Inimeste kadumine metsades

On olemas selline inimene nagu David Paulides, kes uurib inimeste kadumisi nii ameerikas, kanadas kui ka austraalias ja mujalgi. Inimesed leitakse imelikest kohtadest, nende riided on imelikus seisukorras või siis ei leita inimest kunagi. Eriti kummaline oli fakt, et mingi jõgi kandis merre tosse, kus olid inimjalaluud sees.
Pikk teema, et siin seletada, aga huvitab, et kas keegi teab meie metsades kaduma läinud ja kadunuks jäänud inimestest midagi? Mis olukorras on neid leitud (elusana või surnuna). Kas taoline fenomen võib ka meil toimuda?

Eks politseinikud teavad, keda leitud ja mis seisundis.
Kadunud inimeste kohta on ju teema olemas:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...nimesed%22

Seal ka kirjas, kes inimeste salapäraste kadumistega tegelenud on.
Mis nüüd David Paulidesessse puutub (kõik ehk ei tea, kes ta on), siis Telegram kirjutas temast eelmisel aastal loo.

Paulides elas kaks aastat koos hoopa hõimuga, kuulates ja lindistades jetidega seotud lugusid. Ta on uurinud üle 600 inimese kadumist Põhja-Ameerika rahvusparkides ja haljasaladel ning leidnud 34 piirkonda, kus inimesed põhiliselt kadusid. Neist osa olid näiteks koeraga jalutama läinud lapsed. Mitmel juhul, kui inimene üles leiti, oli tal raske meenutada endaga juhtunut.

Paulidese esimene raamat oli “Hoopa projekt“, mis põhineb kirjaniku kogemustel Bluff Creeki aladelt Põhja-Californias. Järgmisena ilmusid “Tribal Bigfoot“ ja “Missing-411“ triloogia.

http://www.telegram.ee/maavaline/raadios...adumistest

Paulides on lumeinimeste uurija. Meil siin Eestis lumeinimestest eriti juttu ei ole olnud. Mõned väljamõeldud lood ainult. Küll on aga nähtud tulnukaid.

Olen kuulanud mitmeid Paulidese intervjuusid erinevates välismaa raadiosaadetes ja ta ei ütle selgelt välja, kes tema arvates on see paharet. Ta vihjab ka ufodele ja mõned kummalised leidudega kaasnevad asjaolud on: kaovad peamiselt väikesed poisid, mehed (ka kogenud kütid), nende riided on tagurpidi, kingad puuduvad, lapsed kaovad eramajadest, mis on signalisatsiooni all, kaovad paljud puudega lapsed, kaova dkoeraga inimesed ja koer naaseb elusana....kui leitakse jäänused, siis ainult mõni luupuru ja tükid, tihti jäljekoerad keelduvad jälgi ajamast, inimesed leitakse varem läbiotsitud kohtadest, leitakse kõrgetest mägedest, näiteks kaheaastane poiss leiti mitmeid kilomeetreid eemal mägedest....ise ta sinna ei saanud jne
Ta on väitnud, et ise ka enam ei tea, kes selle taga on, sest asjalood on liiga kummalised.
Aga tänan!

Jah, Ameerikas juhtub palju kummalist. Niisamuti ka Venemaal ja paljudes teistes riikides.

Vot olen kuulnud ainult imelikust Austraalias, aga Venemaa ja muuga olen vähem kursis. Saateid on vaadatud, aga nad ei tundu eriti usaldusväärsed
Põhiline küsimus, kas meil Eestis on ka midagi nii ekstreemset olnud?

Inimeste luid ja kolpasid ikka on leitud ka Eesti metsadest.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/poltsamaa...d=51082971

Suur tänu Seega sain aru, et leiti ainult kolbad... Ja kommentaaridest selgus, et leiti ka jalad O.O Ilmselt kriminaalasi

Enamus niisuguseid leide on kriminaalasjad. Kui aga väga vanad leiud, siis kuulub ka ajaloolaste ja arheoloogide valdkonda.

