[põlduba]

Oskab keegi sekka kosta? Sarnased kogemused? Miks nii juhtub ja kas see midagi üldse tähendab?

Oli periood, kus umbkaudu kuu aega järjest olin unenägudes une nägemisest teadlik ja siis juhtusid mu ette just raamatud, korra tahvel ja korra mingi reklaamplakat. Kõigil oli ühine see, et neile oli kirjutatud tekst mis muutus nagu vesi. Raamat oli avatud ja tundus, et nonii see on nüüd vist tähtis ja hakkasin lugema, aga sõnad voolasid. Pidevas muutumises. Sõnad olid kuidagi loogilised, aga kõik sõnad olid samas tundmatud, mingi nonsenss. Kui mingile reale keskenduda, siis jäi korraks seisma ja fookusesse, korra sain isegi paar sellist sõna meelde jätta (üles ei kirjutanud ja nüüd muidugi ununenud). Sõnad ja tähed muutusid pidevalt, olid tõesti vasakult paremale read aga sisu oli arusaamatu ja see kõik tundus kuidagi oluline.

[zen faran]

Üldiselt muutubki unes nähtu, kui üritada sellele keskenduda. Väga harvad on olnud need hetked, kui olen suutnud mingit teksti pikemalt vaadelda. Tavaliselt hakkavad tähed kohe ümber paigutuma. Ja unenäost sõnade kaasa toomine eeldab seda, et neile unes kramplikult ei keskenduta, kohe pärast unenägu üles ärgatakse ja asi kirja pannakse. Natuke paremini läheb sellega mida unes häälega välja öeldakse.
Ehk siis mida tähtsam asi tundub (seda suurem on pingutus selle meeldejätmiseks ja), seda väiksem on tegelikult võimalus, et see meelde jääb.

[kodukäija]

Ehk keegi seletaks lähemalt, mis värk sellega on, olen sama probleemiga hädas juba hulk aega , püüdsin keskenduda selle teksti lugemisele ning isegi korda läheb, aga tekst ise on täiesti mõttetu ja seosetu, isegi läbi une saan aru, et seda jama meelde jätta ei ole mõtet.Tekkis mõte, et see on seotud liigse lugemise või arvutikasutamisega, aga tutkit, tekib ka siis, kui üldse arvuti ega raamatu ligi ei lähe. Mul nimelt jookseb nagu arvutis kirjutatud tekst ja ükskord õnnestus isegi tegelikkuses see lehekülg üles leida ja oligi tõesti sama mõttetu.
Ma ise pigem kalduksin arvama, et tegemist siiski pigem tervisehäirega, vererõhk või silmades tekkiv ülerõhk (?).Kellel veel selliseid kogemusi?

[tapsix]

Ehk keegi seletaks lähemalt, mis värk sellega on, olen sama probleemiga hädas juba hulk aega , püüdsin keskenduda selle teksti lugemisele ning isegi korda läheb, aga tekst ise on täiesti mõttetu ja seosetu, isegi läbi une saan aru, et seda jama meelde jätta ei ole mõtet.Tekkis mõte, et see on seotud liigse lugemise või arvutikasutamisega, aga tutkit, tekib ka siis, kui üldse arvuti ega raamatu ligi ei lähe. Mul nimelt jookseb nagu arvutis kirjutatud tekst ja ükskord õnnestus isegi tegelikkuses see lehekülg üles leida ja oligi tõesti sama mõttetu.
Ma ise pigem kalduksin arvama, et tegemist siiski pigem tervisehäirega, vererõhk või silmades tekkiv ülerõhk (?).Kellel veel selliseid kogemusi?

No kui see on nii mõttetu, siis lõpeta see jama ära - pane silmad kinni ja ütle et mitte üks uni enam.

[Tulnukinimene]

Sõnad ja tähed muutusid pidevalt, olid tõesti vasakult paremale read aga sisu oli arusaamatu ja see kõik tundus kuidagi oluline.

Kui oli oluline siis salvestus Sulle meelde või alateadvusesse (kuda keegi nimetab) ja kui peaks vaja minema, meenub, või käitud/reageerid vastavalt sellele teabele.

[Dana]

Oskab keegi sekka kosta? Sarnased kogemused? Miks nii juhtub ja kas see midagi üldse tähendab?

Oli periood, kus umbkaudu kuu aega järjest olin unenägudes une nägemisest teadlik ja siis juhtusid mu ette just raamatud, korra tahvel ja korra mingi reklaamplakat. Kõigil oli ühine see, et neile oli kirjutatud tekst mis muutus nagu vesi. Raamat oli avatud ja tundus, et nonii see on nüüd vist tähtis ja hakkasin lugema, aga sõnad voolasid. Pidevas muutumises. Sõnad olid kuidagi loogilised, aga kõik sõnad olid samas tundmatud, mingi nonsenss. Kui mingile reale keskenduda, siis jäi korraks seisma ja fookusesse, korra sain isegi paar sellist sõna meelde jätta (üles ei kirjutanud ja nüüd muidugi ununenud). Sõnad ja tähed muutusid pidevalt, olid tõesti vasakult paremale read aga sisu oli arusaamatu ja see kõik tundus kuidagi oluline.

