Kolm küsimust.

Jaotan küsimused kahte osasse.
Kõik mõtted on teretulnud.
Loodan et teid huvitab,- olgugi et foorumis on varasemalt avaldunud samalaadseid küsimis mõtteid.

Pildistasin sest nägin.


Mis on pildil.
Mil moel selgitate nähtust, mil ühes aknaruudus oli ja teises mitte.
Üks tegevus oli digitaalselt, tegin kontrastsemaks.
Pildistasin kuvarilt sel moel et kuvari ekraan oli pimenduses.
Välguga.
See sõnastus ei sobi vist, siis flash toimingus.
Nähtavale tulid need kujundid.
Neid nimetatakse orb kujunditeks.
Mis tegelikult, on mõtteid palju internetis.

Küsimus.
Mil moel saab esile tulla midagi sellist mil pole midagi näha.
Oli üks ütlus youtubes.
Kõik on optilises diapasoonis.
Kas keegi selgitaks mõtet.
Optilises ja diapasoonis.
Pildistasin toas välguga.

Esile tulid sellised kujundid.
Mind huvitab tegevus mõte.
Pildistades õues on ja mõnikord mitte sarnaseid nähtusi.
Vaadates pildistamisel pildistamise suunas, mitte ekraani fotokal, näen palju helenduvaid täpikesi.
Pildistamise hetkel avaldub osa neist.
Mil moel selgitada selle nähtuse olemust optilises mõistes.

Kolmas mõte.
See on teise laadne.
Soovin selgitada endale mil moel saaks selgitada sõna tähendus mõistet arv süsteem kirja mõistena.
Näiteks nii.
Kirjutasin ühele programmeerijale.
Palun abi oskusest selgitada lihtsas sõnastuses juhtumit mil muutes programmeerimiskeelt - kas programm sümbolite või täht paigutust - saab toimuma mis.
Selgitan.
Mind huvitab eesti keele sõnastus kiri.
Püüan esmalt tõestada endale küsimust.
Kas minul mõttel on tõestus õigus selgituses.
Üritan esmalt ise mõista sõna täht olulist mõtte esitlusel võrdsustades tähte programm sümboliga.
Muutub täht muutub programmkeelest väljenduv järgnev.
/avalduv pilt kuvaril/.
Võtame näiteks sõna - märk märkama märgata.
Mis toimub programm keeles ja kuidas toimub süsteemselt muutus kuvari pildis pildina.
Miks mõtlen nii.
Vaatlen sõnu mõistmaks miks muudame tähti, täht järjestust, jättes sõna tähenduse muutumatuks.
märk märka märgata pole järgnevas sõna tähes g enam märk, ta on märg.
Märk märk-a märk-a-mine.
Kaks nimetav sõna kokku ja lahku kirjutatud/kirjutatult.
Mil kirju on mitte kiri.
Vaimustav - vaim ust'av ja vaim ustav - vai mustav.
Muutub mõte ja väljenduv tähendus.
tahan tõestada - sõna on informatsioon.
Tähe tähe'te /nii/ muutes, täht järjestust muutes, asendades ühte tähte teisega, tähe paigutus muutus järjestuses, lisades ja eemaldades muutub alg mõte nime nimetav mõte sõnast.
Sõna tähendus mõte.
Vaidlus mõte on eesti keel mil ütleme ühe sõna ütluses mitmet mõtet.
Näitena tee tööd - tee jook.
Inglise keeles sarnane nähtus mõneti keerulisem.
Hääldus ja kiri erinev.
Notice ja nii not ice.
Häälduses nõut/h/is - kirjaliselt no this. /t hääldus tekitab tunnetuse th tähest.
Küsimus minult endale.
Miks muudame mõtet sõnas väär, tähtede lisamisel, väärtuslikuks.
Mil moel selline muutus avalduks programmkeeles.
Milline on tulem.
Loodan et mõistsite.
Kas saate aidata selgitus mõtte moodustamisel programmkeele selgitus mõttest, eesti keel selgitus mõtteks, inf-info informatsioon sõna.
On tekkinud mõte, täht saab olla üks tähendus inf ja paljut sisaldav info.
Mis toimub programmkeele avaldumises mil pööran sõna, isa asi.
Mõtteid rohkem - esitlen lühiduses.

Üks pilt kokku ja lahku kirjutamisest.

Esmalt - siin tundub, et on kokku rohkem kui kolm küsimust aga midagi ehk ikka saab.

Niih - pildid - ühes ruudus on ja teises pole.
Akna klaasid pole identsed. Ühes aknas võib olla isegi erinevast riigist saabunud klaas.
Kui on vana maja siis lausa erinevatest ajastustest - endal maal üks akna klaas mis võib
olla vabalt üle saja aasta vana - tundub teine kuidagi kirkam kui teised - tundub nii
Siit ka erinevused efektides. Silm on aga kuulsalt üks suhteliselt vilets riistapuud.
Teine "pidur" on meie aju - silm küll näeb aga "kirja" ei pane ja siis vaatame pärast kaamera
pilti ja imestame mis valemiga see asi pildile jäi ja mis asi see üldse on.

Olen ise pilte teinud juba ammu ja nii filmi kui digikaga. Erinevusi ja kõiki neid seletada ei oska.
Meil siin terve plejaad isikuid kes osakavad kohe ühe mitmest teaduslikust seletusest ära tuua.
Aga elu on näidanud, et ega need eriti "raudsed" pole.

