Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Raha loomisest (ja pangandusest)
Lahendused.. selline süsteem saab eksisteerida ainult puhtalt inimjõu toel (kõik käsitsi) ja inimvõimetel on selge piir. Mingisugusest tohutust ressursi ülejäägist on jabur rääkida.

Kui sa tood mängu juba tehased. Siis asjad kahjuks ei käi nii, et investeerid 10.miljonit - ehitad tehase ja järgmine aasta teenid räiget ressurssi ja maksad ainult püsikulusid. Elekter, vesi jne.. järgmine aasta maksad sa selle tehase hoolduse eest 2.miljonit ülejärgmine 5.miljonit ja kümne aasta pärast 11.miljonit aastas. Edasi et midagi efektiivistada on vaja arendustööd ja see on omakorda kordades kallim kui selle tehase ehitamine ja käigus hoidmine.
Vasta
Chaos sa unustasid oma "miljonite lugemise juures" konglomeraadi vaatenurga: kõik hooldused & arendused teeb konglomeraat ise ... formaalselt võib ju hooldusele & arendustele mingi "rahalise hinnasildi" külge kleepida, kuid lõpuks tuleb kogu see raha konglomeraati tagasi (palga-töölised kulutavad oma palga elamise-auto-toidu-tarbekaupade peale, mida konglomeraat ise toodab) ... summaarselt on ikkagi olulised vaid maavarad ja teadlased.


Vasta
(17-09-2018, 10:55 )lahendused Kirjutas: 1) 33% palgast kulub kodu peale (rent, kodulaen, raha kogumine kodu jaoks, jne) ... kuid konglomeraat kaevandab lubjakivi & savi -> valmistab neist tsementi -> teeb tsemendist ehitusblokid -> valmistba neist elamud -> sisustab elamud ära -> müüb elamu maha ... ehk olulised on vaid maavarad (lubjakivi, savi, liiv, puit, jne) ja oskusteave (kuidas maja ehitada).
2) 33% palgast kulub auto/transpordi peale (autorent, autoliising, raha kogumine auto jaoks, bussipilet, jne) ... kuid konglomeraat kaevandab raua-maaki -> valmistab sellest rauda -> vormib auto plekk-detailid -> koostab auto -> müüb auto maha ... ehk olulised on vaid maavarad (raud, alumiinium, naftatooted/kumm) ja oskusteave (kuidas autot valmistada).
3) 33% palgast kulub toidu peale (taimed, liha, jne) ... kuid konglomeraat omab põllumaad -> kasvatab taimi -> söödab taimed loomadele -> lihakombinaadist saab liha -> lihast & taimedest tehakse müüdavad valmis-toidud ... ehk olulised on vaid maavarad (põllumaa, väetised, vesi kastmiseks) ja oskusteave (kuidas taimi & loomi kasvatada).
Kui teine punkt välja arvata, siis küllalt sarnaselt toimis-toimib vissarjoonlaste kogukond Siberis. Kas see annaks, Lahendused, sinu mõistes konglomeraadi mõõdu välja? Mulle selline eluviis, mitte küll 100% rahavaba, kuid üsnagi, kaunikesti meeldiks, va religioosne pool, mis võib probleeme tekitada Smile ja kui vaja, võib ju sellises ühiskonnas mingi oma vahetusväärtus ka välja kujuneda, raha aseaine, sõltumatu juudipankureist.

Kusjuures, väikeste kohalike rahade teket on teisedki ennustanud; ning tootmisüksuste väikseks muutumist ja kodudele lähemale nihkumist. Suurtootmine on see, kus sünnivad koledad ja hoolimatud asjad (Tallegg jt)

Vasta
Hmmm. Sa kirjeldad praegu mingit kinnist mudelit.. Vb NLiit oli sellele kõige lähemal. NLiit hoidis hinnad fikseeritud ja tootmise kontrolli all. Nägid sa majandiuslikult jõukat NLiitu? Ei näinud. Mis sellest välja tuli. Laos ja vaesus. Miks seda täna ei tehta -- sest see on KAHJULIK. Miks see kahjulik on -- (sina vb mäletad tühje lette ja vähest tootmist) aga osades sektorites tekib ÜLEtootmine. "konglomeraat" on sunnitud kokku ostma kõik varad, mida tema palgatöölises ei suuda v. ei soovi ise ära osta. Ja neid varasid ei ole enam kellelegi pakkuda. Kas seetõttu, et neid pole vaja v. seetõttu, et palgatöölised ei suuda neid endale lubada. 
Vasta
Konglomeraadi juures on määravaks tema juhtimise efektiivsus (võime reageerida kiiresti muutustele) ... NLiit oma plaani-majandusega ei hiilanud selle juures tõesti ... kuid Aasia konglomeraadid suutsid kiiresti reageerida muutnud oludele (kui ikka kineskoop-telekaid ei tahetud, hakati plasma ja lcd telekaid tootma ... mitte aga ei toodetud kinskoop-telkaid miljonite kaupa lattu & kirutud "rahvusvahelist imperialismi").

