Iapetus - Saturni tehiskaaslane?

Iapetuse vöö tekkeks on välja pakutud järgmist (geoloogilist - või ehk tuleks öelda iapetoloogilist) seletust. Kunagi oma varases nooruses, kui Iapetus oli veel noor, pöörles ta palju kiiremini kui praegu (üks pööre 5 ... 16 tunni jooksul). Nooruses oli Iapetus (nagu Maa jt planeedidki) sulas olekus (sulas üles teda moodustanud aines toimunud radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojuse tõttu). Kiire pöörlemise tõttu oli vedelal Iapetusel suht lapik kuju (tsentrifugaaljõud!). Ta pind tahkestus enne, kui pöörlemine Saturni tekitatud loodejõudude mõjul oluliselt aeglustuda jõudis. Kui nüüd pöörlmise aeglustumisel Iapetuse tasakaaluline kuju oleks pidanud järjest enam kerale lähenema, oli tema pind (selle kera jaoks) liiga suur. Ülejäänud pinnamaterjali polnud kuhugi panna ja nii kuhjus see ekvaatorile mäeahelikuks (seal oli "kerastumisel" pinna kokkutõmbumine kõige suurem, samas kui poolustel seda veidi välja venitati). Tänaseks on Iapetuse pöörlemine aeglustunud sünkroonseks tiirlemisega ümber Saturni (üks pööre-tiir ligi 80 Maa päevaga), nagu see on ka Maa-Kuu korral. Pikemalt siin.

Iapetuse teebki intrigeerivaks mitte ainult üksi see vöö aga ka tema muud anomaaliad. Nagu see must-valge pinnamoodustis ja ei maksa unustada ka ühte teiste seost ...