Unes lugemist olen kogenud juba väga ammu. Kunagi kirjutasin selle fotomälu arvele. Lihtsalt mäletades, kus raamatus mingi asi kirjas oli, leiad üles lehekülje ja veidi keskendudes suudad ka tsitaadi sõna sõnalt ning komakohtade täpsusega meelde tuletada.
Seda juhtub ka nüüd, kui ma püüan meeleheitlikult meenutada, et kus ma seda lugesin, siis unenägudes suudan ma õige raamatu leida ja ka lehekülje kus antud jutt kirjas ette manada. Lihtsalt ärkvel olles ja arvestades raamatute kogust, mis elu jooksul läbi on loetud, on see juba oluliselt keerukam. Eriti kui loetud raamat jääb aastate taha, ning ta pole nii eredalt enam meeles.

Teist liiki unes lugemist võin aga panna hoopis n.ö eelnevate elude või selle osa nimele, mis jääb enne minu sellesse kehasse kehastumist. Selle avastasin ma sootuks hiljem, kui mulle näidati ühte võõrkeelset (keelt mida ma ei oska) raamatut. Üllatuseks tundus see raamatu mulle jube tuttav ja kui inimene mulle raamatus olevat juttu lugema/tõlkima hakkas lõpetasin ma loo ise ära, kuna ma olin seda juba kunagi lugenud, samast raamatust. Iseküsimus, kas ma lugesin unes seda raamatut, või lugesin seda raamatut palju varem ja unenäos lihtsalt lugesin „üle“, või oli unenägu viide raamatule, mida ma peagi füüsiliselt näen. Mis iganes.

Samas selliseid juhtumeid, kuis ma kohtan raamatuid või jutte, mida ma kindlasti pole enne lugenud aga lugedes tean juba mis edasi saab ehk siis loen justkui ammu loetud raamatut on mul üsna palju olnud.

Mis tähendab, et see mida sa unes loed võib olla vastus sinu küsimustele kusagile raamatus, mida sa oled enne lugenud ja unes viiakse sind selle raamatuga taas kokku. Vahet pole, kas sa oled seda enne selles maises kehastuses või mõnes eelnevas elus või kehastumiste vahelistes tsüklites lugenud. Eks paista, millal sa füüsiliselt selle raamatuga kokku satud ja siis on sul äratundmisrõõm, et oled just seda raamatut lugenud, ning kogu jutt tuleb sulle selgelt meelde.

Kolmas võimalus on ka see, et sa oled hiljuti lugenud raamatut „Astraalränd algajale“. Seal kirjeldatakse pea 1:1 seda mida sa siin kirjutad. Ehk siis, astraalrännakute ajal on võimalik avatud raamatuid lugeda ja teksti lugemise toimumist kirjeldatakse just nii nagu sa oma postituses kirjutad.
Nii, et vastus on sinu enda teada, kas kirjeldad raamatus leotut või oma tegelike kogemusi.

[Mannu]

Jah, mul on ka mõnel korral olnud sarnast asja.

Hetkel seletan seda asja nii, et siin tuleb mängu asjaolu, et üldjuhul infot ei ole võimalik "teistest tasanditest" siia üle tuua. Miks, seda ma ei tea. Pmst üks võimalus on ka see skeptikute lemmik, et mingeid teisi tasandeid ja sealset infot polegi olemas. Aaagaaa ... kogemused näitavad, et aegajalt siiski infi tuleb, seega ehk ikka ei ole nii nagu skeptikud väidavad. Ainult et info läbilekkeks peavad olema täidetud mingid eritingimused, mida inimene käsutada ei suuda. Ei suuda ta neid tingimusi luua ka teadlikus unenäos või astraalrännakul. Enamasti.

[Tulnukinimene]

Jah, mul on ka mõnel korral olnud sarnast asja.

Hetkel seletan seda asja nii, et siin tuleb mängu asjaolu, et üldjuhul infot ei ole võimalik "teistest tasanditest" siia üle tuua. Miks, seda ma ei tea.