Visarioonlased Siberis annavad ehk Eesti mõisa mõõdu välja ... st konglomeraadist jääb üht-teist puudu (a'la raske-tööstus, nafta-maardlad, mere-kaubandus, teaduslikud fundamentaal-uuringud, jne).
Vasta
Asi ei ole juhtimises, see võib olla ka kõige püüdlikumate stahaanovlaste juhitud. Viga peitub hoopis muus. See eeldab, et maavaradel on vahetuskurss teiste VARADE suhtes KONSTANT. Ei ole. Ei ole kuld, nafta, gaas, uraan kindla väärtusega. Kaota raha ära, ikka nad ei ole. Nendest toodetud asjad ei ole konstantse väärtusega. Samuti alluvad varad, kulumisele, hävimisele ja vananemisele.Seega, kuna varad saavad muutuda aja jooksul teiste varade suhtes odavamaks, siis alluvad ka varad infaltsiooni-sarnasele-protsessile. (Ilma raha kasutamata) Tagatisvara (maavarade) väärtus ei ole konstant isenesest vaid sinna tuleb kogu aeg uut vara juurde panna (vara väärtuse vähenemine on loomulik protsess) selle väikse asja unustate te ära.

Aasias toimitakse turu reeglite järgi, selleks neil lähebki hästi!
Vasta
Raha eest ostetavate asjade juures pole midagi, mis taanduks enamaks, kui: maavarad + oskusteave.

Seega peaks iga indiviid kaitsma enda maad ja enda loomisvõimet ülevõtmiste eest - ning iga riik peaks kaitsma enda maavarasid ja enda ajutrusti välisriikide eest ... lõpuks taandub kõik nö "nõia & kaupmehe erinevusele" (kaupmehe jaoks on kõik vaid raha, kuid nõid ei müü teatud asju kuitahes suure raha eest ... näiteks nõid ei müüks enda ema & lapsi litsimajasse/orjusesse - kuid kaupmees müüks, kui hind piisavalt atraktiivne oleks).

See illusoorne kujutluspilt "rahast" on kasulik vaid selle loojatele (juudi-pangad, ehk rahvusvaheline kapital) ... kuid on kahjulik kõigile inimestele, kes raha tarbivad ... konglomeraadi vaatenurk toob raha-maailma puudujäägid selgelt välja (kui maavarasid + teadmisi raha eest ei müüdaks, kukuks raha-süsteem kokku väärtuste/katte puudmise tõttu).
Vasta
Raha on vahetus vahend, mis lubab sul vaba tahte alusel vahetada üks kõik millist vara - teise vara vastu. Nagu ma ütlesin, kui me viskame raha vahelt välja, on selle eelduseks, et ühtede VARADE vahetuskurss teiste VARADE suhtes on KONSTANTNE. See on ilmselgelt hobuse unenägu. Loe eelmisest postist miks see nii ei ole.

Mille vastu sa vahetad, inimese tööjõudu kes sul seal kaevanduses maavarasid kaevab?
Vasta
Raha pole juba ammu enam "maksevahend", vaid raha on muudetud "võlaks & orjuseks".

Seni kuni suudad "taskust sulas välja käristada" keskmise kodu eest 100 tuhat ja uue autot eest 20 tuhat on raha veel "maksevahend" ... kuid reaalsuses on raha "võlg & orjus": kodu kuumakse on 300 raha (30 aastaks) ja auto kuumakse on 300 raha (5 aastaks).

Konglomeraadi lähenemises koosneb 3-toaline karpmaja korter ca 10 m3 betoonist (betooni m3 hind ca 100 raha), ning auto koosneb ca 1 tonnist rauast (rauamaagi / vanaraua hind ca 100 raha tonn) ... kõik ülejäänu on oskused/teadmised/tehnoloogia, mis hinnasildile ohtrasti nulle lisab.

Seega tuleks raha-teemas aru saada järgnevast:
1) Raha pole tänapäeval enam maksevahend, vaid võlg.
2) Rahale annavad katte/väärtuse maavarad (MaaEma) ja teadmised (TaevaIsa).

