Loitsud, kaetamine jms

Vabandan, kui vale alafoorum, aga kas siin liigub kedagi, kes selliste asjadega tegeleb? Ma ei hakka siia kirjutama, milleks mul seda vaja on, aga võin privas kirjutada. Oskab keegi aidata või nõu anda, kuidas selliseid asju tehakse? Ette tänades, Ingrid

Vaata seda linki https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18868
Sellest raamatust leiad vastused

Ma tänan, aga see, mida mina otsin on pigem must maagia, mis paneks inimese oma tegude eest kannatama. Ma tahan, et mu lapse kannatused saaks otsa. PS. see raamat on ju läbi müüdud.

Kättemaks on magus..... Kas ikka on ?

(27-04-2013 00:20 )ingu Kirjutas:  Ma tänan, aga see, mida mina otsin on pigem must maagia, mis paneks inimese oma tegude eest kannatama. Ma tahan, et mu lapse kannatused saaks otsa. PS. see raamat on ju läbi müüdud.

Kuidas saab musta maagiaga lapse kannatused lõpetada??
Siinkohal ei taha ma õpetaja olla aga nii nagu ennist kirjutasin on selles raamatus kõik olemas. Vihjeks musta ja valge maagia piirid "sulanduvad" kokku. See raamat on kindlasti raamatukogus aga parem oleks ta omale osta. Seda ei ole võimalik kohe "läbi seedida". Võibolla on andekaid kes suudavad õigem oleks öelda kes on valmis.

Vabandust, väljendasin end valesti. Ma tahaks, et inimene, kes selliseid kannatusi mu lapsele põhjustas, saaks kõik tagasi. Olgu ta ise sama õnnetu, kui tema lapski, kes pole kellelegi kurja teinud, aga on kannatanud rohkem, kui mõni vanainimene.

Ingu, kaetamine omab bumerangi efekti. Võid olla kindel, kes sinu lapse ära kaetas, saab ise selle tagasi ja veel topelt. Pigem otsiksin ma inimest kes selle maha saab võtta.

Kulla Alexa, mu laps on autistlik ja lisaks on ta üle elanud palju traumasid.. Autism on geneeteline häire vms, seda ometi ei saa peale panna?? Jah, mu laps oli enne normaalne ning polnud mingit põhjust arvata, et tal oleks miskit viga. ga ometi on ja tema isa lahutas meid vastu mu tahtmist (mina olin see, kelle juurde laps jooksis lasteaiast tulles, minuga koos segas salateid ja koristas..) Ma tean, et kaetamine, ei lõppe hästi, aga kui see toob õigluse mu lapse ellu, siis ma kannataks selle ära Ma olin ise isa poolt hüljatud laps ja oma lapsele tahan kõige paremat. Ei tule ju kõik halb ringiga tagasi, vaid ikka peab sekkuma.

Vaata laps on haige, ent vanemad ikka kaklevad. Ema suisa soovib isale sama saatust, mis lapsele, arvates, et isa süüdi ja mõistmata, et laps peegeldab oma vanemaID (mitmuses) mitte ainult üht vanemaist. Nii kaua kuni sinu hing on haige, on sinu laps haige, kahjuks tagajärjed on mingil määral juba pöördumatud. Aga miks inimesed ei õpi sellest? Lapsed pannakse lunastama vanemate patte.

No ma ei usu, et ema (ingu) nii rumal on ja arvab, et isa kaetas oma lapse ära, kuigi isasid on ka igasuguseid. Samas ei saa lapse isale mitte kõige vähematki teha ( kui keegi sulle seda lubab) sest isal ja lapsel on nö üks veri, saab isa, saab edasi ka laps või vastupidi. Sinna ( isale) saadetud sajatused kõik võtta tagasi/tühistada ja paluda oma südames andeks. Edasi tegeleda endaga, oma lapsepõlve valudega ( isa)ema ...jaa vahest veelgi varasema ajaga jne..küllap Celtic ütleb, mis teha, kui kenasti küsid.

Ma mõtlesin järele ja Eithea jutt kõlab loogiliselt. Vereteema eriti - saab üks, saab ka teine. Mu ema mässas kunagi surnuaiast toodud mullaga ja ma ei hakka ütlemagi, mis mul endal kõik viltu on läinud (on see siis sellega kuidagi seotud või ei). Sajatanud teda ma pole, ainult kirunud, kui ta järjekordselt 3 tundi hilineb. Lapse ees me ei tülitse ega ütle teineteisele midagi halba. Ma jätan kõik need mõtted sinnapaika ja tegelen parem oma lapsega. Isa sai oma karistuse vast juba sellega, et elades teiselpool maakera, näeb oma last 2x aastas. Tegelikult võiks keegi oskaja selle teema siit kustutada, et mõni teine minusarnane "tark" ei hakkaks mõtlema kellegi kaetamise peale.

