[SaintElizabeth7]

Tihtipeale räägitakse sellest, et ära kuula, mis teised inimesed ütlevad. Tee ikka nii nagu sina tunned, et pead tegema... Teised inimesed ei saa sulle öelda, mis on õige sulle. Samas kui inimene teeks nii nagu ta isiklikult arvab, kas poleks ohtu, et inimene jääb üksinda? Räägitakse ka sellest, et inimesed on üksteisevahelises sõltuvuses...teisiti lihtsalt pole võimalik... Elu läheb niimoodi palju raskemaks, kui sa ei vaeva end sellega, mis sinu otsusest teised inimesed arvavad. Mulle tundub, et väikses Eestis mõjutab see ikkagi väga inimese staatust, mis teised inimesed sinu otsustest arvavad...
Ma tunnen, et mu sisemine tung oleks justkui elada lepinguteta elu... st luua oma elu ise, välistades selle, mis on traditsiooniline ja ootuspärane...Elada mingisuguste ettekirjutuste järgi on minu jaoks kohutavalt väsitav... Kas sõltumatu elu on üldse võimalik? Kes on need, kes on ühiskonnast sõltumatud?
Kui keegi saab aru ja oskab seda ühe teemana võtta, siis oleks tore lugeda teie mõtteid sel teemal....

[Pirx]

Kui enesekindlus ja eneseusk on tugevad, siis ei lähe lihtsalt teiste arvamus korda. Enesega heaks sõbraks saamine ei ole kerge ja tihti nagu arvame, et oleme enesekindlad, kuid tegelikult sisimas ise ka ei usu seda. Õnneks olen ma ise mõlemat varianti kogenud ja tõesti, kui olla enda otsustes kindel ja uskuda endasse (seal hulgas ka pidada endast lugu, olla õnnelik oma välimusega ja mitte lubada teistel endale liiga teha), siis ei lähe teiste teispidine arvamus korda ja pigem hakatakse sinu järgi joonduma.

[SaintElizabeth7]

Aga kui võid oma otsusega teisele inimesele liiga teha? Kohati ei tunne ma end teiste inimestega suhtes vabana. Kui näiteks võtta õpilane ja õpetaja, siis tunnen nagu oleksin n-ö õpetaja omand... Et pean tema käest luba küsima, et teatud asju proovida või teha... kas on võimalik üheaegselt õppida ja olla sõltumatu õpetajast? Iga õpetaja ei nõustu painduma.

[NelliN2]

Sul on juba alguses aksioom sees- ei saa olla söltumatu , kui juhindud öpetajast.
Oled Sa kindel ,et tema nn öpetused on sinujaoks ainuöiged. Vöibolla on tal oma nägemus ,mis ei pruugi Sinu loomusega tegelikult yltsegi sobida.
Ja löpptulemuseks oled ilma egota keegi.
Pirx ytles suht öigesti

Juhul kui lähtuda teema pealkirjast, siis söltud sa ainult iseendast vaid yksikul saarel.

[Anonymous]

Isegi üksikul saarel on sõltumatus võimatu. Sõltud seal loodusest.

[SaintElizabeth7]

Ma pole kindel, kas minust saadakse ikkagi õigesti aru...Mõtlesin selle sõltumatusega just seda, et teed seda, mis sina arvad, mitte ei arvesta enne kõigi asjaoludega ja ei oleta teiste reaktsioone...st teed täiesti vaba ja sõltumatu otsuse...Õpetaja näide on vaid üks osa sellest. On ju olemas tänapäeval selliseid inimesi, kes näiteks reisivad koguaeg ja neil pole kohustust ühestki ühiskonnast osa olla... neil pole selleks isegi võimalust.
Mulle tundub ka, et enamik inimesi laseb oma elu teistel juhtida...
Ehk muudab suuresti asjaolu ka see, et eelkõige mõtlen just sõltumatust või sõltuvust kunstis... on olemas isegi ütlus, et kunst algab seal, kus lõpeb tavapärane. Konservatiivsetes ringkondades suhtutakse ebatavapärasesse kui nonsenssi... Mulle vähemalt tundub, et Eestis isegi näiteks koolis, kui mõni õpilane saab raamatus loetust kuidagi omamoodi aru, siis pannakse talle madalam hinne, kuna ta ei vastanud seda, mis õpetaja ootas...

Praegu õpetatakse maailmas liiga palju seadusi ja liiga vähe armastust...

[Pirx]

Kuna kool vist niipea oma sisult ei muutu, siis soovitan sul vaikselt see aeg ära kuidagi kannatada. Kuula, õpi ja pane kõrva taha, aga oma mõtetes saad ju ise järeldusi teha, kas sa ise nende õpetuste järgi ka elama hakkad. Elu hakkab pärast keskkooli, siis kui valid, kuhu edasi õppima lähed ja kas lähed. Siis leiad inimesi sarnaste huvide ja mõttemaailmadega. Ja ega selle reisimisega ka. Kui sa ise enesekindel pole, siis ei suuda ju seda rännumehe elu nautida ka. Kui ise rõõmus ja õnnelik oled, oma mooduse leiad elus hakkama saamisega, siis näevad teised ka su entusiasmi ja toetavad sind.

