Aegajalt nagu kuuleks midagi.

See, mis need hääled nüüd on, jääbki ju tegelikult isiklikule kogemusele põhinevaks arvamuseks. Kas siis sinu (lugeja) või kellegi teise arvamusele kuna raudse kindlusega seda öelda on ju suhteliselt raske.

Olen ise mõtelnud mõlema variandi peale, mõlemad on ühtemoodi huvitavad. Kui suudad jutustada iseenda alateadvusega või siis vähemalt kuuldagi teda, võid enda kohta saada teada igasugu huvitavat informatsiooni. Just eile või üleeile kuulasin raadio kahe programmi hallo kosmos järelkuulamisi ja seal jutustas naine kuidas ta kustutas enda kehal rakumälu ja sedasi ravis end terveks korvpalli suurusest kasvajast kõhus siis kui tal oli elada jäänud veel vaid kuu. See pani mõtlema, et tahaks isegi midagi sellist osata kuna ka endal oleks vaja rakumälule "reset" teha

Kui nüüd rääkida teispoolsusest ja üldse sellest maailmast ja väita, et need hetked enne magama jäämist, kui kuuleme hääli, siis ka see tundub üsna huvitav. Teadupärast on tavaline inimene suuteline oma ajust kasutama umbes 10 protsenti (parandage mind kui ma eksin) ja kas see võibki olla põhjus, miks me näeme, kuuleme, tunneme ainult neid asju, mis meil igapäevaelus juba tavapäraseks muutunud on? Kas meie aju kasutuse hulk piirab meil näha ja suhelda terve suure maailmaga, mis võib tegelikult meie silme all olla? Kui hakata nüüd mõtlema, siis inimene näeb valgusspektrist üsna väikest osa ja kuulmine on meil piiratud. Kas see on evolutsioonikäigus sedasi kujunenud või on meid omal ajal sedasi "programmeeritud" (geneetiliselt üles ehitatud)?

Niipalju on inimesi, kes midagi näevad või kuulevad. Kes ütleb seda välja ja kes jätab seda endateada. Selle teise maailmaga on võimalik saavutada kontakt ju tegelikult mitmeil moel, kas siis magama jäämisel, mediteerimisel või hoopis mõnda narkootikumi kasutades. Aju potensiaali suurendada tundub olema suhteliselt keerukas, palju lihtsam oleks ju lülitada välja või summutada osad kehapoolt kasutatavad meeled või siis mingid keskused ja seega võib juhtuda, et aju võtab vastu ka informatsiooni, mis tavaolekus kas registreerimata jääb või siis välja filtreeritakse.

Meie ümber on palju asju, mida võib siinkohal võrdluseks tuua näiteks raadio, mis mängib puhtalt ainult siis, kui reguleerida see kindlale sagedusele. "Probleemid" tekivad aga siis, kui sagedus on natukene paigast ja teine raadiojaam hakkab nagu "läbi kõlama".

---

See, mis need hääled nüüd on, jääbki ju tegelikult isiklikule kogemusele põhinevaks arvamuseks. Kas siis sinu (lugeja) või kellegi teise arvamusele kuna raudse kindlusega seda öelda on ju suhteliselt raske.

Olen ise mõtelnud mõlema variandi peale, mõlemad on ühtemoodi huvitavad. Kui suudad jutustada iseenda alateadvusega või siis vähemalt kuuldagi teda, võid enda kohta saada teada igasugu huvitavat informatsiooni. Just eile või üleeile kuulasin raadio kahe programmi hallo kosmos järelkuulamisi ja seal jutustas naine kuidas ta kustutas enda kehal rakumälu ja sedasi ravis end terveks korvpalli suurusest kasvajast kõhus siis kui tal oli elada jäänud veel vaid kuu. See pani mõtlema, et tahaks isegi midagi sellist osata kuna ka endal oleks vaja rakumälule "reset" teha

Kui nüüd rääkida teispoolsusest ja üldse sellest maailmast ja väita, et need hetked enne magama jäämist, kui kuuleme hääli, siis ka see tundub üsna huvitav. Teadupärast on tavaline inimene suuteline oma ajust kasutama umbes 10 protsenti (parandage mind kui ma eksin) ja kas see võibki olla põhjus, miks me näeme, kuuleme, tunneme ainult neid asju, mis meil igapäevaelus juba tavapäraseks muutunud on? Kas meie aju kasutuse hulk piirab meil näha ja suhelda terve suure maailmaga, mis võib tegelikult meie silme all olla? Kui hakata nüüd mõtlema, siis inimene näeb valgusspektrist üsna väikest osa ja kuulmine on meil piiratud. Kas see on evolutsioonikäigus sedasi kujunenud või on meid omal ajal sedasi "programmeeritud" (geneetiliselt üles ehitatud)?

