Palun abi- magamine

Tere, kas keegi oskaks abix olla? Mu probleem on selles juba titest saadik, et mul on magamisega mingid kummalised lood. Lugesin l2bi need astraalr2nnakud- m6nes m6ttes natukene sarnaneb, aga h2da on selles et ma ei taha seda, ma tahax tavalise inimese kombel magada.
V2iksena ytles ema, et nii naljakas, ma muutun vahest 66sel j22kylmax, naq olex surnud. Nyyd ma magan yxi ja ei oska seda 6elda, aga see jama on mind 2ra v2sitanud. See algab umbes nii et sa tahad magama j22da ja avastad et sa pole omas kehas, liigutada ei saa, h22lt teha ei saa ja siis hakkab sul endaga jube v6itlus, mis aus6na on fyysiliselt valus (ma ei oska seda totrat olukorda paremini kirjeldada, samuti ei oska ma kirjeldada kus kohast on valus) ja kui sa l6pux oled n.6. tagasi oma kehas, on tunne naq sa olex kellegagi poximatshi maha pidanud. Eelpoolkirjeldatud astraalr2nnakutest erineb see sellepoolest et mina ei l6dvestu, pigem on mul v2ga raske magama j22da- ma ei karda konkreetselt seda situatsiooni ammu juba, aga mulle ei meeldi see. Ma ei taha kuskil r2nnata, ma tahax magada!
Ainukeseks abix on keemilised unerohud, kui ma neid s66n, siis seda jaburdust ei toimu. Aastaringselt ma neid j2lle syya ei taha. See pidev madistamine une ja 2rkveloleku piiril (mis iganes see ka poleks) perioodidel, kus seda on tihti, on tekitanud mul p2eval imelikud allergiahood.
Ma ei ole ka see tyyp inimesi (inimesed on erinevad ex) kes suudax lasta oma m6tetel minna kuhu nad soovivad, ma pean ise oma m6tteid kontrollida suutma (n2itex seet6ttu ei sobi mulle yldse ei kanep ega muud sarnased drugid, sest ma saan hoopis paanika atakki, kui ma ei suuda ise oma keha ja m6tteid kontrollida). T2nu sellele on need kummalised seigad 66sel mu jaox nii v2sitavad, et p2eval tunnen end nagu n2dal aega magamata. See on nii vastik tunne, kui see 66sel j2lle juhtub ja paremini ma seda kirjeldada ei oska, aga tohutult 6nnetux teeb. Kas keegi oskab mingit n6u anda mida teha? Unehalvatusest erineb see j2lle selle poolest et hallukaid ei n2e, hirmu ei ole, teadvusekaotusi ei ole (a`la narkolepsia), samuti pidavat unehalvatus tekkima melatoniini madalast tasemest- ma olen seda juurde s66nud testimise m6ttes- kasutegur 0. Igasuguste seletamatute asjade koha pealt olen ma ka pigem alguses skeptik (teisis6nu ma ei arva et tegu olex mingite seletamatute v6imetega, vaid minu jaox on see pigem h2iriv ja ebameeldiv k6rvaln2htus) ((

Elu loomulik ja sünnipärane osa ongi erinevate peen-maailma kihtide nägemine - kuid meile peale surutud 5-meele põhine kasvatus/maailmapilt üritab jätta muljet, justkui peale füüsilise maailma poleks peenemaid maailmu olemas.

Mina soovitaks sul lisada enda maailmapilti budismi ja teosoofia arusaama 7-peenkeha põhisest maailmakõiksuse olemusest: ehk lisaks silmaga nähtavale füüsilisele maailmale on veel eeterlik maailm (surnuaedades nähtavad kummitused, kes on inimkeha täpsed koopiad, ning metsades olevad eeterkehadega haldjad), astraalne maailm (kus asuvad meie ihad, emotsioonid ja unenäod), mentaalne maailm (kus asuvad meie mõtted ja karma), buddhi maailm (kus asub meie mõistmine, inteligentsus ja ühtsus kõigega), atma maailm (kus asub meie kõrgem mina, ehk meie puhtalt vaimne olemus), ning nende kohal asuvad veelgi peenemad loojalikud monaadiline/anupadaki ja jumalik/adi maailm mis on inimestes olemas vaid algena/iduna.

