tapsix
Bännitud
Postitusi: 847
Liitunud: Feb 2012
|
27-01-2013 15:13
RE: Narkomaania
Seentest veel üks lugu, loodan, et šamaanid mind selle eest risti ei löö:
![[Pilt: lifem7.jpg?w=500]](http://vabameelne.files.wordpress.com/2011/05/lifem7.jpg?w=500)
Indiaanlaste poolt kõige rohkem hinnatud ja nendest seentest kõige laiemalt levinud Psilocybe mexicana Heim kasvab karjamaadel.
Tsitaat: Kui aastad läksid ja meie teadmised kasvasid, siis avastasime me oma andmestikus üllatava mustri: iga indoeuroopa rahvas on oma kultuuriliselt pärandilt kas siis “mükofoobne” või “mükofiilne” – see tähendab, et iga rahvas kas tõrjub seenemaailma ja on selle suhtes asjatundmatu või teab seda hämmastavalt hästi ja armastab seda. Meie mahukas ja sageli lõbus tõendusmaterjal selle teesi toetuseks täidab mitu peatükki meie uues raamatus, milles me tutvustame oma ideed teadusmaailmale. Me leiame, et suurvenelased on valdavalt mükofiilid, nagu ka katalaanid, kelle seeni puudutavas sõnavaras on rohkem kui 200 nimetust. Muistsed kreeklased, keldid ja skandinaavlased olid mükofoobid, nagu seda on ka anglosaksid. Oli veel üks nähtus, mis köitis meie tähelepanu: juba ammustest aegadest seostus metsikute seentega see, mida antropoloogid nimetavad mana, üleloomulikkuse aura. Juba sõna “mürgiseen” (“toadstool”) võib olla algselt tähendanud “deemonlikku seent” (“demonic stool”) ja olnud spetsiifiliseks nimetuseks Euroopa seenele, mis põhjustab hallutsinatsioone. Muistses Kreekas ja Roomas oli uskumus, et teatud liiki seened on sigitatud välgunoole poolt. Me tegime täiendava avastuse, et seda konkreetset müüti, millel ei ole mingit loodusteaduslikku põhjendust, usuvad seniajani paljud eri paikades elavad rahvad: kõrbearaablased, India, Pärsia ja Pamiiri rahvad, tiibetlased ja hiinlased, filipiinlased ja Uus-Meremaa maoorid ning seda võib leida koguni Mehhiko sapoteekide hulgas…. Kogu meie tõendusmaterjal üheskoos pani meid palju aastaid tagasi tulema välja riskantse ja julge oletusega: kas pole mitte tõenäoline, et kaua aega tagasi, kaua enne kirjutatud ajaloo algust olid meie esivanemad kummardanud jumalikku seent? See seletaks seda üleloomulikkuse aurat, mis paistab kõiki seeni ümbritsevat. Me olime esimesed, kes pakkusid välja hüpoteesi jumalikust seenest Euroopa rahvaste kauges kultuurilises taustsüsteemis ja see hüpotees tõstatas otsekohe järgmise probleemi: mis liiki seent siis kunagi kummardati ja miks?
Tuli välja, et meie oletus polnudki nii laest võetud. Saime teada, et Siberis on kuus primitiivset rahvast – nii primitiivsed, et antropoloogid vaatlevad neid kui väärtuslikke muuseumieksemplare kultuurilise uurimistöö tarvis –, kes kasutavad hallutsinogeenset seent oma šamanistlikes riitustes. Avastasime, et Borneo djakid ja Uus-Guinea Mount Hageni pärismaalased on abi otsides samuti sarnaste seente poole pöördunud. Hiinas ja Jaapanis sattusime me muistsele jumaliku surematuse seene traditsioonile, ning Indias räägitakse, vastavalt ühe koolkonna pärimusele, et Buddha sõi oma viimase õhtusöögina seenest valmistatud roa ja kandus otsekohe nirvaanasse.
