Mes Aynak

Kuna otsingud selle muistse linna nimeni ei viinud, siis: Maailma üks tähtsamaid arheoloogiamälestisi läheb lammutamisele

Tsitaat:Ilmselt tuleb pea kõikidele üllatusena, et Afganistanis leidub muistne linn, mille võimsus ja tähtsus on võrreldav Peruus asuva inkade kuulsa iidse linna Machu Picchuga. Paljude ajaloolaste ja arheoloogide meelest on tegemist terve Aasia ühe tähtsaima arheoloogilise leiuga. Saage tuttavaks: see Mes Ayen, 2400-2600 aastat vana budistlik linn, mis asub umbes 25 kilomeetrit Kabulist kagus, Logari provintsis. Umbes 1,5 x 1,5 kilomeetrisel alal leidub templeid ja kloostrikomplekse, sealt on avastatud rohkem kui 400 elusuuruses budistliku kuju. Kunagise linna all on omakorda paljastunud uued leiud, mis annavad alust arvata, et Mes Aynak (tõlkes „vasekaev“) oli asustatud juba 5000 aastat tagasi. Kuna see oli koht, kus kohtusid Ida ja Lääne vahelise kaubandus- ja suhtlemiskeskusena, on arheoloogide arvates Mes Aynaki näol tegemist puuduva lüliga Ida ja Lääne tsivilisatsioonide vahel.
Seal töötavate arheoloogide hinnangul kuulub Mes Aynak viie kõigi aegade tähtsaima leiu hulka – see tähendab, et Mes Aynak on samas kategoorias Petra ja Machu Picchuga.
Arheoloogid usuvad, et Mes Aynaki antiiklinn võib anda aluse ümber kirjutada mitte ainult Siiditee, vaid kogu budismi ajalugu. Kahjuks on üsna tõenäoline, et seda ei juhtu mitte kunagi, sest 2012. aasta detsembri lõpus lükatakse kogu see unikaalne iidne linn buldooseritega lihtsalt maatasa.
Mes Aynaki all asub nimelt maailma suuruselt teine kasutusele võtmata vasemaardla, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. 2007. aastal anti Mes Aynaki vasemaardla eksklusiivsed kaevandamisõigused 30. aastaks Hiina kaevandusfirmale MCC vähem kui 3 miljardi dollari eest. Kuuldavasti aitasid tehingu teostamisele kaasa kümned miljonid dollarid altkäemaksu.
Afganistani valitsus loodab sellest tööd ja raha kohalikele elanikele. Samas kahtlevad Hiina tavadega rohkem tuttavad inimesed, kas kohalikud sellest üldse mingit kasu saavad. Mitmel pool maailmas on hiinlaste projektides koostöö kohalikega minimaalne. Oma kogemus räägib sama - Aafrikas hiinlaste ehitatavatel teedel kohalikke naljalt ei kohta.
2009. aastal ilmus Wall Street Journalis rajatava kaevanduse suhtes küllalt kriitiline lugu, mille tulemusena andis MCC arheoloogidele kolm aastat aega, et teostada väljakaevamisi. Paraku pole asjad eriti edenenud, kuna ühest küljest on piirkonnas ohtlik, teisalt on tegemist ikkagi päris mastaapse töömahuga.
Tänaseks on suudetud välja kaevata vast 15% kõige uuemast arheoloogilisest kihist. Alumine, varasem kiht on täiesti avastamata. Täielik väljakaevamine nõuaks täiendavad 20-30 aastat. Kuid hetkel tundub, et Mes Aynaki stuupad, kloostrid ja selle pronksiaegne ajalugu on meie jaoks jäädavalt kadunud. Jõulude ajal saab hiinlaste antud 3-aastane periood otsa.

Huvitav on see, et meie uudiskünniste läve see iidne linn ei ületanud, kuigi räägiti palju demokraatia kaitsmisest Afganistanis. Ja ei sõnagi sellest, et ühtlasi võideldakse maailma suurimate muldmetalli maardlate pärast, mille haruldasi elemente (neodüüm, terbium, luteetsium) vajavad elektroonika- ja valgustitööstus ning meditsiin. Praegu toodab üle 90% neist elementidest Hiina. Afganistan oleks lääne tööstusele Püha Graal, mis aitaks vabaneda Hiina sõltuvusest.

Rõõm seegi, et varemete hävitamisdaatum on esialgu edasi lükatud. Rohkem infot linna kohta siin: http://en.wikipedia.org/wiki/Mes_Aynak

Paari aasta tagune uudis, aga tõepooolest vägevad budistide ehitatud stuupad selles paigas.
Samas kui arheoloogide hinnangul kuulub Mes Aynak viie kõigi aegade tähtsaima leiu hulka – siis tekitab tõepoolest kummastust, miks meie press seda seni kõne alla ei ole võtnud. Pole sattunud ka arheoloogia lingilt selle kohta midagi lugema.
Nii et tänud selles reisiportaalis kajastatud leiu eest!

Seni on foorumis käsitlust leidnud vist ainult Afganistani muistne linn Bamian.
Buddhad, umbes kümnekorruselise maja kõrgused olid raiutud liivakivist kaljusse. Kalju ise kujutab endast tohutut kloostrit. Kogu kaljusein on täis aknaid ja treppe ning läbi kloostri ruumide oli võimalik ronida suurema Buddha otsa. Skulptuurid õhkis märtsis 2001 Taliban.

Teema Afganistan:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...anistan%22

Afganistanis asub ka iidne linn nimega Balkh.
Seda on nimetatud linnade emaks. Seal sündis u. 628 eKr Zarathustra.
Balkh oli Kreeka-Rooma riigi pealinn a-ni 120 eKr.
Linna purustas Tšingis-Khaan oma mongoli hordidega. Praegu on seal ilus vana mošee ja kena park.
Iidsest Balkhist on järgi vaid vana linna müürid ja hoonete vundamendid ja mõni ilus kõrge torn. Enne Afganistani sõda võis maastikul näha värvikaid zoroastristide tulealtareid, budistlike kloostreid, kristlaste pühamuid ja muslimite mošeesid.
Lugesin sellest kunagi David Hatcher Childressi raamatust „Hiina, Sise-Aasia ja India kadunud linnad." Olion, 2007.

Kahju on lugeda sellist teksti kuna olen ise ka antiik asulate huviline. Aga noh, mis teha, raha ehitab linnad ja raha ka lammutab need.

Kahju on lugeda sellist teksti kuna olen ise ka antiik asulate huviline. Aga noh, mis teha, raha ehitab linnad ja raha ka lammutab need.