Kui selline teoreetiline arusaam/maailmapilt olemas on, siis sa "ei karda enam", ehk kõik need "kehast väljas" kogemused muutuvad huvitavaks, põnevaks ja oodatuks, kuna oskad kõik seal nähtu/kogetu "lahterdada" millegi teada/tuntud/selge alla oma laiendatud maailmapildis.
Kui suudad endas need hirmud ületada, siis hakkad nautima sellistes "kiirema ajaga" maailmades viibimist.

Näiteks mina olin noorena täpisteadusliku kõrghariduse poolt surutud 5-meele põhisesse maailma, ning ka mina "kartsin" alguses igasugu telepaatia, selgeltnägemise ja kehast välja käimise ilminguid (kuna ei osanud neid 5-meele põhises maailmapildis mittemillegi alla liigitada) - kui ma aga lisasin budismi ja teosoofia 7-peenkeha põhise maailmapildi enda objektiivse reaalsuse osaks, siis kadus ka "hirm": pigem otsin ma nüüd teadlikult uusi võimalusi, kuidas kogeda erinevaid selgeltnägemise liike ja kehaväliseid kogemusi.
Ehk teoreetiline 7-peenkeha põhine maailmapilt on "universaalne rohi", mille abil saab mistahes selgeltnägemise kogemusi lahterdada teada-tuntud maailma raamidesse.

See "halvatuse tunne" on sellest, et sinu hing ja vaim lähevad ööseks kehast välja (see on igaühel nii, kuid paljud ei mäleta seda hiljem), ning sa mäletad kõike seda "kehast väljas" olemist.
Väsimus/kurnatus on sellest, et võtad kõike nähtut liigselt endasse, ehk lased kõik nähtu endast liigselt läbi - pigem ürita nii olla, et sa küll näed kõike, kuid jäed kõike seda nähes ükskõikseks, ehk ei lase kõike seda nii palju endast läbi: nii küll mõistad üldist olemust, kuid ei koorma ennast tohutu hulga tarbetute detailidega (ehk autoga sõites ära vahi lähedal kiiresti liikuvat maastiku, vaid vaata kaugemal olevat aeglasemalt liikuvat maastiku).

Ühesõnaga võta selliseid kogemusi, kui looduse annet ja kingitust (paljudel seda ju pole), ning ürita selliseid nägemusi võimendada ja teadlikult esile kutsuda: ilmselt sinu praeguse elu eesmärk/mõte on kuidagi kõige sellega seotud: ehk ära lase välisel maailmal rikuda/nüristada enda olemuslike/sünnipäraseid võimeid igasugu rahustite ja hullu-rohtude abil.


Kokkuvõte: ära lase ennast mõjutada 5-meele põhise maailma "valest kasvatusest" - parem lisa enda maailmapilti arusaam 7-peenkeha põhisest maailmakõiksusest, ning hirmud asenduvad teadmistega, ning kartus saabuva öö ees asendub ootusega põneva maailma taaskogemise järele.

Arvan, et probleem on sinu hirmus, kaota ära hirm nende asjade ees ja siis võrdub see samahästi kui magamine. Karta ei tohi. Lase vabaks ja imelised kogemused tulevad. Teised peavad treenima ja harjutama, et jõuda sinnamaale, kus sina.

Hirmudest saab üle vaid teadlikuse tõusuga (a'la 7-peenkeha põhine maailmapilt), kuid hirme ei võida lapsemeelse eitamisega (a'la jaanalinnu kombel pead liiva sisse peites = rahusteid ja hullurohte tarbides).

Kuid teadlikuse tõusuga hakatakse kogema oluliselt laiemat maailma, mille valguses kipub meie füüsiline maailm olevat nii mannetu ja vale.

Näiteks kõige lihtsam otsese selgeltnägemise liik on "eeterlik nägemine", mille abil näed inimestest 3D, ehk ruumilisena "läbi" nagu röntgen aparaat: nii kaotavad mõtte mistahes kosmeetika/mukkimine ja ilusad riided/enda üles löömine, ehk kosmeetikatööstus ja moetööstus muutuvad tobedusteks - samuti näed inimeste eeterkehade meridiaanides voolavat elujõudu/pranat, mille tõttu muutub lääne meditsiini farmaatsiatööstus nii mannetuks ja piiratuks, kuid hakkad mõistma hiina meditsiini olemust - samuti näed matustel ja surnuaedades olevaid "kummitusi", mis on surnute füüsiliste kehade täpsed eeterlikud koopiad - samuti metsades olevaid haldjaid ja päkapike, ning soodes elavaid tulnukaid: ehk oluliselt laiemat eluvormide kooslust, jne, jne.

Järgmine selgeltnägemise liik ongi "astraalne nägemine", kus nähakse objekte 4D vaates, ehk sfääriliselt, ehk igas suunas korraga.
Kui arendad endas täiuslikuseni unenägude ajal "kehast väljas" kogetava maailma tajumise, siis avastad, et see ongi eelpool kirjaldatud sfääriline nägemine, ehk astraalne nägemine.
Nii hakkad nägema mahasaetud puude "astraalseid peegeldusi" (füüsiline puutüvi on küll maha saetud, kuid astraalne puutüvi on alles, ning tema otsas elavad haldjad edasi).
Samuti hakkad nägema suurt kogust erinevaid eluvorme, kelle "tihedamaks kihiks" ongi vaid astraalne kiht.
Ühtlasi suudad deliiriumis joodikutega saavutada "ühise keele", ehk saad näpuga näidata milliste esemete peal deliiriumi kuradikesed parasajagu ringi jooksevad.
Ning kodus näed läbi köögilaua ja külmkapi seinte liikuvaid eeterlik-astraalseid mehikesi, kes söövad ära toidus peituva elujõu/prana, mille tagajärjel toit halvaks läheb - samuti näed seda, et mikrolaine ahjust välja võetud toit on "surnd", ehk seal pole enam elujõudu/pranat, jne, jne.

Ehk maailma tunnetus avardub meeletult: see aga ongi "elu kingitus" (mida teema-algatajal juba osaliselt on, kuid mida paljudel veel pole), ehk võimalus kogeda maises elus võimalikult paljut, mida saaks surmajärgses elus võimalikult kaua meenutada.

Hmmm...mul pole ju selles m6ttes hirmu, et ma kardax et ma satun mingite vaimude w pagan teab mille keskele, mul on hirm pigem selle v2simuse ees, mis mind j2rgmisel p2eval valdab.
Aga mix see n.6 "oma kehasse" tagasipugemine siis reaalselt valus on- kuigi seda valu ei saa seletada nii et k6rv w jalg valutab, see on selline teistmoodi. Ma lugesin l2bi ka selle unehalvatuse, seal olid inimesed kirjutanud et nad kuulevad mingeid pirinaid k6rvas- mul ei ole mingeid helisid, samuti mingeid varje, lohesid ja muid asju.
See on naq umbes nii et sa v6ixid kui tahax jalutada korteris ringi ja keha magab, aga ma tahax magada. Nii on ka jah, et sa ei n2e naq tavaliselt p2eval vaid n2ed kuidagi "kukla taha" ka ehk kogu tuba. Mingeid lendamisi mul ei ole (v6ib-olla on viga selles, et pole proovinud, mu ainus soov on alati siis tagasi n.6. "kehasse saada".) Ma ei karda reaalses elus ei surnuaedu ega laipasid, aga surnuaedades ma pole kummitusi ka n2inud, ma olen seal olnud terve 66, seda t2nu tylitsemisele vanematega, mitte et ma kummitusi ootaks v6i neid j2litamas k2ix. Ja mitte tavalises surnuaias, vaid Austraalia k6ige vanemas, kuhu ei maeta juba mitusada aastat inimesi. Ja seal oli lihtsalt k6ige rahulikum olla, sest Sydneys elab 4,6 miljonit inimest ja peale tyli tahab inimene vaikset kohta.
Ainukene, mis v6ib-olla on imelik tavaelus, on see et ma tunnen seletamatut huvi k6ige vana j2rgi- ma v6in l6pmatuseni tuuseldada igasuguste egiptlaste v6i muidu sadu aastaid surnud inimeste lugudes ja kuidagi piltlikult oma peas seda ette kujutada, aga ma usun et seda oskab igayx.
Ja seda ma ei oska kirjeldada (kui ma l2hex arsti juurde selle jutuga, siis nad panex mu hullumajja ilmselt) seda n.6.oma kehasse tagasi sisse pugemise valu oskan ma p2eval peale kutsuda sekundiga...jah see k6lab jube jaburalt Aga kas sellist v6imalust siis pole, et ma saax lihtsalt magada, ma ei taha ausalt 6eldes neid seiklusi ja neid teisi m66tmeid, see selline v2gisi ma ei tea kust tulnud unes su loopimine on ikka v2ga kurnav ja kui seda on tihti, siis j2rgmised p2evad naisterahvana sa ainult pillid iga v2iksema asja p2rast ja imelik on ju inimestele 6elda, kes kysivad et mis viga, et vabandust, ma k2in vastu enda tahtmist kehast v2ljas v6i teise v6imalusena hakkan hulluks minema, aga m6lema variandi puhul see on jube v2sitav:S
Ja kui on mingid loodusn2htused, siis naq yldse pole v6imalik magada, t2na 6ine mitme kordne madistamine selle "sisse-v2lja" teemaga ajendaski mind kirjutama ja sel hetkel ma ei teadnud veel midagi, aga selgus et meil oli hommikul siin "ring of fire", ehk p2ike n2gi Austraalias v2lja selline http://www.australiangeographic.com.au/j...orning.htm aga need kuud,p2ikesed ja magnettormid on ju teaduslikult k6ik seletatavad ehk see ilmselt ikka on juhuste kokkulangevus...
Ma olen lasknud ennast igalt poolt 2ra uurida, ei ole mul mingeid tsyste peas ja psyhholoogid ytlevad et k6ik on ok...ja siis kirjutavad j2lle karbi unerohtu kui ma kysin et mismoodi siis okei on, kui 66sel kakle enda vaimuga...Mind ju naisena teeb see murelikux selle koha pealt, et kuidas ma siis tulevikus lapsi saan- mina kyll ei taha et minu laps ka magada ei saa... Ma saan aru et see ajab teisi naerma, aga ma ise olen kyll ahastuses

Vaata pilti veidi laiemalt, ehk elude üleselt: praeguse kehastuse keha on "kokku pandud" eelmiste kehastuste kehade olemuse põhiselt - ehk kui tajud nö "igapäevaselt" 6. meele põhist hingede maailma, siis tegelesid millegi sellisega ka eelmistes eludes, ehk olid nõid/maag/ravitseja/selgeltnägija/iidsete tarkusekoolide õpilane - siit ka see huvi igasuguse Egiptuse ja muu teadaoleva vana vastu.

Samuti on üks selline printsiip, et "inimesele ei anta raskemat koormat, kui ta kanda suudaks" - ehk kui sind "kiusatakse" nende kehaväliste kogemustega, siis suudad enda sügavas olemuses neist üle olla, ning need kogemused on "vajalikud" mingite jooksva kehastuse eesmärkide saavutamiseks: ehk elu ise suunab sind "õige ja vajaliku" poole, ning need kehavälised kogemused on millekski vajalikud.

Minul endla on unedest "kehasse tagasi tulekul" tunne, justkui minu füüsiline keha oleks kilomeetrite pikkune, ning tohutu raske monstrum, mida ma ei suuda kuidagi liigutada - isegi väike sõrm on mitmerealise kiirtee laiune ning tohutu raske - kuid tahte abl on võimalik sinna hiiglasliku monstrumi (füüsilise keha) sisse pugeda, ning teda juhtima hakata - see "valu" on piiratuse/ahastuse tunne (seepärast väiksed lapsed töinavadki, kuna neil ei õnnestu füüsilises korrata vaimses loodut), ehk võrreldes vaimses ilmas "ringi lendamisega" on füüsiline keha ülimalt piiratud võimalustega (nagu auto mida tuleb logiseva rooli ja hüpleva gaasipedaali abil õigesse kohta juhtida - mille vastand on lendava taldriku juhtimine, kus vaatad mõtestatult klaaskuuli siise, ning tohutu taldrik allub ülitäpselt sinu tahtele).

Ühesõnaga lähtu maailmapildist, kus igasugu öised kehavälised rännakud ongi "igavikulise" elu loomulik osa (ehk tõeline elu asub "seal"), ning päevane füüsilise keha sisse saamine "mingiks ajaks" on vajalik vaid mingite maiste füüsilise reaalsuse tegevuste läbiviimiseks.

Ehk reaalne ja toimiv lahendus saab tulla vaid läbi vaimse maailma olemuse mõistmise (võtadki asju nii, et need kehast väljas olemised ongi elu loomulik osa).
Näilise lahenduse võid saada igasugu rahustite ja hull-rohtude abil, kuid kunagi 40 aasatasena (kui igaühel peaks kolmas silm avanema) hakkad ahastusest karjuma, mõistes et oled rahustite tõttu "loobunud" suurest osast oma maise elu kogemusest.

Seda "kehasse tagasi tulekut" kirjeldasid sa v2ga h2sti. Aga kas on mingit lugemismaterjali, mida sa soovitax lugeda? Ilmselt kasvatus, ymbritsevad inimesed + suurlinn oma k6ige tapvaga teeb sellest arusaamise jube raskeks- naistel on ikka lihtsam 6elda et "ma hakkan hullux minema". V2hemalt saavad k6ik aru

Ise soovitaks esialgu mediteerimist kellegi teise maailmapildi ülevõtmise asemel. On küll pikemaajaline protsess, aga kuu aja jooksul võiks mingeid muutusi märgata kui seda iga päev teha. Veebist leiab õpetusi ja kui mujalt ei oska alustada, siis võib alustada mõtete vaigistamisest ja hingamisele keskendumisest. Ja räägitakse, et mediteerimise ajal võib ka keskenduda ühele probleemile või mõttele ning seda ette kujutades ja peas veeretades ehk mingeid lahendusi või vastuseid leida (endal pole vajadust olnud sellise mediteerimise järgi seega kinnitada ei saa).

(10-05-2013 11:34 )Kai-Ri Kirjutas:  ... Aga kas on mingit lugemismaterjali, mida sa soovitax lugeda? Ilmselt kasvatus, ymbritsevad inimesed + suurlinn oma k6ige tapvaga...

Seda ma ootasingi , ilmselt oled Sa veidi teistsugune, Sul on eeldusi nö, vaimseks nägemiseks jms. Siiski soovitan taimeteesid, hea oleks kui ikka need päris - loodusest korjatud. Lugemiseks ehk sobib R.Steiner, juba tema sõnade aeglasele rütmile keskendumine on omamoodi kogemus.

Rudolf Steiner “Kõrgema tunnetuse saavutamine”
lk. 64

“…selleks on vaja , et minus kujuneks esmalt hingesilm, mille alge on olemas igas inimeses. See jääb aga tegevusetuks seni kaua, kuni inimene ei suuda ärritusest jagu saada. Ent hingesilma arenguks ei piisa , kui vihast vaid osaliselt jagu saadakse. Võitlust tuleb kaua ja kannatlikult jätkata, kuni siis ühel päeval märgatakse hingesilma arengut…

…Niisama nagu vihast ja ärritusest, tuleb jagu saada näiteks ka kartlikkusest, ebaaususest ja eelarvamustest, edevusest ja auahnusest, uudishimust ja liigsest lobisemisest…”

(10-05-2013 11:55 )Tulnukinimene Kirjutas:  …Niisama nagu vihast ja ärritusest, tuleb jagu saada näiteks ka kartlikkusest, ebaaususest ja eelarvamustest, edevusest ja auahnusest, uudishimust ja liigsest lobisemisest…”

Kas uudishimust loobudes ei jääks vaimne areng toppama? Kui uudishimu pole, siis mis motiveerib uusi teadmisi uurima ja õppima?

(10-05-2013 12:06 )Anonymous Kirjutas:  

(10-05-2013 11:55 )Tulnukinimene Kirjutas:  …Niisama nagu vihast ja ärritusest, tuleb jagu saada näiteks ka kartlikkusest, ebaaususest ja eelarvamustest, edevusest ja auahnusest, uudishimust ja liigsest lobisemisest…”

Kas uudishimust loobudes ei jääks vaimne areng toppama? Kui uudishimu pole, siis mis motiveerib uusi teadmisi uurima ja õppima?

Väga õige!, ma arvan, et siin võib tõlkega probleem olla... vast mõeldi seda uudishimu mis paneb tagarääkima, nuhkima, ma ei teagi kuidas seda nimetada...

7-peenkeha põhise maailmapildi kohta on mul koostatud üks pildike erinevate vaimsete õpetuste ühisosa näol:
http://www.upload.ee/image/2911023/peenkehad75.JPG
Ega ta teab mis täiuslik pole, kuid ega 1 lehe peale vist selgemat ülevaadet annagi kokku suruda.

Täpsemat lugemist leiab teosoofide ja budistide kodulehtedel olevate vabalt kättesaadavate raamatute abil (ingliskeelne tekst):
http://www.mahatmacwleadbeater.org/
Näiteks võiksid sirvida seal ära tood 5 esimest raamatut läbi (Man and his bodies; Seven Principles of man; Man visible and invisible; Astral plane).

Samuti võid üles otsida "teisi enda taolisi", ehk igas suuremas linnas peaks olema teatavad esoteerika seltsid, teosoofia ühingud, budistlikud ühendused, selgeltnägijate koosviibimised, teadlike unenägijate klubid, jne.


Aga "vanast vabanemiseks" proovi metsas kasvavatelt puudelt "abi saamist":
Näiteks võta haavapuu ümbert kinni ja "hinga sügavalt välja", paludes haavapuul "ära süüa" kõik halb ja vale mis sinus on - kümnekonna väljahingamisega oled kõigest halvast juba palju puhtam.
Haavapuu on "astraalne vampiir", kes toitub astraaltasandi mustusest: ehk kui äärmiselt keskendunult hingata haavapuule välja oma mustust, siis kogetakse seda, justkui haavapuu imeks sinust viimase õhuraasukese välja.
Seejärel võta männipuu või kuusepuu ümbert kinni ja "hinga sügavalt sisse": nii saad normaalsele inimesele omast elujõudu.
Lõpuks võta tammepuu ümbert kinni, ja "hinga sügavalt sisse": nii saad sangarliku jõudu mistahes raskuste ületamiseks.
Isegi kui sa veel ei usu seda "puude jampsi", siis metsas paar tundi jalutades saad "värske õhu mürgituse", ning koju jõudes jääd väsinuna sügavalt magama.