(24-01-2014 14:02 )Marina Kirjutas: oletan siiski, et kärbseseene tarvitamine "suhtluseks vaimudega" vms jäi nii kaugesse minevikku, et jäljed sellest on mattunud infomüra alla. Või meelega vaikiti sellest. Kes see ikka lõkkesse tahtis.
Jäigi kaugesse minevikku, sh ka sooome-ugri šamaanide puhul.
Leidsin Peeter Laurita huvitava ettekande.
Et kärbseseen on tuntud niivõrd laial areaalil, mis hõlmab peaaegu kogu põhjapoolkera parasvöötme, on eri rahvaste seas kehtinud väga erinevad seene tarvitamise traditsioonid. Neenetsite, sölkuppide ja kettide juures on seent tarvitanud vaid vastava initsiatsiooniga isikud - shamaanid - sakraalsete toimingute puhul, kogukonna lihtliikmete jaoks on seene tarvitamine olnud tabu. Handid, mansid, tshuktshid, korjakid, jukagiirid tshuvantsid, itelmeenid ja eskimod on sallinud kärbseseene söömist ka terve kogukonna lõikes, nii raskete tööde hõlbustamiseks kui ka pidujoobe saavutamiseks.
Enamasti kaasnevad kärbseseene söömisega rituaalid, kus teatatakse kärbseseenele tema tarvitamise eesmärk, vabandused ja austusavaldused seenehaldjatele ning sõnutakse ohutised varjuilmast tervena tagasipääsemiseks. Paljudel rahvastel on selleks vastavad laulud ja tantsud. Seene söömist käsitatakse enamasti kärbseseene vaimu kutsumisena enese sisse, enese ja seene samastumisena. Mõnikord käsitatakse kärbseseene söömist mitte isikliku tahteavaldusena, vaid seene initsiatiivi või sundusena, millele tuleb alluda. Usutakse, et seeneseisundis saab suhelda vaimudega, surnud inimeste hingedega, näha tulevikku või minevikku, ravida haigeid, selgitada hädaolukorra põhjuseid ning väljapääse ning külastada erinevaid maailmu. Pärast vastavate loitsude ja riituste sooritamist ning kärbseseene manustamist jääb shamaan harilikult magama. Mõnikord unes ja mõnikord pärast ärkamist toimub suhtlemine kärbseseenevaimudega, kes ilmutades ennast kultuuriti väga erineval kujul, annavad kas laulu või jutu teel teada, mida shamaanil vaja või juhivad tedaläbi erinevate maailmade.
Ja kui ajas veel rohkem tagasi minna, siis:
Tõendust, et esimesteks psühhotroopideks võisid olla seened, annavad ka kaljujoonised. Paljud kujutised koopakunsti vanimatest kihistustest kujutavad üheskoos veiseid, seeni ja “seenemehikesi”. Nii Jean-Dominique Lajoux kui Henry Lhote ekspeditsioonid Tassili’n’Ajjeri koobastikesse Põhja-Aafrikas on kopeerinud rohkem kui 15 000 a vanuseid kujutisi, mis viitavad selgelt seentega seotud kultuse olemasolule.
Punane kärbseseen paistab olevat spetsiifiliselt Soome-Ugri, Siberi ja mõnede Põhja-Ameerika Indiaani hõimudega seotud kultusseen.
Kärbseseen jt psühhotroopsed taimed hoitakse tabu all, sest nad viivad meid meie põlvnemise ja päritolu müsteeriumile väga lähedale ja domineerimisühiskonnad eelistavad nende müsteeriumide salapära ära kasutada endi huvides.
Pärimusi on talletatud äärmiselt vähe. Näiteks enamik Siberi shamaane tapeti juba ennem II maailmasõda NSVL koonduslaagrites.
http://www.metsas.ee/et/tekstid/peeterla...loomingule