[põlduba]

Sooviks teada, mida see tähendab.

Nimelt on perioodid, kus olen väsinud ja magamajäämise asemel olen poolunes. Ehk siis keha puhkab, aga mõistus/vaim ei lülitu välja. Keha vähkreb või lamab omasoodu, mina aga olen teadlik et ma "magan". Aga ma ei näe päris und. On sellised fantaasialaadsed stsenaariumid, mis vilguvad sisse-välja. Selline "lahtine" mõtlemine, kus seguneb fantaasia ja päeval nähtu. Ka mälestused tulevad kergemini esile. Näiteks suutsin sellises oleksu meenutada täpselt oma algkooli klassiruumi (lõhnade ja helidega).
Selline "uni" on tavaliselt tundidepikkune, alles hommikupoole saabub sügav, teadvusetu uni. Tundub, nagu jääksin une algstaadiumisse kinni ja kuigi keha puhkab, siis on mõistus selles eraldunud. Või teistmoodi öeldes: teadvus jääb alateadvust jälgima. Kehaväliseid asju päris pole, aga kas oleks võimalik seda seisundit suunata?

[Nielander]

Ma arvan, et selline seisund esineb uniudes pea kõigil. Sellises seisundis on kogetud ka enim kõiksugu kogemusi kummituste, unehalvatuste, tulnukaröövide, astraallendude ja muude taoliste asjadega. Paljud on üksmeelel, et tegemist on lihtsalt sellise etapiga unest, kus hallutsinatsioonid(põhimõtteliselt uni) tekivad enne kui eneseteadvus jõuab kaduda. Mingi üleminek ju unedesse peab toimuma... Hallutsinatsioonid ei pruugi olla muidugi midagi väga fantastilist, vaid miks mitte ka päeva jooksul mõeldud mõtete moonutatud visualiseeringud või kasvõi mälestused. Paraku on hallutsinatsioonid juba definitsiooni kohaselt eristamatud reaalsusest ning arvan, et paljuski on eelnimetatud kogemused poole jalaga sellistesse aju trikitamistesse maetud.

Olen kuulnud lugu/legendi, milles Einstein'i lemmiktegevuseks oli kriuksuvas kiiktoolis une ja ärkveloleku piiril aega veeta.

[Lorenz]

Ei oskagi öelda, et kas see oli nüüd une ja ärkveloleku vaheline seisund, aga kunagi oli tore toas ringi vaadata suletud silmadega. Detaile hästi ei näinud, aga kontuure väga hästi. Silmi avades nägin täpselt seda, mida suletud silmadegagi, valgust eriti polnud. Eks see mälupilt oli, aga äärmiselt reaalne. Samuti kuulsin ma mõnikord hommikuti muusikat ja mõtlesin, et kas ma olen raadio mängima jätnud, või on see jälle lihtsalt mälust. Erinevus oli tegelikult olemas. Mälust kuuldud muusika oli palju elavam ja reaalsem. Raadio on ju lihtsalt raadio ...
Nüüd pole selliseid asju enam mõnda aega kogenud. Ei oska vist praegu piisavalt hästi lõdvestuda.

Ühte asja kogesin taas küll hiljuti ja see on nati teistsugune asi vist.
Kõige paremini saab seda kirjeldada, kui võimendi tööle lülitamist meelte ja teadvuse vahel. Kunagisestest kogemustest on meelde jäänud kõige paremini kärbes, kes muutus vihaseks. Lausa raevunuks, sest ta sumises nii energiliselt. Samas ei häirinud see üldse tähelepanu ja ma kuulsin ka autosid väljas nagu nad kihutaksid kuhugile ja imestasin, et mis kõigele sisse on läinud. Kust see energia? Silmad avades ja lage vaadates tundus tuba ülimalt väike ja oli natukene imelik, et ma käega lage ei suutnud puudutada. Samas ei mõjunud see kõik üldse koormavalt, nagu sigin-sagin tavaliselt mõjuks, vastupidi.
Nüüd hiljuti lisandus sellele üks uus asi - mõte. See lihtsalt keerles peas ja ühel hetkel, selle tuttava seisundi saabudes, muutus see nagu vihaseks. Või noh, mitte vihaseks, aga ülimalt energiliseks. Mäletan, et ma mõtlesin, et kas niimoodi lähevadki inimesed hulluks ... Kui ma aga tahtsin, et see mõte ära läheks, siis ta lihtsalt läks ära. See on üks selle seisuni omadusi - kontroll. Kunagi istusin ma voodis ja õppisin matemaatikat ja kui see seisund tuli, siis üritasin ma seda kasutada 'võimendatud' õppimiseks. Paraku ei kesta see kunagi eriti kaua ja viimasel ajal juhtub seda ülimalt harva. Lühiajalise võimendamisega üldist laiskust ei kompenseeri ka

[Tulnukinimene]

Sooviks teada, mida see tähendab...
... Kehaväliseid asju päris pole, aga kas oleks võimalik seda seisundit suunata?

oleneb sellest mis sagedusel ise oled, milline on sinu olemus, sellest oleneb kellega/millega kontakti saad, on võimalik väga huvitavaid asju näha, võimalik kaugeltkuulmine, erinevate olenditega suhtlemine jne.