Niipalju on inimesi, kes midagi näevad või kuulevad. Kes ütleb seda välja ja kes jätab seda endateada. Selle teise mailmaga on võimalik saavutada kontakt ju tegelikult mitmeil moel, kas siis magama jäämisel, mediteerimisel või hoopis mõnda narkootikumi kasutades. Aju potensiaali suurendada tundub olema suhteliselt keerukas, palju lihtsam oleks ju lülitada välja või summutada osad kehapoolt kasutatavad meeled või siis mingid keskused, võib juhtuda, et aju võtab vastu ka informatsiooni, mis tavaolekus kas registreerimata jääb või siis välja filtreeritakse.

Meie ümber on palju asju, mida võib siinkohal võrdluseks tuua näiteks raadio, mis mängib puhtalt ainult siis, kui reguleerida see kindlale sagedusele. "Probleemid" tekivad aga siis, kui sagedus on natukene paigast ja teine raadiojaam hakkab nagu "läbi kõlama".

Viimase postitusega oli mingi jama ma vaatan. Kirjutasin pika teksti maha ja see tuli topelt, tahtsin ühe ära kustutada aga kustutas mõlemad. Lisasin uuesti aga näitab, postitust siiski ei tulnud. Kui klõpsan lingile "vaata enda postitusi" näitab, et viimane postitus hakkab just nende sõnadega, mis ma kirjutasin aga kui selle peale klõpsan siis suunab mu esimese postituseni. Vähemalt mul näitab sedasi :/

Nüüd peale seda postitust tuli mu tekst tagasi isegi siiski on see topelt. Ehk moderaatorid teavad paremini, mida teha. Ma ei taha ise puutuda, pärast on jälle mingi jama

On minul samamoodi olnud. Nii muusikaga, mis on mulle täiesti võõras, kui ka juttudega, millest aru ei saa. Muusika on olnud tõesti selline väga vaikne, rahustav ja hea, instrumentaalne, ilma sõnadeta. Kellegi jutustamisi olen kuulnud pigem õhtuti, aga mitte enne magamaminekut, vaid varem. Saan ise ka aru nii, et ei tule see kuskilt naabritelt. Naabrite jutustamine on hoopis teise kõlaga. See jutuajamine on väga vaikne, aga kuuldav ja see oleks nagu minuga samas ruumis ja ma nagu olen sunnitud seda kuulama ja endal hakkab ebamugav tunne, et nagu kuulaks kellegi salajuttu pealt. Ei ole üldse mul seotud see magamajäämisega ega väsimusega. On korra see olnud ka keset päeva, kui istun arvutis. Mitmeid kordi on olnud õhtul kuskil kella 18-22 vahel, kui jällegi olen keskendunud enda tegevustele ,ses mõttes ma ei kutsu esile neid hääli. Need hääled segavad mu tegevust ja siis jään neid kuulama, aga aru ei saa midagi, mis räägitakse. Väga veider asi.
Hirmuäratav on aga minu jaoks see, et mind on üles aetud hoopis valjema häälega. Konkreetselt mingi vali hääl ütleb nagu mulle midagi( kas ühe sõna või 2 sõna) ja teen silmad lahti ja vaatan ringi, et milles asi ja kes ütles. Muidugi pole kedagi näha. Aru ei saa, sest pole eesti keeles. Veider on ka see, et silmad lahti tehes mõne sekundi pärast läheb meelest ära, et mis sõnad või sõna see oli. Unes on silme ette tulnud ka paar korda mingi joonis/sümbolid. Jällegi kui tahan meenutada, et milline see oli, pole meeles.

Peale seda kui siin lugesin, kuidas kuuldakse jutuajamisi ja muusikat, ilmnesid mul samad sümptomid. Mingi nakkus vist.

Ei ole olemas mingit paranormaalsust. Kõik mis on olemas on normaalne.