4 tundi tagasi
(20-03-2023, 07:28 )akkillus Kirjutas: Proovisin Chat GPT d testida kontrollküsimustega. Mul on Springer Handbook Robotics , 1600 lk. Seda raamatut peetakse robootika piibliks. Tulemused olid nii, et tundub tõesti, et terved teatmeteosed on sinna sisestatud ja mingit autoriõiguste rikkumist ei ole, sest tehisintellekt suudab esitada infot sellises vormis oma sõnadega, et mingit rikkumist ei toimu.
Kui nii, siis saaks ju tõesti öelda, et kunstaru* saab tekstist aru. Sest oma sõnadega teksti ümber seletamine on ju klassikaline viis hinnata õpilase arusaamist. Ilmselgelt on praegustel kunstarudel midagi olulist ka puudu, jube keeruline tundub kaitsta seisukohta, et kunstaru omab teadvust. Samas öelda et kunstaru on kõigest masin, see ka nagu ei tundu 100% õige enam. Jah muidugi, praegu ikkagi on kõik taandatud transistoritele, aga mida need transistorid täpsemalt teevad? Jooksutavad algoritmi 1000 000 mõõtlemisest andmeruumist resoneeruvate madalama-mõõtmeliste alamruumide ("kehade"?
) leidmiseks. Või noh, see on muidugi lihtsustatud versioon asjast, aga point on siin selles, et need resonantsid (eigenvektorid, tunnused) mida kunstaru treenimise käigus leitakse, pole disainitud/dokumenteeritud ega implementeeritud indeneride poolt. Neid ei resonantse ei reguleeri kokkuleppelised standardid ega programmeerijate hea tava. Neid kasutatakse, sest nad töötavad ... vähemal või enamal määral. Ega ma ka tegelikul pole neid kunstaru toimimisprintiipe vee enda jaoks väga põhjalikult lahti mõtestanud, aga kogu see resonantide asi on aeg-ajalt ikka kusagil teadvusesopis olnud. Jube huvitav tehnoloogia, potentsiaali mõtteparadigmasid muuta siin tundub olevat.
*Mõtlesin siin oma pool tundi, et mis nimi sobiks kõige paremini. Tehislikkuse mõiste tundub mulle segane tegelikult, kui selle peale mõtlen, kustlik (ehk isegi kunstilik) kõlab kuidagi paremini.
