[Hallucigenia]

Kuna ei leidnud nagu ühtegi täpselt sobivat teemat nendele mõtetele, siis ehk siin ...
Aastal 1976 tuli Richard Dawkins välja lennuka ideega, mis senise evolutsioonikäsitluse mingis mõttes pea peale pööras, väites, et primaarsed on mitte organismid vaid geenid, ja organismid (meie, inimesed, sealhulgas) on vaid geenide "ellujäämismasinad" (raamat "Egoistlik geen", vist ka eesti keeles olemas). RD tegi siiski möönduse, et inimeste võime vahetada (kopeerida) informatsiooni mitte ainult geneetiliselt on meid geenide võimu alt päästnud. Ta tõi sisse ka uue termini "meem" (i.k. meme) tähistamaks neid infokomplekse, mida inimesed mittegeneetiliselt vahetavad (nt mingi poliitiline idee, lööklaul, teaduslik teooria jpms).
Taolisele lähenemisele keerab vindi peale inglise psühholoog Susan Blackmore (Tutanhamon on kusagil siin foorumis ühele dokumendile tema veebikohas viidanud) - parapsühholoogia doktor (kes tänaseks selles ainevallas küll pettunud ja hoopis vastupidiseid vaateid propageerib). Oma raamatus "Meemimasin" (ilmunud ka eestikeelses tõlkes, aga praktiliselt läbi müüdud) väidab SB, et oleme (meie, inimesed) vaid meemide ellujäämismasinad, st et isiksust kui sellist pole olemas, on vaid meemide "puntrad", mis neil (meemidel) edukamalt levida aitavad. Daam esines hiljuti ka Tallinnas, aga siinsest foorumist vist keegi ei käinud kuulamas, muidu oleks ehk miskit kirjutatud ...
Nujah, olgu siis nende meemidega nagu on, aga ühele efektsele psühholoogilisele katsele, mille SB oma loengus tõi, tahaks küll viidata. Kuulajatele näidati videoklippi, kus kolm musta ja kolm valgesse riietatud inimest mängivad palli (viskavad seda üksteisele) ning palutakse täpselt kokku lugeda, mitmel korral viskab "valge" inimene palli "valgele" inimesele. Kui klipp vaadatud, siis ... aga edasi ma siinkohal ei räägiks, et mitte segada huvilistel endal nautimast. See klipp on leitav ka Internetist aga sobiv oleks teda vist vaadata suuremale ekraanile projekteerituna.

[Gulja]

ja enamus valgeid leiab et valgetele vistakse rohkem palli

[Hallucigenia]

Olgu. Kui see teema jälle välja ujus, siis annan ka selle võrguviite:http://viscog.beckman.uiuc.edu/grafs/demos/15.html
Ja uskuge või mitte, seda klipi keskel ilmuvat musta "ahvi" pani kogu umbes 70-inimeselisest auditooriumist tähele vaid 1-2. Niipalju siis meie võimest panna tähele asju, mis meid otseselt ei huvita. Vabandust, et olen nüüd teie isikliku üllatusvõimaluse ära rikkunud. Aga jääb võimalus, et saate ise selle klipiga kedagi üllatada.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Hallucigenia
Aastal 1976 tuli Richard Dawkins välja lennuka ideega, mis senise evolutsioonikäsitluse mingis mõttes pea peale pööras, väites, et primaarsed on mitte organismid vaid geenid, ja organismid (meie, inimesed, sealhulgas) on vaid geenide "ellujäämismasinad" (raamat "Egoistlik geen", vist ka eesti keeles olemas).

Sihuke uitmõte tuli (see puudutab külla ainult geene): Põhja-Kanada polaaraladel lasti maha elukas, kes DNA analüüsil osutus jääkaru ja grizli hübriidiks (link). Kuna jääkarudel varsti niikuinii "maa" (st jää) jalge alt ära sulab ja minna kuhugi pole - on need siis tema geenid, kes sellisel viisil püüavad "uppuvalt laevalt" põgeneda? Vilets valik muidugi, sest ega sedasi kaugele jõua - taolised hübriidid peaksid viljatud olema. Aga uppuja haarab õlekõrrest ...

