Ehk Inonotus obliquus, must pässik, kasekäsn. Kasekäsna võib varuda aasta läbi, kuigi parem on seda teha kevadel. Puu millet käsn võetakse ei tohi olla vanem kui 50 a-t ja mitte noorem kui 10 a.-t.
“…-seob vabu radikaale ja neutraliseerib neid;
-tugevdab immuunsussüsteemi;
-avaldab kogu organismile üldtugevdavat toimet;
-suurendab rakkude vastupanuvõimet hüpoksiale (kudede hapnikunäljale);
-küllastab verd hapnikuga;
-suurendab organismi vastupanuvõimet vaimse ja füüsilise ülepinge korral;
-mõjub tulemuslikult tervetele inimestele, tagades nendele hea enesetunde, kõrge töövõime ja vastupanuvõime haigustele;
-tõstab toonust;
-aitab taaselustada rakkudevahelist sidet;
-tugevdab verd;
-kergendab haiguste kulgu ja kiirendab tervenemist;
-aeglustab vananemise protsessi ja võitleb enneaegse vananemise vastu;
-kaitseb DNA-d väliste kahjustuste eest;
-parandab mälu ja keskendumisvõimet;
-on näidustatud kasutamiseks krooniliste haiguste korral ning keemia- ja kiiritusravi ajal ja järgselt;
-alkaliseeriv (tasakaalustab pH-taset kehas);
-puhastab rakke, nahka, verd, maksa, neere, põit, lümfisüsteemi, kopsu-ja hingamisteid toksilistest ainetest ja raskemetallidest (sh plii ja elavhõbe).
-stress ja ärevus;
-tuberkuloos ja muud kopsuhaigused;
-bronhiit;
-astma, bronhiaalastma;
-põletikulised protsessid;
-suhkruhaigus;
-mao- ja sooletrakti haigused (haavandiline koliit, mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid)
-ainevahetushäired;
-keemiaravi ja kiiritusravi kõrvalmõjud;
-uroloogilised haigused (s.h. püelonefriit, krooniline prostatiit);
-artriidid;
-artroosid;
-allergiad;
-gripp;
-leukeemia;
-HIV ja immuunsupresseeritud haigused;
-herpes;
-igemehaigused / igemetepõletik;
-halb nägemine;
-kevadväsimus ja avitaminoos;
-eriti raskete haigete puhul asendab toitu;
-kõrge vererõhk (hüpertensioon);
-madal vererõhk (hüpotensioon);
-südame – veresoonkonna haigused;
-arütmia, südame isheemiatõbi;
-verevarustuse häired;
-neuroloogilised haigused;
-ainevahetushäired
-viirushepatiit;
-veenilaiendid;
-tursed või veepeetus;
-ateroskleroos;
-kolesterool;
-krooniline lihaste ja liigeste valu;
-krooniline väsimus;
-maks;
-neerud;
-sapipõis;
-kopsud;
-ärritunud soolte sündroom;
-seedehäired;
-neurasteenia / närvilisus;
-hormonaalsed häired;
-juuste väljalangemine;
-rabedad ja nõrgad küüned;
-lümfisüsteemi häired, lümfisõlmede suurenemine;
-vähk;
-kasvajad / kasvaja metastaasid;
-organismi saastumine toksiliste ainetega, raskemetallide ja muude mürkidega…
…Taimed võtavad mineraale (metalseid mineraale ja mikroelemente) juurte kaudu mullast ja muudavad need kolloidseteks mineraalideks. Ainult taimedel on võime muuta metalseid mineraale ja mikroelemente kolloidseteks mineraalideks.
Inimorganism omastab ainult taimedest saadud mineraale ja mikroelemente. Sellised mineraalid imenduvad rakkudesse 100%…
…Mineraalainete ja mikroelementide sisaldus juurviljades ja puuviljades on sõltuvuses mulla metalsete mineraalide sisaldusest. Selleks, et põllumajandussaadustes sisalduksid kolloidsed mineraalid, tuleks igal aastal mullale lisada ligikaudu 50 erinevat metalset mineraali, mille tulemusena tõuseksid oluliselt põllumajandussaaduste hinnad. Kui mineraalaineid ja mikroelemente pinnases ei ole, siis põllumajandussaadustes kolloidsete mineraalide sisaldus puudub. Seoses sellega on ka paljudel inimestel organismis mineraalide ja mikroelementide puudus.
Toidulisandites kasutatavad metalsed mineraalid või kelaatilised mineraalid (metalli aatom seotud aminohapete-, proteiinide- ja ensüümidega) on jahvatatud kivimitest nagu näiteks dolomiidist, kaltsiumikivist, merepõhja mineraalidest, erisugusest savist, molluskite koortest ja munakoortest. Sellised mineraalid imenduvad rakkudesse ligikaudu 8-10%. Alates 35 eluaastast selliste mineraaliallikate imendumine või langeda kuni 3-5 %-ni.
Kuna toidulisandites kasutatavad mineraale organism enamjaolt ei omasta, võivad need jääda ringlema verre, põhjustades organismi toksilisust ja erinevaid terviseprobleeme. Eriti on seda täheldatud pikaajalisel toidulisandite kasutamisel.
Näiteks kaltsiumi liigne ja kauaaegne tarvitamine toidulisandina võib põhjustada neerukive, pehmete kudede lupjumist ja suurendada riski haigestuda veresoonkonna haigustesse, nagu insulti ja infarkti.
Erinevalt põllumaast on metsapinnas looduslikult viljakas mineraalide ja mikroelementide poolest. Seega metsikult kasvavad taimed, sh KASEKÄSN, sisaldavad kolloidsed mineraale ja mikroelemente, mida inimese organism on võimeline täielikult omastama…”
http://www.farmakon.ee/index.php?page=185
Abi