Vaatame, kas saame nüüd õigesti aru - kõigepealt soovid sa halba kellelegi, kes sinu lapsele halba tegi ja kes on ise selle lapse isa. Seejärel räägid, et lapse isa lahutas sind sinu lapsest, ent elab teiselpool maakera ja kohtub lapsega 2x aastas. Ja sul on ema, kelle tema mees ammu maha jättis ning kes veab surnuaiast mulda koju.

Kahtlane perekond...

(16-05-2013 08:45 )ingu Kirjutas:  Ma mõtlesin järele ja Eithea jutt kõlab loogiliselt. Vereteema eriti - saab üks, saab ka teine. Mu ema mässas kunagi surnuaiast toodud mullaga ja ma ei hakka ütlemagi, mis mul endal kõik viltu on läinud (on see siis sellega kuidagi seotud või ei). Sajatanud teda ma pole, ainult kirunud, kui ta järjekordselt 3 tundi hilineb. Lapse ees me ei tülitse ega ütle teineteisele midagi halba. Ma jätan kõik need mõtted sinnapaika ja tegelen parem oma lapsega. Isa sai oma karistuse vast juba sellega, et elades teiselpool maakera, näeb oma last 2x aastas. Tegelikult võiks keegi oskaja selle teema siit kustutada, et mõni teine minusarnane "tark" ei hakkaks mõtlema kellegi kaetamise peale.

Nu nu, kas mitte probleemi jalad hoopis sealt ei paista, tassime surnuaiast mulda koju (?), posime jms.

Ma nüüd ei tea, kui tõsi see on, aga siin olles ookeanist juttu .
Kuskilt jäi nagu meelde, et üle vee ei pääse ükski halb jõud. Ja üle ookeani lendamine pidi andma ka kaitse .

Hemingway elas just seepärast mere ääres, kuna keegi kohalikest nägijastest soovitas tal kaitseks vihavaenlaste soovide eest, keda kirjanikuhärral sugugi vähe polnud, endale elamise vee äärde hankida .
See on mul Gunnar Aarma pajatustest meelde jätnud.

Mingid jõud ta siiski kätte said, ega ta muidu poleks vaevelnud enesehävituslike mõtete ja alkoholismi käes, ja teatavasti ta oma elupäevad ka ise lõpetas , peale korduvat enesetapukatset .( Remargina olgu üteldud, et tütar tal ka kippus oma elu kallale )
Aga arvestades tema osavõttu vabatahtlikuna Hispaania kodusõjast, siis ega tal ilus elu ei saanud olla. Ju siis miski jättis kustumatu jälje .

(27-04-2013 00:20 )ingu Kirjutas:  Ma tänan, aga see, mida mina otsin on pigem must maagia, mis paneks inimese oma tegude eest kannatama. Ma tahan, et mu lapse kannatused saaks otsa.

Kuidas lapse kannatused kellegi needmisega otsa saavad... Või tahad last maapõhja needa?!? Siin vist on veidi arenenumad tegelased...Otsi kurjade silmadega mustlasi!

Loitsude ja kaetamise läbi kättemaksmine näitab, et ollakse sama madalal emotsionaalsel tasemel nagu näiteks petja. Tuleb lahti m6testada, miks keegi on petnd ja püüda seda olukorda enam mitte samastada, korrata. Tuleb meeles pidada, et needa ja kaetada "tohib" vaid siis kui on t6elist ülekohut tehtud ning mitte millegiga ei ole seda ena v6imalik parandada. Kindlasti mitte kasutada needmist magusa kättemaksutunde saamiseks v6i lihtsalt l6bu pärast v6i jahib sind "3x3 seadus".

Lapsed on alati oma vanemate karmalised probleemid, mida mõistlikumalt nad lahendada, seda õiglasem nii vanemate kui laste saatus. Autism on tegelikult lapse liigne seotus om ahingega ka peale 7ndat eluaastat, mil ta peab juba vaikivast teadmisest üle tulema intellekti maailma. Hing pole seotud maise intellektiga ja karma on seotud ainult vaikiva teadmisega.

Kas on inimene pime, et ei nae oma lapses enese peegeldust? Kas inimene on kurt, et ei kuule, kuidas laps teda ise juhatab? Kas inimene ei tunne oma verd / siis ei tunne ta ka iseennast ... ma ei ole kunagi tahtnud /taiskasvanuks/ saada, et mitte olla ennasttais ja mittemidagi m6istev, kuigi ka sellest ei paase.
Kuula oma last, kui sa ei oska ennast kuulda / tema teab paremini.

Üha suurenevad probleemid lastega - erinevad haigused ja psühholoogilised probleemid tulenevad kahest peamisest faktorist - liiga palju võõraid lisandeid toidus ja naiste liigne litutamine enne kui laps valmis tehakse. On ju vaja kooli ajast ära proovide see poiss ja siis see mees ja siis see kolleeg jne jne. Kui lisada veel suits (ka mitte otseselt - piisab enda armsast issist emmest kes tossavad) siis see vaene uus organims kes kasvab on nii segaduses, et ei teagi kuidas kasvada. Keemiline balanss on segi - keemia ja toss, ning ka energeetiline balanss on nii kirju, et laps ei saa enam ise ka aru kes on tema isa või millisesse kogukonda/hõimu ta kuulub.
Naised - loeme ja mõtleme: Delegonia

(26-09-2013 00:16 )katakaroliina Kirjutas:  ma ei ole kunagi tahtnud /taiskasvanuks/ saada, et mitte olla ennasttais ja mittemidagi m6istev, kuigi ka sellest ei paase.

Kusjuures mul on täiskasvanuks saamisest täiesti teine arusaam. Täiskasvanuks saadakse sellepärast, et neist asjadest üle olla, neist aru saada ja lastele ka seda õpetada, et neil oleks ennasttäis ja mõistmatute inimestega vähem probleeme.

m6ni kipub jälle 1 vanema ehk isa ära unustama minus t6stis pead kohe feminist Et meeste litutamine on endiselt tore ja kena, eriti kui pere juba olemas on.

(26-09-2013 12:23 )Teeline Kirjutas:  m6ni kipub jälle 1 vanema ehk isa ära unustama minus t6stis pead kohe feminist Et meeste litutamine on endiselt tore ja kena, eriti kui pere juba olemas on.

räägitakse millegipärast k6ige enam just isaste litutamisest see asi aga on 50/50 ja kui see nii ei oleks siis peaks ma ammu juba paadunud feminist ekstremist olema

(26-09-2013 12:23 )Teeline Kirjutas:  m6ni kipub jälle 1 vanema ehk isa ära unustama minus t6stis pead kohe feminist Et meeste litutamine on endiselt tore ja kena, eriti kui pere juba olemas on.

Ei ole "tore ja kena" vaid mõjub teistmoodi ja mitte nii traagiliselt. Miks see nii on ma ei tea.

(26-09-2013 12:44 )excubitoris Kirjutas:  

(26-09-2013 12:23 )Teeline Kirjutas:  m6ni kipub jälle 1 vanema ehk isa ära unustama minus t6stis pead kohe feminist Et meeste litutamine on endiselt tore ja kena, eriti kui pere juba olemas on.

Ei ole "tore ja kena" vaid mõjub teistmoodi ja mitte nii traagiliselt. Miks see nii on ma ei tea.

Tähelepanekud- see on nii, sest naised räägivad rohkem, mehed on rohkem vait ja p6evad omaette, sellest siis ka see, et suur jutt üleval - mehed petjad ja kogu lugu. Tegelikult kui olla s6brakikus läbisaamises m6lema sugupoolega, lähtudes inimesest endast, mitte soost siis on nii m6nigi asi selgem. Sellega muidugi ei taha ma 6igustada mingit petmist ega vägivalda, need vägivaldsed siis, olenemata soost, v6iks kuhugi omaette saarele saata, las siis kraaklevad ja sisisevad isekeskis.

Ma peaksin vist ka midagi lisama, kuna mind on siin oma möla pärast juba persegi saadetud?
kage, minul on samasugune arusaam.
Ning teistele... Mina ei kurda oma autistliku lapse üle...jah, muidugi on raske, aga on ka palju head. Teemaalgatajast erinevalt ei süüdista ma lapse isa, et ta tegi mulle ,,haige'' lapse- ma ise tegin samapalju seda last. Ja jah, ta on minu peegeldus ja minu sarnane, mille üle mul on hea meel. (meie muide mõistame teineteist) Ise isiklikult arvan, et see on lihtsalt inimkonna areng, et lapsed muutuvad jne. See on positiivne...jah, ta ei saa aru väljenditest kohe, varsti, pärast jt.- ongi ebamäärased sõnad. Jah ta ei räägi sulle mis teda vaevab...teda lihtsalt vaevab.
Aga kõige selle juures on ka palju head ja lahedat mis kaalub need mured üle...mina olen küll tänu oma lapsele targemaks ja kindlasti tugevamaks saanud.
...ja eilne ,,autoärandus,, lõppes meil pool 3 öösel kui lõpuks lapse tuppa magama sain- seega ma täna eriti ,,terav pliiats'' ei ole.
PS. ma ei tea kas veel jookseb selline sari aga soovitan vaadata neljapäeva õhtul-öösel tv3-es jooksvat sarja ,,Puudutus'' seal on autistlik laps.