[Müstik]

Oma raamatus "Meemimasin" (ilmunud ka eestikeelses tõlkes, aga praktiliselt läbi müüdud) väidab SB, et oleme (meie, inimesed) vaid meemide ellujäämismasinad, st et isiksust kui sellist pole olemas, on vaid meemide "puntrad", mis neil (meemidel) edukamalt levida aitavad.
Daam esines hiljuti ka Tallinnas, aga siinsest foorumist vist keegi ei käinud kuulamas, muidu oleks ehk miskit kirjutatud ...

Susan Blackmore esines ka sel aastal aprillikuus Tallinnas loenguga.
Rahvusvahelisel konverentsil.
Meemide kohta avastasin huvitava lingi. Purpurtuba.
SPIRAALDÜNAAMIKA TEADVUSELAINED EHK MEEMID

Don Becki ja Chris Cowani Spiraalne Dünaamika (1995), mida hiljem edasi täiendanud ka Clare Graves ja mille omakorda temalt üle võtnud ja edasi arendanud Ken Wilber.

See on arengupsühholoogiline käsitlus, mis räägib üheksast erinevast teadvuselainest ehk meemist maailma ajaloos, mida inimliik oma kollektiivses arengu on läbinud.

Individuaalselt on need meemid kättesaadavad igale inimesele tänagi. Meemid on siis olemismallid, mis kujunenud kultuurievolutsioonis ja kandunud edasi mittegeneetiliselt põlvest põlve.

Ken Wilber lisab neile üheksale erinevale teadvuselainele veel transpersonaalsed tasandid (mis täna väljenduvad alles üksikutes individuaalsustes või väikerühmades):

10. Astraalne-psüühiline – loodusmüstitsism
11. Subtiilne (peen) – jumalik müstitsism
12. Kausaalne – vormitu müstitsism
13. Mitteduaalne – mitteduaalne müstitsism

http://www.elukestevareng.com/index.php?...&Itemid=43

[Lorenz]

[...]primaarsed on mitte organismid vaid geenid, ja organismid (meie, inimesed, sealhulgas) on vaid geenide "ellujäämismasinad"
[...]
Oma raamatus "Meemimasin" (ilmunud ka eestikeelses tõlkes, aga praktiliselt läbi müüdud) väidab SB, et oleme (meie, inimesed) vaid meemide ellujäämismasinad, st et isiksust kui sellist pole olemas, on vaid meemide "puntrad", mis neil (meemidel) edukamalt levida aitavad.

Mõtleni siin et kas masinõppega saaks ära õppida meemide tähendusi. Implikatsioonid siinkohal oleks massiivsed, kui see nii oleks. Kas me oleme kõigest 'meemipuntrad' on muidugi iseasi. Kui aga iesgi mingi osa meist seda on, siis inimkonna meemifondi ühte maatriksisse kogumisega saaks ühe Looduse fundamentaalsetest infokandjatest viia täiesti uude keskonda - virtuaalmaailma.



Kuidugi siinkohal tuleb silmas pidada, et mõiste meem ei tähenda tiinekate naljapilte, vaid just seda looduse fundamentaalset infokandjat. Siiani on üldse jube hägune, et mis on meemi füüsiline kandja üleüldse, või kuidas see materiaalselt toimib. Nüüd hakkab mulle tunduma, et esimest korda on meil tekkimas mingi keel, kuidas meemidest rääkida. Meemid võivad olla lihtsalt närvivõrgus salvestunud mustrid, mida on võimalik teisele närvivõrgule edastada. Nüüd hakkab inimestel tekkima keel sellistest mustritest rääkimiseks, sest närvivõrkude treenimine on hakanud muutuma praktiliseks probleemiks.

[xcad]

Meemid võivad olla lihtsalt närvivõrgus salvestunud mustrid, mida on võimalik teisele närvivõrgule edastada. Nüüd hakkab inimestel tekkima keel sellistest mustritest rääkimiseks, sest närvivõrkude treenimine on hakanud muutuma praktiliseks probleemiks.