Vasta
Konglomeraadi seisukohalt on auto koostetehas ja need metalljupid kõige vähem lisandväärtust loov osa ühe auto paberilt - autoks materjaliseerumise juures. Selleks need tehased kuhugi venemaale, indiase ja hiina ehitataksegi. Auto kokku panek ja selleks kulunud maavarad moodustavad ainult tühised protsendid auto hinnast. Selleks autosid toodetaksegi kolmandates riikides, sest tehases ei looda suurt kasumit. Pakun alla 10% auto hinnast
Toote arendus maksab ja seda tehakse euroopas ja ameerikas.
Vasta
Venemaal nö rahana kasutusel olev "panga pilet" банковский билет on tähistatud RUB ja koodiga 643, samal ajal kehtib paraleelselt üks teine valuuta, mida kasutavad siis insaiderid väärtusetu RUB koodiga 643 konverteerides RUR-iks koodiga 810 ja teenides mitte midagi tehes tohutuid kasumeid, millega osta üles riigi maavarasid ja ressursse.
Nende kahe eri valuuta väärtus pole 1:1 -le vaid on tuhandeid kordi RUR-i kasuks. RUR on siis CCCP-i aegadest pärit väärtpaber.
Praegusel "valuutal" RUB puudub tegelikult tagatis ja väärtus, selle nimi on pangapilet (nagu on saunas pilet ja trammis), sellel puudub väljalaske aasta ja palju muud, mis teeks sellest raha.
Kogu selle "äriga" tegeleb Venemaa keskpank, mille Avatud uste päeval valvsad Krasnodari elusad inimesed ka seda küsimust esitama läksid. Muidugi ei kuulu ka see keskpank põlisele elanikkonnale.
Pangas selgub, et selleks, et siseneda panka ei piisa kui esitada riigis kehtiv dokument. Selleks esitatakse CCCP-i pass väljalaskeaastaga 2018, mis on kehtiv siiani, vaid tuleb täita lisaks veel üks dokument, kus "isik" ehk ori-ressurss-kodanik-persoon annab pangale oma nõusoleku töödelda oma isikuandmeid. Kuidas pank seda tegema hakkab, keeldub asjaosaline ise selgitamast, kuid jääb endale kindlaks ja nõudmisest ei tagane. Neid andmeid saab maha müüa, kasutada seda reklaamide levitamisel või siis kasvõi sõlmida antud persooni nimel tehinguid näiteks tema organite mahamüümiseks. Võimalusi on palju.
Pankurid kutsusid ka politsei, kuid selgus, et nad kutsusid selle enestele.
Juhul kui see suur petuskeem lõpuks lahvatab, siis tundub, et pangandusega on selleks korraks pikem paus.
Härrased kinnitage turvavööd, me siseneme rahavabasse maailma.
https://www.youtube.com/watch?v=G-dfzxxl...z6vwoq89eM
Keegi pole NL rublasid kehtetuks tunnistanud, ja keegi pole NSVL kehtetuks tunnistanud ja see on täiesti olemas...
Vasta
Roomlane//
Mis sul jutustavad ained koolis olid? Jeeli jeeli kolm, ma pakuks. Igatahes mulle jäi väga palju segaseks, kes kus ja kellega neid rube ja rure vahetab ja kes neid üldse omab ja kus nad käibel on. Ja kas üritad väga segase passijutuga väita, et mingile seltskonnale antakse veel praegugi Nõukogude Liidu passe välja. Mis pankurid siis miilits minema viis? Need, kes tulid või need kes juba olid pangas? Ausalt, suurt sittagi ei saa aru.
Vasta
Venemaa alternatiiv kanalites on seda RUR ja RUB juttu juba pikalt heietatud - aastaid.
Laias laastus sama asi mis EUR-ga - see ei ole riiklik raha vaid mingi kitsa kliki äriprojekt.
Venemaa valguses on asi suht sarnane 3Riigiga - nende "deorientatsoon" viidi läbi väga 2-mõtteliselt.

Kardan, et Roomlane pole viitsinud asja põhjalikult ümber jutustada ja siis lähevad detailid kaotsi.
Vene keeles on aga neid materjali tonnide viisi ja ka kvaliteedilt seinast seina - mõni on ikka väga segane.
Täpselt nagu olukord milles need protsessid läbi viidi.
Vasta
No ma panen selle mõtiskluse-jutukese siia, hetkel paremat kohta ei leia, on olemas nii vandenõuline element (??) kui seos rahaga.