[Tulnukinimene]

Tihtipeale räägitakse sellest, et ära kuula, mis teised inimesed ütlevad. Tee ikka nii nagu sina tunned, et pead tegema... Teised inimesed ei saa sulle öelda, mis on õige sulle. Samas kui inimene teeks nii nagu ta isiklikult arvab, kas poleks ohtu, et inimene jääb üksinda? Räägitakse ka sellest, et inimesed on üksteisevahelises sõltuvuses...teisiti lihtsalt pole võimalik... Elu läheb niimoodi palju raskemaks, kui sa ei vaeva end sellega, mis sinu otsusest teised inimesed arvavad. Mulle tundub, et väikses Eestis mõjutab see ikkagi väga inimese staatust, mis teised inimesed sinu otsustest arvavad...
Ma tunnen, et mu sisemine tung oleks justkui elada lepinguteta elu... st luua oma elu ise, välistades selle, mis on traditsiooniline ja ootuspärane...Elada mingisuguste ettekirjutuste järgi on minu jaoks kohutavalt väsitav... Kas sõltumatu elu on üldse võimalik? Kes on need, kes on ühiskonnast sõltumatud?
Kui keegi saab aru ja oskab seda ühe teemana võtta, siis oleks tore lugeda teie mõtteid sel teemal....

Selleks on vaja elukogemust ja tarkust, mis annavadki enesekindluse. Liiga vara pole mõtet sõltumatusesse tormata, sest ei tulda toime paratamatult tekkiva üksildusega, mis on küll ajutine, kuid piisavalt pikk, et kokku jooksta.

[Veli Joonatan]

[quote='SaintElizabeth7' pid='208732' dateline='1416670279']
Tihtipeale räägitakse sellest, et ära kuula, mis teised inimesed ütlevad. Tee ikka nii nagu sina tunned, et pead tegema... Teised inimesed ei saa sulle öelda, mis on õige sulle. Samas kui inimene teeks nii nagu ta isiklikult arvab, kas poleks ohtu, et inimene jääb üksinda? Räägitakse ka sellest, et inimesed on üksteisevahelises sõltuvuses...teisiti lihtsalt pole võimalik... Elu läheb niimoodi palju raskemaks, kui sa ei vaeva end sellega, mis sinu otsusest teised inimesed arvavad. Mulle tundub, et väikses Eestis mõjutab see ikkagi väga inimese staatust, mis teised inimesed sinu otsustest arvavad...
Ma tunnen, et mu sisemine tung oleks justkui elada lepinguteta elu... st luua oma elu ise, välistades selle, mis on traditsiooniline ja ootuspärane...Elada mingisuguste ettekirjutuste järgi on minu jaoks kohutavalt väsitav... Kas sõltumatu elu on üldse võimalik? Kes on need, kes on ühiskonnast sõltumatud?
Kui keegi saab aru ja oskab seda ühe teemana võtta, siis oleks tore lugeda teie mõtteid sel teemal....


Ma sain su küsimusest aru. On olemas niinimetatud karjainstinkt. Nagu kari ees jookseb nii jookse ka järgi.
Kui teed nii nagu kõik teised teevad siis on elu lihtsam. Selle tabasid õieti - teised inimesed ei saa sulle öelda mis on õige.
Tee ikka nii nagu ise tunned et on õige. Isegi kui lähed konflikti teistega.
Sel juhul arened kiiremini kui see lambakari.
Suurem osa inimkonnast ongi üks lambakari. Eristu siis neist.
Sinu mõtetest järeldan seda et sa oledki juba eristunud ja mõtled oma peaga.
Edu!

[Wilholmensis]

Tavaliselt on sõltumatud kas pururikkad või puruvaesed. Kuna iga inimene on ainulaadne isiksus, kellel on ainulaadne sisekosmos, on igal inimesel õigus sõltumatusele, pdades kinni ühiskondlikest normatiividest.

[Veli Joonatan]

Tavaliselt on sõltumatud kas pururikkad või puruvaesed. Kuna iga inimene on ainulaadne isiksus, kellel on ainulaadne sisekosmos, on igal inimesel õigus sõltumatusele, pdades kinni ühiskondlikest normatiividest.

Meenutan et iga inimene on sõltumatu. Kui inimene sõltub kellestki siis see on tema enda probleem.
Oleme kõik võrdväärsed.

---

Lisan veel - on olemas teatud hinged kes on läbinud palju kehastusi siin planeedil mida kutsume Maaks.
On ka palju teisi - universum on täis erinevaid hingi.
Ka Marsilt. Ja mujalt.