Inimesel peab olema vastav sagedus ja arenenud aju (mõtlemine), sest infot antakse tavaliselt paketina (kõik on koos, kogu teadmine) ja seda on suht keeruline sõnadesse panna (loogiliseks sõnadest koosnevaks jutuks)... aga see on midagi muud kui raamatu lugemine, millest teema alguse sai

[Dana]

Just nimelt. Ma nägin „kurja“ vaeva kunagi n.ö. alateadvuse, nagu me seda üldjoontes armastame nimetada suunamisega ja püüdega seda allutada oma hetkel oleva teadvuse kontrollile. Eks see ole väga inimlik soov, omada kontrolli kõige üle, seal hulgas ka oma alateadvuse üle.
Hetkest, mil ma leppisin, et mitte mina ei kontrolli (ei anna korraldusi) oma alateadvusele vaid alateadvus kontrollib mind, muutusid paljud asjad mulle selgemaks ja arusaadavamaks. Mis veel parem, ma hakkasin märkama asju, mida ma enne tähelegi ei pannud. Ehk siis, ebaoluline müra jäi teisejärguliseks ja väga olulised pisiasjad tõusid esile.
Selle juures ma ei kaotanud ju oma mina, sest ka minu alateadvus on mina. Ta pole ju keegi teine.
Tsitaat ühest unes nähtud raamatust. „Mässav ja vahutav voog pääses oma künklikust sängist. Nüüd voolab ta rahulikult. Tema veed on selged ja läbipaistvad. Tähed vaatavad ta peeglisse ja naeratavad. Ta pind on soe ja kollane ketas näeb ta sügavamasse põhja …“
Nii ongi meie unenäod justkui värav kahe maailma vahel. See kui palju suudame sealt leida „infot“ sõltub sellest, kas me soovime seda kuulda ja näha või mitte.
Kui me ütleme, et see on fantaasia, siis ta ongi fantaasia. Kui ütleme, et see on info, mis meid võib aidata, mida me üldjuhul ärkvel olles taju, siis ongi see meile oluline info ning me hakkame seda üha enam usaldama ja üha enam ka nägema ja mõistma.

Sama nagu raamatute lugemine, on unes nähtud kohad, inimesed, situatsioonid jne. Me ei näe ju meie maisele teadvusele selgeid märke. Me ju tõlgendame unes nähtut. Sama on ka raamatutega. Me ei pruugi unes näha selgeid tekste, kuid raamatut hiljem füüsiliselt kätte võttes me tunneme teksti justkui ära. Isegi teksti, mille kirjapilt on meile võõras ja mida me lugeda ei suuda.

[Mannu]

Inimesel peab olema vastav sagedus ja arenenud aju (mõtlemine), sest infot antakse tavaliselt paketina (kõik on koos, kogu teadmine) ja seda on suht keeruline sõnadesse panna (loogiliseks sõnadest koosnevaks jutuks)... aga see on midagi muud kui raamatu lugemine, millest teema alguse sai

Jah, Kaplinski on seda LaoZe mõtet tõlkinud umbes nii, et "tao mida on võimalik sõnades väljendada ei ole tõeline tao". Ehk "nimetatud nimi on püsitu nimi". Ja siis veel kirjeldab umbes sedasama Heisenbergi määramatuse printsiip.

[Tulnukinimene]

assoo, lahe...tänks

[zen faran]

Just ise unest ärganuna ja lugedes siin neid sageduse jne. jutte, tekkis mul mõte, et äkki on asi lihtsalt põhimõtteliselt erinevates teadvuse seisundites - unenäos toimuvad asjad tunduvalt kiiremini kui päriselus, jõuad enam-vähem pool elu paariminutilise uinaku ajal ära näha (kui miski sust niisugusel kiirusel mööda vilksatab, siis ei "näegi" õieti midagi). Pluss siis see, et unenäos oleks nagu dimensioone millegi vaatamise juures rohkem - ei vaadata nagu kahemõõtmelist pilti, vaid igast küljest, haarates asja kogu olemust - seda on ilmselt raske tavamõistmisesse ümber panna.

[põlduba]

Tänud Danale põhjaliku vastuse eest.

Esiteks ei tundunud need raamatud kunagi päriselus loetud raamatute mälestustena, vaid niiöelda "metaraamatutena" või KõikRaamatuna. Kõige esimese raamatuna, kus peituvad kõik raamatud ja sõnad. Et siis sealt võisin lugeda ükskõik millist teost - isegi sellist, millist ma päriselus lugenud pole, iialgi. Ka tundus, et see oli kõikides keeltes korraga. Ainult et see juhtus ootamatult ja ma ei mäleta enam mis need unenäod esile tõid. Too periood oli just see, kus toimusid mingid vaimsed muutused ja igasugused juhtumid (mingi polüneesia pärismaalane tätoveeris mulle käsitsi mingi sõna õla peale ja ütles, et see on spetsmärgistus vms).

Seentega rännates sai kiiresti selgeks, et sellest seisundist tavaseisundisse tulles ei saa kaasa tuua 98% infost, mida koged. Kas talletub toorel kujul alateadvusesse nagu seeme, mis lodoetavasti ise idaneb ja su rikkas hinges kasvama hakkab vms. Astraalrännu raamatuid olen vältinud või siis täpsemalt öeldes pole nende järgi kunagi vajadust tundnud: õpin iseenesest või siis polegi vaja. Asi on ka selles, et ma selliseid unenägusid ise esile ei kutsunud vaid need tulid loomulikult. Vahel on siiamaani, aga nüüd ei püüagi enam mäletada: ju toimub, mis peab toimuma ja tuleb järele anda.