Huvitav, kas midagi kummalisemat on ka leitud? Umbes nagu David Paulides kirjeldustes?

Teadmatult kadunuks jäänud ei saa ju hiljem rääkida, mis nendega juhtus.
Kui surnukeha ei leita, siis jäävad ainult mõistatused.
Küll on aga inimesi, kes on sattunud ajaaukudesse, sealt uuesti välja saanud ja siis ka jutustanud.
Näiteks 1993 aasta hilissuvel seiklesid kaks eesti noort naist väljaspool aega ja ruumi.
Nad olid õed ja läksid Võõpsust Räpinasse. Kell oli üheksa, päike oli loojumas ning maantee ja Lämmijärve vahelisest soost tõusis udu.
Neil tuli ületada vanaema jutu järgi ohtlik teelõik, mis jäi Ristipalo surnuaiani.
Teel peatus suur kaubaveoauto, aga seal olev seltskond ei äratanud neis usaldust. Nad hüppasid üle kraavi ja läksid jalgsi edasi. Käidud oli juba kolm ja pool kilomeetrit, kui veel üks auto sõitis mööda ja peatus.
Taas pidasid nad paremaks kõrgesse rohtu ja põõsastesse kaduda.
Maanteele tagasi tulles tabas neid aga vapustav üllatus: Nad olid taas Võõpsu majade juures! Vahepealset matka nagu poleks olnudki.
Anneli:"Teele eksida oli ilmvõimatu - sel juhul oleksime Võõpsu jõudmiseni pidanud ületama kaks lautade juurde viivat teed. Veel imelikum oli see, et kuigi olime jooksnud kõrges teeäärses rohus ja seal isegi lamanud, olid meie valged rõivad ja jalatsid täiesti kuivad ja puhtad.
Võõpsus aga ootas neid veel üks üllatus: kell oli juba üle südaöö.
Tüdrukud ei tea tänaseni, kuhu vahepealsed tunnid kadusid.
Kogu maailmas on registreeritud niisuguseid juhtumeid väga palju ja ajaauku sattunud ei tea, mis nendega vahepeal juhtus. Leitakse end hoopis teisest kohast, vahel ka lausa teisest riigist.
Nõuka ajal ei juletud niisugustest juhtumustest ka avalikult rääkida. Võidi uurimisele saata. Ja ega vist tänapäevalgi ei tõtta keegi sellest kõigile pasundama.

(24-11-2014 14:34 )Skinwalker Kirjutas:  Vot olen kuulnud ainult imelikust Austraalias, aga Venemaa ja muuga olen vähem kursis. Saateid on vaadatud, aga nad ei tundu eriti usaldusväärsed
Põhiline küsimus, kas meil Eestis on ka midagi nii ekstreemset olnud?

Mitu miljardit meid nüüd maa peal ongi?
Kaks läksid kaduma?
Venemaa telekanalitesse peab küll suhtuma ettevaatusega eelkõige.

(25-11-2014 18:33 )Veli Joonatan Kirjutas:  Kaks läksid kaduma?

Me räägime inimeste kadumisest kui ülemaailmsest fenomist, mis kahest siin juttu on?
Jah, meid on palju siin ilmas, aga huvitavad ikka registreeritud juhtumid või siis vähemalt tunnistajatega (elusate v surnutega).
Venemaa telesaateid usalda ammu nagu mainisin

---

(25-11-2014 15:46 )Müstik Kirjutas:  Teadmatult kadunuks jäänud ei saa ju hiljem rääkida, mis nendega juhtus.
Kui surnukeha ei leita, siis jäävad ainult mõistatused.

Nõuka ajal ei juletud niisugustest juhtumustest ka avalikult rääkida. Võidi uurimisele saata. Ja ega vist tänapäevalgi ei tõtta keegi sellest kõigile pasundama.

