Üksilduse needus?

Juba aastaid juhtub nii, et leian kellegi kellele meeldin ja tema mulle. Algul on kõik hästi ja me mõlemad püüame teineteisega kenad olla. Järsku teine inimene muutub ootamatult ja tulemuseksks on et olen ikka üksi. Nii on juhtunud palju kordi. Kas see võib olla needus ja kuidas vabaneda?

Siin on võimalus lõputuks aruteluks, kas on tegemist sinu isikuomaduste ja liigsuurte ootustega või sellise kena, lihtsa ja korraliku needusega. Pole viisakas pärida sinu vanust aga see aitaks hinnata ligikaudselt sinu kogemuslikku pagasit, sinu mõnesugust vaimset küpsust ehk isegi. Üldiselt kipub esinema sellist mudelkäitumist kus väljavalitu on vale mees lihtsalt. Ja sellest mudelist ei pööse välja. jõudu vastuste leidmisel.

Kõlab trafaretsena...,aga minge matkale, parki jalutama, reisima jne. olge teineteise seltsis tunde vait kuulates mõtteid, mõtetes vastake üksteisele.....seal valetada ei saa.
Ilusaid pühi: )
aaaa..ja kõige tähtsam. Kas oled aru saanud mida otsid? Püsisuhet või lõbu.

Needusega pole siin mingit tegemist, puhas psühholoogia ainult. Muutus tuleb siis, elu poolt pakutavad õppetunnid ära õpitakse. Aga nii kaua ühest ämbrist teise.

Tänapäeva ühiskonnas on asjad nii provotseeritud, et lihtsam on laiali minna kui süveneda ja uurida kas teie vahelised probleemid on ikka probleemid või lihtsalt lahtirääkimata olmedetailid. Valitseb ühepäevaliblika mentaliteet - ahh viskume "kokku" ja paneme "tatti" eks näis mis saab. Täiesti on ära unustatud see vana hea "käimine" - teineteise tundmaõppimine ja muu selline.
Kui teema algataja tunneb antud tekstis ennast ära siis ehk saab aru mida on vaja muuta. Kui mitte siis on antud liiga vähe alg infot, et anda vastus konkreetselt sulle.

Tõsijutt Excubitoris Kirevate libaväärtuste keskel ei ole lihtne tõelisi leida.

(25-12-2012 00:17 )Marii Kirjutas:  Juba aastaid juhtub nii, et leian kellegi kellele meeldin ja tema mulle. Algul on kõik hästi ja me mõlemad püüame teineteisega kenad olla. Järsku teine inimene muutub ootamatult ja tulemuseksks on et olen ikka üksi. Nii on juhtunud palju kordi. Kas see võib olla needus ja kuidas vabaneda?

Mulle tundub, et asi ehk ongi selles, et te püüate teineteisega algul liiga kenad olla. St te hoiate ennast tagasi olemast te ise, näitlete. Aga mingi aja pärast hakkavad te isiksused siiski esile tulema ja siis tulevad ka konfliktid (mida ei pruugita algul välja näidata, kogutakse enda sisse).
Paljud inimesed, kes on tegelikult väga erinevad, ürtavad koos olla vaid sellepärast, et ei peaks olema üksi. Ehk siis nad ei otsi mitte armastust vaid põgenevad üksinduse eest. Ja niiviisi võivad nad punnitada aastaid, saada isegi lapsi, kuni ühel päeval avastatakse, et asi pole ikkagi õige, et on sattutud elama mingit elu, mida tegelikul kumbki pole tahtnud.
Kõige tähtsam on aru saada mida sa ise otsid ja kas sa oled paarissuhteks üldse valmis. Või sulle lihtsalt meedlib see mudel, romantiline idee, mida ühiskond pakub. Viimasel juhul jääbki siis asi alati mängu tasemele, millest lõpuks tüdinetakse.

Ma olen eelnevaga nõus. Tean seda enda pealt. Sain ka viimati suhteliselt palju kõrvetada, lootusega, et leidsin kellegi, kellega koos olla ja bla bla. Kuigi mu sisehääl ütles kohe, et asi ei ole ikka nii. Seega, ma üritasin kedagi teist mängida, et asja päästa. No läks nii nagu ikka sellistel juhtudel läheb. Aga positiivne on see, et ma sain aru, et tegelikult ma olen väga palju oma elus mänginud kedagi, kes ma pole. Ma olen tõmmanud enda juurde valesid inimesi ja selle tõttu olnud õnnetu. Ma loodan, et see mõistmine aitab mul tulevikus teha targemaid otsuseid. Loota võib. Aga jah, ma ei usu, et tegu on needusega, lihtsalt inimesed ei viitsi ega taha süüvida teistesse inimestesse, kergem on öelda tsaupakaa ja minema kõndida, selle asemel, et selgeks rääkida. Ja peale sellise vabanduse nagu, et ma ei ole suhteks valmis, no kui inimene pole suhteks valmis, siis pole mõtet midagi algatada ka, teine inimene ehk on siiski ja tema jääb pika näoga tagant vahtima. Aga elu on selline, klišee, aga tark on see, kes suudab oma jubinad kokku korjata, teha järeldus ja edasi minna. Vana kulunud lause aga tõsi, mis tõsi.

Ülduselt selline käitumismudel on toimunud umbes 15 aastat. Ikka alati püüan teisi ära kuulata ja anda nii palju võimalusi, kui võimalik. Isegi kui ma olen end muutnud ja pole enam leebe ning ei läheb kiiretele kompromissidele on tulemus sama.

Võibolla üritab elu mulle midagi õpetada või midagi öelda. Kuidas, sellest mudelist või needusest pääseda? Kuidas tõmmata õigeid inimesi endale ligi?

Aitäh kõigile vastajaile ja häid jõule!

(25-12-2012 18:10 )Marii Kirjutas:  1. Kuidas, sellest mudelist või needusest pääseda?
2. Kuidas tõmmata õigeid inimesi endale ligi?

Aitäh kõigile vastajaile ja häid jõule!

1.Ainult läbi sisemise arusaamise mida sa otsid ja keda sa otsid.
Olles peamiselt aus iseenda vastu.

2. Õiged inimesed tulevad ise. Kui hakkad "tõmbama" kisub asi hulluks.

Püüa saada aru veel ühest asjast - inimene on kompleks - ka suhtes.
Selle kompleksi moodustab see, kuidas me välja näeme, kuidas me ka
käitume jne. Kui isik üritab olla keegi teine siis see peegeldub ka tema
välimuses, olemuses ja käitumises ja see annab tunda selles kada sa
enda ligi "tõmbad" ja siit tulevadki probleemid.

Astu peegli ette ja vaata ennast. Mõtle siis hoolega selle üle mida sa näed.
Vastused su küsimustele peavad tulema sinu seest.
Püüa aru saada ka sellest, et mitte ükski (pool) anonüümne foorum ei anna
sulle lõplikku vastust. Sinu poolt siia antav info on pehmelt öeldes nii poolik
kui ka pealiskaudne rääkimata sellest, et on ühepoolne.

Vihjed ja nõu mida sa siit saad on vaid algatuseks head - aitamaks sul avada
dialoogi iseendaga. Ei usu, et siin keegi annaks teadlikult väära nõuannet, kuid
juba eelpool mainitud põhjustel ei saa see olla väga täpne - ka minu oma.

Pane paika omale eesmärgid ja püüa järgida neid.
Elul on oskus meid üllatada.