CC juttudes Don Huan alati rääkis: nii on kombeks rääkida või vanad nägijad nii ütlesid. Kuidas saab rääkida asjadest mille väljendamiseks puutuvad sõnad? Ülimalt raske ja arusaamatu. Nagu CC jutustuses küsides mis on aeg. Aeg pidi olema nagu lõputu tunnel millel on seintes peeglid, tavainimene vaatab ainult ühte peeglit maag võib oma pilgu suunata erinevatele peeglitele. Jutt on aga mida see abra - kadabra endast kujutab? Kui jääb inimese tavapäevasteat asjadest mõõtmatult kaugele siis puuduvad sõnad, mõisted. Alles siis kui mingi osa selle reaalsuse tahuga hakkab tegelema tekivad sõnad ja väljendid millega nad omi kogemusi vahendavad. CC juttudes algselt maagid rääkisid tolteekide keeles, millest edasi juba praegusesse indiaani keelde. Lisaks praegusest indiaani keelest tõlkis don Huan hispaania keelde millest Carlos tõlkis inglise keelde oma originaalraamatus. Meie aga loeme ingliskeelsest tõlkest tõlgituna eesti keelde! Sellisel juhul võib ka kogu mõte kaduma minna!

[Lynx Titan]

Meemid võivad olla lihtsalt närvivõrgus salvestunud mustrid, mida on võimalik teisele närvivõrgule edastada. Nüüd hakkab inimestel tekkima keel sellistest mustritest rääkimiseks, sest närvivõrkude treenimine on hakanud muutuma praktiliseks probleemiks.

CC juttudes Don Huan alati rääkis: nii on kombeks rääkida või vanad nägijad nii ütlesid. Kuidas saab rääkida asjadest mille väljendamiseks puutuvad sõnad? Ülimalt raske ja arusaamatu. Nagu CC jutustuses küsides mis on aeg. Aeg pidi olema nagu lõputu tunnel millel on seintes peeglid, tavainimene vaatab ainult ühte peeglit maag võib oma pilgu suunata erinevatele peeglitele. Jutt on aga mida see abra - kadabra endast kujutab? Kui jääb inimese tavapäevasteat asjadest mõõtmatult kaugele siis puuduvad sõnad, mõisted. Alles siis kui mingi osa selle reaalsuse tahuga hakkab tegelema tekivad sõnad ja väljendid millega nad omi kogemusi vahendavad. CC juttudes algselt maagid rääkisid tolteekide keeles, millest edasi juba praegusesse indiaani keelde. Lisaks praegusest indiaani keelest tõlkis don Huan hispaania keelde millest Carlos tõlkis inglise keelde oma originaalraamatus. Meie aga loeme ingliskeelsest tõlkest tõlgituna eesti keelde! Sellisel juhul võib ka kogu mõte kaduma minna!

Meemid on mõelduna naljadena mida on üpris raske tabada, või aru saada, sest nende väike võti on niin väike

[Lorenz]

Vahepeal pole ma palju kunstaru ja meemide seose kohta kuulnud paraku, aga mõne päeva eest sattusin vaatama väga elegantset ülevaadet fundamentaalsetest seostest kõigi tehisarude vahel. Nende treenimine on kallis, ning sellest tulenevalt on püütud välja arvutada mõningaid nende võimekuse piire juba enne nende treenimist. Arvutused on teinud ka võimalikuks hakata hindama treeningandmete enda naturaalset mõõtmelisesut. Ehk siis keele puhul ei käi jutt mitte keelemudeli mõõtmelisusest, vaid (inim-) keele enda naturaalsest mõõtmelisusest.
Keele puhul on selleks mõõtmelisuseks 42.
Või siis 120, kusagil seal vahel. Oleneb mis sorti mudeleid uuriti/skaleeriti, kas kitsamaid-formaalsemaid või massiivsemaid. See number on oluline ühest küljest sest see mõjutab tehisaru väljundi veamäära. Teisest küljest, kui mu mõttel meemidest on üldse mingit alust, viitab see meemide enda mõõtmelisusele. Aga mida võiks üldse tavakeele mõõtmelisus tähendada, natukenegi elulisemas, mitte vaid matemaatilises kontekstis. Jutt ei käi siin kondlasti sümbolite mõõtmelisusest, sümbolid võivad olla siis näiteks kas helilised või näiteks tähelised. Pigem on jutt ruumist, millele sümbolid viitavad. Ning see ruum asub meie peades. Või meie seisukohast - meie mõtlemine asub selles ruumis. Ehk mitte kogu taju, aga keeleline mõtlemine ehk küll. Ilma et me sellest midagi teaksime.

Teadus hakkab tasapisi uuele tehnoloogiale järgi jõudma ning võib-olla on isegi varsti loota mingit üldisemat kunstaru teooriat. Vot see oleks teooria, mida oodata. Eriti just selle implikatsioonide tõttu inimarule ning tsivilisatsioonile laiemalt.