Nõuka ajast tean kahjuks väheseid juhtumeid ning ainult memme suust Aga mind huvitavad ka tõendid, surnukehad, nende osad, muud, mis annaksid vihjeid. Ma otsin alati tõendusmaterjali. Ka tunnistajad loevad.
See oli väga põnev lugu, tänan!
Olen lugenud sarnast ühest ajakirjast, kus räägiti tervest armeest, mis marssis tihedasse udusse ja kadus jäljetult See toimus aga väga ammu, aastat ei mäleta, aga enne nõukat kindlasti.

Kahjuks neid Eesti lugusid on vähe leida.
Aga muidu kui põnevad lood huvitavad, siis leidsin ühe teema, kus ära toodud lugusid vanadest ajakirjadest. On ka lugusid salapäraselt kadunuks jäämistest.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...2#pid53993

Eks need ole noore inimese senised para-kogemused ja need sobivad ju hästi mõnedesse foorumi teemadesse, mis juba varem siia tehtud on.
Ja eks maagiat ole ju igasugust. Iseasi muidugi, kes mida maagiaks peab.
Maagia teise nimega on nõidus.
1970 anti Kalifornia ülikoolis esimene humanit.tead.bakalaureuse kraad maagias.

Muuseas, neli aastat tagasi ilmus niisugune raamat nagu
"Suurelt mõtlemise maagia."
http://www.rahvaraamat.ee/p/suurelt-m%C3...9949444946

Arvata võib, et kui inimene mõtleb suurelt, siis võib temast ka tulevikus midagi saada. Nii et kes teab...
See teema siin on aga huvitav.
Esipostitus on David Paulidese kohta.
Kes pole Paulidesega seni tuttav, siis siin üks tema video kadunud lastest:
https://www.youtube.com/watch?v=wqmpxd5P3Xg
Soovitan vaadata.

Tsitaat:Kummalised huvid ja kogemused noore neiu? jaoks.

Kuna need olevat sul juba lapsest saati ja ka maagiaga oled tegelenud...siis sa ei peaks mitte siin küsimusi esitama...vaid meid õpetama...kuidas seda maagiat siis inimühiskonna arengu ja rahumeelse elu heaks kasutada .

Ma arvan, et iroonia pole antud olukorras kohane. Ma tulin siia vastuseid otsima, ise alles avastan maailma. Kõik pole nii lihtne nagu arvata võib. Maagia on pigem isiklik kogemus ja oma saatuse muutmine, mitte Harry Potteri-taoline võlukepi viibutamine ja maailmavalu kaotamine. Mind huvitab lihtsalt maailma sügavus. Olen üsna meelitatud, et mind jälitad. Kogunenud iroonia (või kibestumus) vajab välja paiskamist?

---

(26-11-2014 17:19 )Müstik Kirjutas:  Kahjuks neid Eesti lugusid on vähe leida.
Aga muidu kui põnevad lood huvitavad, siis leidsin ühe teema, kus ära toodud lugusid vanadest ajakirjadest. On ka lugusid salapäraselt kadunuks jäämistest.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...2#pid53993

Tänan väga Olen veidi koba sellel saidil ja aega vähe, et otsida, õpingud, kursused jne. Olen abi ees tänulik

Tsitaat:Inimeste luid ja kolpasid ikka on leitud ka Eesti metsadest.

Iseenesest loogiline, kolp ja veel mõned suuremad luud käivad meie metsades leiduvatel elukatel üldiselt üle jõu(kui tegu pole just väikelaste omadega), ülejäänu pistetakse loomade-lindude-putukate poolt lihtlabaselt pintslisse. Kusjuures tehakse ütlemata puhas töö...

Haha! Ei, kinnitan, et ma pole mingi "too tüüp" Ausalt öeldes on mul selles foorumis navigeerimisega natuke raskusi Olen proovinud otsida, aga saanud erroreid...seega, üritan mingi aeg tuhnida kui aega on