(16-09-2013 11:32 )Henry Kalle Kirjutas:  Mil moel selgitate nähtust, mil ühes aknaruudus oli ja teises mitte.

Kuidas sa selgitad näiteks sellist nähtust kui ühe puuoksa vari on ühes aknaruudus mitte kahes korraga? Ja kui on kahes korraga, siis mis nähtusega võib tegu olla?

Tsitaat:Mil moel saab esile tulla midagi sellist mil pole midagi näha.

Reaalsete nähtuste kõrvaldamiseks peaks kõigepealt endale füüsika ja optika teadusliku poole selgeks tegema. Arthur C. Clarke on öelnud, et "Piisavalt kõrgelt arenenud tehnoloogia on eristamatu maagiast" ja siia toon selle ütluse sellepärast, et teadus on üsna palju arenenud ja enamus inimesi ei saa enam sellest aru ning teadusliku seletuse asemel pöördutakse lihtsama seletuse - usu - poole. St, et tegemist on maagia, vaimude, müstiliste olendite või muu sarnasega. Sellest on ju palju lihtsam aru saada ja omaks võtta kui keerulisi teaduslikke valemeid ja selgitusi lugeda ning leida, et need ei ütle inimesele midagi.

Tsitaat:Kirjutasin ühele programmeerijale.
Palun abi oskusest selgitada lihtsas sõnastuses juhtumit mil muutes programmeerimiskeelt - kas programm sümbolite või täht paigutust - saab toimuma mis.

Kui kompileerimata programmis teha muutus mis ei vasta programeerimiskeele reeglitele, siis ütleb kompileerimisprogramm selle kohta samamoodi vea nagu õigekirjakontroll vigase sõna kohta. Kui kompileeritud programmis teha kusagil muutus, siis võib tulemueks olla mitte millegi juhtumisest kuni operatsioonisüsteemi kokkujooksmiseni.

Lisa: Kui nüüd kellelegi veel, peale Müstiku, mu öeldu mõte kohale ei jõudnud, siis proovin teistmoodi sõnastada: kõigepealt võiks need asjad sarnaste nähtuste juures kõrvaldada mida teadus suudab seletada mitte esimese asjana usu ja müstika poole pöörduda. Juhul muidugi kui soovitakse seletust saada mitte sama mõtet toetavaid kaaslasi koguda.

(16-09-2013 15:09 )kage Kirjutas:  Reaalsete nähtuste kõrvaldamiseks peaks kõigepealt endale füüsika ja optika teadusliku poole selgeks tegema.
Arthur C. Clarke on öelnud, et "Piisavalt kõrgelt arenenud tehnoloogia on eristamatu maagiast" ja siia toon selle ütluse sellepärast, et teadus on üsna palju arenenud ja enamus inimesi ei saa enam sellest aru ning teadusliku seletuse asemel pöördutakse lihtsama seletuse - usu - poole. St, et tegemist on maagia, vaimude, müstiliste olendite või muu sarnasega.

Enamus inimesi ei mõista enam maagiat.
Gunnar Aarma on kirjutanud:
Mida paljud inimesed ei tea.

Tänapäeva jaapani eesrindlikud teadlased väidavad, et kogu inimkonna teadus on avastanud ja registreerinud aegade algusest kuni tänapäevani ainult ühe miljondiku sellest teabest, mis meid tegelikult ümbritseb ja millega me pidevalt kokku puutume. Seda ühte miljondikku tõsiteadusllikku informatsiooni on võimalik tõestada igaühele, kellel on selleks vajalik ettevalmistus. Üks miljondik – nii kaduvväike osa meid ümbritsevast maailmast ja ometi kui uhke on sellele inimkond. See kaduvväike osake ei räägi meile aga kahjuks midagi sellest, et elame aegade algusest peale bioenergia väljade mõjupiirkonnas. Et iga inimesel, loomal ja taimel on oma bioväli. Et kiirgavad kõik Mendelejevi tablis kirjapandud elemendid. Ja mitte ainult elemendid, s.t. meid ümbritsev mateeria, vaid kiirgavad ka valgus, elujõud, magnetism, mehelik ja naiselik printsiip, helid, värvid, uni ja surm.

Jaapani teadlased aga trööstivad meid, et on veel teine miljondik teavet, mille moodustavad nn. eroteerilised teadused, okultism, paranähtused jms. Seda teavet teistele tõestada ei saa, kuid seda saab tõestada igaüks endale. Igaühel on võimalus ise neid probleeme tundma õppida ja endale tõestada.

Teadlased kipuvad unustama, et nende hüpoteesid ja teooriad on ikkagi ajutised. Nad väidavad, et on vabad dogmadest, et nende mõtlemist ei häiri eelarvamused. Teaduse ajalugu aga väidab just vastupidist. Teaduse autoriteedid lükkavad enamuses tagasi kõik selle, mis näib neile olevat ebatõeline, kummaline või tundmatu (aga kõik revolutsioonilised ideed on ju seda olnud). Teadlased nimetavad seda, mida nad ei oska seletada, meelepetteks või eksikujutuseks.

http://vanajahea.wordpress.com/2011/09/2...ja-maagia/

Muidugi on hea, kui seda ühte miljondikkugi teadlaste seni avastatust teatakse, kuid see ei ole veel kõige teadmine.