[villu]

Kogu minu elu on mind minu väljaöeldud sõnade kohta ettevaatlikuks teinud - juba lapsena panin tähele, et sõnadel on kalduvus täide minna...
Näiteks, kui ma valetasin mõnele ebameeldivale kaaslasele, et -ma ei saa homme mängima tulla-, läks see ka nii täide. Mind taheti ikka seltsi, kuna mul olid elavad fantaasiad ja minuga pold kunagi igav. Tõin ma ettekäändeks selle või tolle põhjuse, kuna tahtsin rahus raamatuid lugeda, aga häbenesin seda, sest teised ei saanud aru nii "igavast ja rumalas"t tegevusest ja tikkusid mind ikka raamatukoiks narritama.
Ja tihtigipeale see muster kordus - mida ma ka ettekäändeks ei toonud, (ja mitte ainult sellel teemal) läks see täide, et tagantjärgi ma alati imestasin, -aga ma ei valetanudki ju!-...
Taolised asjad on mind siis läbi elu saatnud, et nagu ma sõnadega lahmin, nii see täide läheb...
Muidugi, kui ma püüan meelega valetada, et näiteks homme võidan ma miljoni, siis ei tasu oodata, see ikka ei täitu küll!...
Nüüd on asjad sedasi käänanud mu elus, et mu sõbrad ja sugulased on seda ajapikku märganud ning peavad mind mingiks ennustajaks või nägijaks ... või midagi... Sest alati , kui keegi küsib midagi näiteks oma probleemide lahendamise kohta ja ma lahmin midagi vastuseks (valetan enda arust), läheb see just nii nagu ma ütlesin... Aga , kui ma mõtlen meelega välja "targa" vastuse, ei lähe see hoopiski nii, nagu ma rääkisin...
Ma ei tea, kas te saite aru,... aga mul on tekkinud probleem, et ...- huvitav, kas minuga tehakse, või mina teen?...
Mis te arvate asjast?

[Tulnukinimene]

Arvatavasti on sul ühendus kõrgemaga/vaimuga/Minaga/loojaga (ma ei tea missugust mõistet sa kasutad).
Seal(kirjelduses) on kaks asja- reaalsuse muutmine ja teadmine.

[Minaelan]

Sõna ja mõte on väga tugevad loojad. Need täituvad. Seega peaksime ette vaatama, mida kirjutame ja mida mõttes tahame luua.