Kehast välja minek - astraallennundus

Siin on õpetus kuidas minna "lendama"... Ma ei tea, kui õige see on, sest ei ole ise proovind...

Esmalt peaks ära ütlema, et mediteerimise jms tegevusega kogenematule, ei ole soovitatav seda proovida. Selle pärast ei taha ma ka veel seda proovida, kuna ma pole veel oma mediteerimist ja nägemusi korda saanud. Kuid lõpp ei ole enam kauge.

Samuti, tuleks seda teha vaikuses ja, et keegi ei segaks.

Võtad üleliigsed riided ära. See tähendab, et jätad selga ainult midagi kerget. See on sinu enda otsustada, mida sa kergeks pead. Võtad ära kõik ehted, et ei oleks kehale mingit survet tunda.
Heidad pikali, käed enda kõrval ja lõdvestad ennast täielikult. Vii kõik mõtted peast minema, et sul oleks ainult tühjus seal.
Hingad nina kaudu sisse, hoiad kuskil 3-4 sekundit, ja lased aeglaselt pooleldi avatud suukaudu välja. (See aeglustab su südamerütmi ja himgamist, et see ei hakkaks keskendumist segama) Teed seda niikaua, kui arvad, et oled rahu ja vaikuse staadiumis.
Kujutle ennast olevat ereda valge või kuldse valguse kookonis. Ja mõtle, et see valgus kaitseb sind kõige negatiivsuse ja sama mõjuga sõnade eest, et see valgus on puhas ja siiras. (See on üks lihtsamaid enesekaitseid psüühiliste rünnakute eest)
Siis kujuta ennast lebamas pehmel lannaliival soojal suvepäeval. Kujuta, kuidas päike soojendab sind alt ülesse. Alustades varvastest ja liikudes aeglaselt ülesse. Ja samuti mõtle, et see on soe ja puhas.
Vii välja kõik mõtted, kuid jäta üks ainuke alles. See alles jääv sõna peaks tähendama mingit väga head tunnet, nagu Armastus, Õnn, Rahu, Vaikus. Ningi sunneta selle sõna tähendust, et nagu sa oleks maailma õnnelikuim inimene, sest sa armastad, tunned rõõmu, rahu, vaikust. Kui tuleb midagi midagi segama, kujuta, et see sõna on tahvli peal ja sa kustutad selle ära. Ja segajatest oleks hea, kui saaks kiiresti lahti.
Siin staadiumis on paljud täheldanud sellist vibreerivat tunnetust. Kui tunned sama, siis ürita seda säilitada keskendudes oma tegevusele. Ja ära lase ennast sellest häirida. Ning samuti on tavaline, kui sa näed mingeid valgussärvatuste sarnaseid asju silmees tatsamas, ja samuti ära pane neid tähele.
Siis teadvusta endale, et, kõik järgnev mis siin toimuma hakkab, ei unusta sa seda ja mäletad isegi siis, kui oled tagasi ja ärkvel.
Kujuta, et saa oled väga kerge, ja et mitte miski sind ei tõmba maa poole. Kujuta, et oled oma maise keha maha jätnud, ja et nüüd oled saa kerguse eksistents.
Ürita liigutada oma jalga väljapoole, kuid mitte füüsiliselt. Kui see õnnestub, siis eeldatavasti oled oma jala läbi voodi kõrval oleva seina lükkand. Ära sellest ehmatu, see ongi astraal lendamine. Siis liiguta oma teist jalga üles. Lase kõik kokku tagasi ja proovi istukile tõusta. Kõikke seda samuti mitte füüsiliselt. Kui oled juba istukile saanud, sisi kujuta, et sa oled meeletult kerge ja sa tõued õhku ja edasi. Kui saad sellega ka hakkama, siis on sul ainult oma mõtet liigutada ja sa liigud ise sinna suunas, kuhu sa mõtled minna. Tagasi saab samat tehes, kuid tagurpidi ja tagurpidises järjekorras.