Praeguse hetke seisuga on meile teada seitse liiki hallutsinogeenseid seeni, mida Mehhikos kasutatakse. Aga mitte kõik indiaanlased ei tea neid ja isegi mitte külades, kus neid kummardatakse, ning kas siis heas usus või selleks, et külalisele rõõmu valmistada, pakuvad curanderod mõnikord valesid seeni. Ainsaks kindlaks kontrollimise võimaluseks on seeni süüa. Koos professor Heimiga oleme me sel moel kindlaks teinud neli liiki, mille omadused on väljaspool kahtlust. Paremuselt järgmine võte on saada kinnitus mitmelt erinevalt informeerijalt, kes pole omavahel tuttavad, ning võimaluse korral veel erinevatest kultuuripiirkondadest. Seda oleme me teinud veel mitme täiendava liigi puhul. Me oleme nüüd kindlad nelja liigi puhul, üsna veendunud veel kahe puhul ja kaldume aktsepteerima väiteid, mis käivad seitsmanda kohta, kusjuures need seitse kuuluvad kolme erinevasse perekonda. Neist seitsmest vähemalt kuus paistavad olevat teaduse jaoks uued. Võib-olla avastame me lõpuks rohkem kui need seitse liiki.
Seeni ei kasutata terapeutilise toimeainena: nad ise ei too kaasa tervenemisi. Indiaanlased “konsulteerivad” seentega, kui nad on segaduses selle suhtes, kuidas mõne tõsise probleemiga tegeleda. Kui keegi on haige, siis seen ütleb, mis haiguse põhjustas ja kas patsient jääb elama või sureb ning mida tuleks teha toibumise kiirendamiseks. Kui seen ennustab surma, siis patsient ja tema perekond, kes sellesse usuvad, alistuvad sellele: patsient kaotab isu ja heidab peatselt hinge ning juba enne tema surma alustatekse ettevalmistusi peiedeks. Või siis võidakse küsida seenelt konsultatsiooni varastatud eesli asjus ja saada teada, kust teda leida ja kes ta võttis. Või kui armastatud poeg on läinud ära laia maailma – näiteks ebaseaduslikult Ühendriikidesse – siis on seen teatud liiki postiteenistuseks: ta annab teada, kas poeg on veel elus või on surnud, kas ta on vangis, abiellunud, hädas või edukas. Indiaanlased usuvad, et seened hoiavad võtit nähtuse jurde, mida meie nimetame ektrasensoorseks tajuks.
Vähehaaval hakkavad seente omadused teatavaks saama. Indiaanlased, kes neid kasutavad, ei muutu sõltlasteks: kui vihmane aastaaeg on möödas ja seened kaovad, siis ei paista olevat mingit psühholoogilist himu nende järele. Igal liigil on omaenda hallutsinogeenne mõjusus ja kui ühte liiki pole piisavalt saadaval, siis segavad indiaanlased kokku erinevaid liike, tehes kiiresti arvestuse õige doosi suhtes. Tavaliselt võtab curandero kõige suurema doosi ja igaüks selgitab välja, milline tema enda doos peaks olema. Paistab, et doos kasutamise käigus ei suurene. Mõned inimesed vajavad rohkem kui teised. Doosi suurendamine intensiivistab kogemust, aga ei pikenda eriti efekti. Seened teravdavad mälu, kui üldse midagi, hävitades samas täielikult ajataju. Sel ööl, mida me oleme kirjeldanud, elasime me läbi terved igavikud. Kui meile paistis, et nägemuste jada oli kestnud aastaid, ütlesid meie kellad, et möödunud olid kõigest sekundid. Meie silmapupillid olid laienenud, pulss lõi aeglaselt. Me arvame, et seentel ei ole inimorganismis mingit kumulatiivset efekti. Eva Mendez on võtnud neid 35 aastat ja kui neid on külluslikult, siis võtab ta neid õhtu õhtu järel.
![[Pilt: psilocybin.jpg]](http://www.neurosoup.com/schedule1/psilocybin.jpg)
Loe edasi siit
Huvitav, et eesti keelsena polegi praktiliselt rohkem arvestatavat materjali, kuid psilocybin alt võid jäädagi lugema.
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Kipspead, kõik on eks, ristitud Johannesteks.
|
|