[Tutanhamon]

Kes on puutunud kokku statistikaga teavad, et kui suurendada juhuslikkusel põhinevaid katseid, siis kõik sündmused toimuvad võrdse tõenäosusega. Põhimõtteliselt kui meil on näiteks numbrigeneraator või pallide loosimise aparaat, siis kõik numbrid esinevad katsete suurendamisel lõpmatuseni võrdse tõenäosusega ehk kõiki numbreid esineb reas sama palju.
Võtame nüüd aga näiteks korvpalluri. Kui ta viskab vabaviset, on kaks varianti, kas ta tabab või ei taba. Tema tabamistäpsus sõltub suuresti tema viskeoskusest. Seega on selge, et sündmuste esinemise tõenäosust mõjutavad mõningad tegurid.
Sama ideega toon nüüd asja õnne juurde. Kui on kaks sõpra, kes mängivad tikumängu. Võetakse kolm tikku, üks tehakse lühemaks ning nad kordamööda lasevad teineteisel tikke võtta. Kui nad mängiksid seda mängu tuhandeid korda läbi, siis teoreetiliselt peaks nad mõlemad võtma keskmiselt iga kolmanda tiku selle lühema. Kui aga nii ei juhtu..? Kui üks võtab lühema tiku igal teisel katsel, kui teine võtab lühema tiku igal kümnendal katsel, siis millised tegurid või oskused võiksid mõjutada katsete tulemusi? Statistika ei valeta, tuleb vaid leida õiged tegurid. Kui üheks neist on õnn, siis olemegi tõestanud õnneliku käe olemasolu (või mitteõnneliku)..

[Anonymous]

Teine võimalus õnne testida on nii.Nt mine mängi jalkat,kui sa värva lööd on sul õnne ja isegi kui sa pärast mööda lööd on sul ikkagi õnne,kuna ennem lõid sa sisse. Saate aru?

[Thorondor]

Inglastel pidi olema mingi kast või arvuti vms, mis loob juhuslikke numbreid. Alati kui mingi suursündmus toimub, siis enne seda hakkavad imelikud numbrid tulema sellest aparaadist.