Et see nüüd 750 miljradiline pakett, mis Brüsseli ja Saksa ja Prantsuse koostöös laual. Annaks sildistada päevapoliitkaks ja moded näitavad sellele prügikasti, eksole.

A ma pole veel sisuni jõudki, pidage vähe hoogu, inkvisiitorid Laugh

Nimelt lõusataamatus on üles korjatud Peeter Koppeli väide et aastal 2011 räääkis ta sellest, et asjade loogiline käik on fiskaalunioon - st loogline etteantud parameetrites. Ja Koppel ise nüüd kommenteeris tollast väidet, et kõik see oli finantsiliselt ja majandusloogikaga tuletatav ja - selle peale panustataksegi. Aga see liikumine "fiskaaluniooni " poole oli Koppeli sõnul "kavalalt timmitud": väikeste kriiside abil ( sh kreeka) sai vastu võtta otsuseid, mis "muidu oleks olnud poliitiliselt vastuvõetamatud" . Ta ei tahtnud, Koppel noh, kasutada sõna "vandenõu" ja "euroopa föderatsioon" - aga ütles, et liikumine "fiskaaluniooni suunas" - oli ja on selgelt planeeritud ja eesmärgipärastatud. Kogu protsessi nimetas Koppel tabavalt "konna keetmiseks" ( et siis kui konn lükata liiga sooja vette, siis hüppab kohe välja, a kui konna keetmsiel temeperatuuri aeglaselt tõsta, siis küpseb ära). Mis puutub seda 750 miljardit, siis olen ka nende hulgas, et selle paketi peamine eesmärk pole mitte itaalia ja hispaania koroonaabi, vaid peaeesmärk on brüsselile anda keskne maksustusõigus, aga selleks maksustusõiguseks on vaja tekitada "laenukriis" , mida see pakett siis ...tekitaks. Et siis sulaselgelt vandenõuline tegevus; väidetakse üht, aga eesmärk on teine. Nüüd päevapoliitikat ka selle 750 juurde: esiotsa peaminister teatas, et "algatust tuleb toetada ja eestile on see ka rahaliselt kasulik" . Sellest on nädal möödas. Täna ( 04.06) teatas, et "see raha on laen ja tingimusi tuleb uurida". Ei pea oskama lugeda diplomaatilist koodi, mis ütleb, et "ei toeta sellisel kujul" Lisas veel juurde, et "Eesti igal juhul ei toeta üleuroopaliste maksude kehtestamist, see on valitsuse ametlik seisukoht" . Isiklikult kommeteeriks, et viga on tehtud nüüd sellega, et konna keetmisel tõsteti temperatuuri liiga järsult ja konn hüppab välja. Sest Eesti seisukohal on kuskil 4-5 liitlast (ja need on majanduslikult tugevatel jalgadel riigid, erinevalt eestist) ja pakett vajab kõigi riikide ühehäälset heakskiitu. Aga ilma üleeuroopalise maksustusõiguseta puudub brüsseli ( saksa, prantsue) jaoks sel paketil tegelikult igasugune mõte. Mis puutub mööda vabamüürlikke ahelaid käskude andmist alla, siis isiklik usk on, et nii ka tehakse. Ja ka selle paketi puhul. Aga siin on üks konks - asi peab näima loogilie ja veenev või vähemalt surevahendid läbi surumiseks piisavalt suured. Ma olen veendunud, et ka kooseluseaduse puhul polnud see mitte reformierakonna idee 2015 vaid nad lihtsalt täitsid käsku - aga puudu jäi kasvõi "näivast loogikast" ja "konna keedeti liiga kiiresti", seetõttu sai see kooseluseadus nagu sai - formaaljuridiiliselt olemas, praktilisjuriidliselt pole rakendunud ( ja sinnapaika see jääbki ilmselt). Vahepõike mõte - kui selel 750 puhul ei suudeta ka läbi käsuahela näidata avalikkusele piisavalt "selle vajalikkust" - siis sinnapaika see jääbki, olgu see käsk ahelast milline tahes.

Vasta
Eestile pudistatakse pisut rohkem abi kui laenu ja nii see asi vastu võetaksegi.
"Sina sööks vist sitta ka, kui muidu saaks!"
"Rehepapp"
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  RAHA, võimalus või takistus WEbdES 55 27,562 22-03-2022, 23:01
Viimane postitus: Lynx Titan
  Raha ayyu 15 9,728 20-12-2013, 14:40
Viimane postitus: Faraday
  Kuidas raha ringleb? Celtic 11 6,454 20-08-2009, 09:20
Viimane postitus: Elderm

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne