Iseloom. Ise -Loom.

Iseloom või, Ise – Loom on selle maailma, kõige müstilisem ja kõige mõistatuslikum loom. Väikesel pinnal, võib kasvatada ükskõik missugust looma, kas või elevanti. Aga nende loomade iseloomu, ei ole võimalik muuta. Sama on ka inimesega. Ma ei ole kuulnud, et kellegi iseloom oleks allunud tressuurile? Või ma eksin? Kas keegi teab, kuidas oleks võimalik muuta oma iseloomu. Teiste iseloomu muutmisest ma ei räägigi. See on lootusetu ettevotmine. Või ei ole lootusetu? Kas keegi teab. Mis loom see iseloom on. Kust ta pärit on? Miks ta ei allu mitte mingisugusele tressuurile. Isegi õpitut ei taha omandada. Iseloom või. Ise – Loom.
Kõik arvamused on oodatud!

mõni väga elava iseloomuga ja julge inimene võib väga karmi kasvatuse korral küll väga muserdatud ja murtud saada. Või siis mõne muu ränga sündmuse mõjul. Mulle tundub küll, et iseloom saab muutuda... mõningalmääral. Nagu ka inimtüübid (koleerik, sangviinik, ekstravert, introvert...) saavad eksisteerida ühes inimeses vastavalt olukorrale või muutudes vanusega.

Kõik usundid tegelevad ju iseloomu muutmisega...

Minu maailmapildis on selline nägemus:
1) Iseloom, ehk personaalsus on hingepõhine nähtus, mis iga kehastusega muutub.
2) Olemus, ehk "kõrgem mina", ehk "Mina Ise" on vaimupõhine nähtus, mis lähedaste kehastuste korral püsib muutumatuna.

Näide: paljude inimeste olemuse läbiv osa on "olemise õppetunni" mitte-mõistmine, ehk "enese-hävituslik elustiil" (joodik, suitsetaja, narkomaan, vene ruleti mängija, liiklushuligaan, elupõletaja, ülekaaluline õgard, liigne riskija, jne) - ehk elust elusse jääb "olemus samaks", ehk harrastatakse enese-hävitusliku elustiili.

Iseloom, ehk personaalsus on aga igas kehastuses näiliselt erinev:
a) Ühes elus ollakse joodik, kuid naeruvääristatakse suitsetajaid.
b) Teises elus ollakse suitsetaja, kuid naeruvääristatakse joodikuid.
c) Kolmandas elus ollakse narkar, kuid naeruvääristatakse suitsetavaid joodikuid.
d) Neljandas elus mängitakse vene ruletti, kuid naeruvääristatakse suitsetavaid joodik narkomaane.
e) Viiendas elus ollakse liiklushuligaan, kuid naeruvääristatakse kõike eelnevat.

Sarnaseid näiteks võiks tuua paljude muude olemust puudutavate omaduste kohta, nagu inteligentsus-mõistmine, moraal-eetika, tahe, jne.


Ühesõnaga kui suuta "näha suuremas plaanis", siis erinevate kehastuste erinevate iseloomude ühis-osa on meie olemus, ehk "Kõrgem Mina" - ühesõnaga mina soovitaks muuta enda olemust (mis on igavikuline, ehk ajatu): kui muutub igavikuline olemus, muutuvad ka ajalised/hävinevad iseloomud/personaalsused..

Iseloom või, Ise – Loom või hoopis Võõras - Loom, midagi mis tuleb väljastpoolt, omab teadlikkust ja allutab inimese oma tahtele ning teeb tast orja, pärssides meie tegelikud võimed nullilähedaseks.
Inimene nagu marionett, keda juhib......parasiit.....ja siiski endast heal arvamusel.
Pole nagu põhjust.
Kutsuks tegudele, aga iseloom või libaloom ei luba ju harjumuste mugavustsoonist väljuda!

See "võõras-loom" on ego, ehk minateadvus: ta on vaimolendist parasiit, kes "asub" äblikuvõrguna ühtsuse=buddhi ja vaimsuse=atma tasandi vahel, ning tarbib enamuse atma tasandi valgusest andes vastu 5-meele põhise maailmapildi (atma on puhas vaimsus, kuhu keegi võõras ei saa tungida - buddhi on mõistmise teel juhitav "peegel", mille abil saab atma-vaimsust "peegeldada" jämedamatesse peenkehadesse - seega saab ego asuda atmast jämedama pool, ning buddhist peenema pool, ehk buddhi ja atma vahel).

Iseloom, ehk personaalsus on aga hingepõhine, ehk alateadvus.

Olemus, ehk "Kõrgem Mina" on vaimupõhine, ehk üliteadvus.

Põhimõtteliselt saaks luua olukorra, kus minateadvus (ego) on täielikult "minema tõrjutud", ning maailmatunnetus on puhtalt hingepõhise alateadvuse ja vaimupõhise üliteadvuse põhine - näiteks Nirvaana piiri ületamisel on ego=minateadvus täielikult eemale tõrjutud (lahustunud), ning alles jääb puhas vaimsus (ilma füüsilise kehata) - Nirvana piirist veidi allpool on võimalik inimkehas kogeda 5. pühitsust=adept=tarkusemeister, 4. pühitsust=arhat=väärikas, ning 3. pühitsust=anagami=ümbersündi mittenaasev - kõigil neil on ego=minateadvus tugevalt alla surutud, ehk kontrolli all (ning koos sellega avalduvad ka selgeltnägemise võimed, ehk kiirema aja kogemise võime).

Eks see iseloom ongi meie (hetke reaalsuse) teema! Millisesse suunda keegi rohkem kaldunud on.
Miks on asjad juba stardis(sündides) nihkes? See oleks nagu eelnev valik.
Kui ala ja üla teadvused üheks saavad, siis oleks nagu next level.

Huvitav teema.

Olen vaadelnud inimesi ja mõtisklenud nende käitumise, väärtuste ja otsuste üle. Iseloom on hea sõna, aga tegelikult püüame inimesega suheldes hinnata pigem kogu tema olemust.

Olen praegu seisukohal, et olemus ei muutu. Käitumises võivad kogemuste põhjal muutuda ego osakaal, uskumused ja maailmavaade, ühtlasi avalduda seni hillitsetuna peetud arusaamad.

Kõige huvitavam on (minu jaoks) olemuse päritolu. On olemas teooriad, et inimestena on kehastunud paljud (isegi tuhanded) kosmilised rassid. Minu jaoks algavad erinevused sealt - rassist. Näiteks putukinimene, inimhing ja ingelinimene on kõik vägagi erineva maisest elust arusaamise ja eesmärkidega.

Minu küsimus oleks pigem: kuidas eristada ja mõista kosmilisi rasse?

Vahelduseks võiks jälle sellist testi proovida http://www.isiksus.planet.ee/?leht=test

Täitsa huvitava tulemuse andis.