Mina muidu olen kogenud midagi mida saan ainult astraal lendamise alla tembeldada. kuid kahjuks jäi mul see mäletamise osa vahele, sest ma olin mediteerimas ja kogemata kogesin seda.
Nii palju ma tean, et ühel hetkel oli plank maa, siis mäletan, et tundsin kohe korralikku kukkumist ja prantsatust oma kehasse, ning oli tunne, et selle prantsatusega ma sisenesin oma kehasse. Ja samuti oli mälukas eilmisest kahest tunnist, mis oli möödunind mediteerimise alustamisest.

Tsitaat:Algselt postitas: titanl
Seal ma siis ,,seda'' nägin enda voodi kõrval ja tiris katsus või mis iganes tegi ,et mul väga vastik oli.

:oLuupainaja:osee võib hirmutav olla.ma nägin kunagi,et ma sain aru,et uni on.Ma olin koolis ja pükse polnud jalas

Muudetud: 2-6-07 kell 09:33:20 Cache

Ma ütlen ausalt , kui ma seda foorumit loen tuleb mul nutt täielikult kurku . Olen vist nõrga psüühikaga.

Miks siis kohe niimoodi? Mis siin hirmutavat on? Ma leian, et vaimude teemas on vbl mõni alateema, mida lugeda/pilte vaadata ei julge (omast kogemusest), aga teistes teemades küll midagi jubedat ei tohiks olla. Kõik on teiste inimeste kogemused, sind nad kuidagi mõjutada ei tohiks. Ole rahulik
Mis siis siin lucid dreamingus nii vapustavat on? ära muretse, ma tavaliselt ei hammusta kui mulle vastatakse.


ja et väääga teemast välja poleks: ma näen vahel unes, et suudan unenägusid kontrollida :o või poolt unenäost suudan kontrollida ja poolt ei suuda. Ei teagi, kumb, ei saa aru aga vähemalt mingi areng on toimunud

Muudetud: 1-7-07 kell 22:46:16 tribalangel

Ma ei tea see tundub nii imelik minu jaoks , nagu mingi hing läheks rändama ! Äkki läheb mul ka ja ei tulegi tagasi :O ? Või tekivad mingid halvad kogemused , luupainajad vms .. jube minu arust. Kõige jubedam on kuulata kuidas inimesed iseennast on näinud lae alt ja siis mingi tagasi oma kehasse kukkunud . Kuidagi väga hirmutav või ainult minu jaoks tõesti siis ?

Sellist asja ei ole, et vahepeal keegi teine sinu kehasse lipsab, kuniks sa eemal oled. Sul on ikkagi ühendus oma kehaga. Selle jaoks peaksid sa ära surema, kui su hing täielikult eemalduks kehast.

Tsitaat:Algselt postitas: luciddreaming
Ma ei tea see tundub nii imelik minu jaoks , nagu mingi hing läheks rändama ! Äkki läheb mul ka ja ei tulegi tagasi :O ? Või tekivad mingid halvad kogemused , luupainajad vms .. jube minu arust. Kõige jubedam on kuulata kuidas inimesed iseennast on näinud lae alt ja siis mingi tagasi oma kehasse kukkunud . Kuidagi väga hirmutav või ainult minu jaoks tõesti siis ?

*Hing on ikka kehaga seotud (vähemalt praegu) ta ei saa lihtsalt minema jalutada/lennata. Ja sinu hing oledki sina ise, sinu teadvus *(ei oska päris õigesti sõnastada), sa ise tahad ju kehasse tagasi minna ja suunadki ennast sinna. Ei ole nii, et sina jääd rahulikult voodisse und nägema ja mingi tükk sinust lendab omapead ringi. Pealegi, enamikul inimestest on raskusi just mitte kehasse tagasi minekuga ja unenäo säilitamisega. Algajad ärkavad üsna kohe üles, kui hakkavad lucid dreamini jõudma.
*Ja osad kasutavadki astraali just luupainajatest hoidumiseks, sa saad ise kontrollida, mida näed. Kui sa just tahtlikult õudukaid vaadata ei taha.
*Lae all hõljumine on ju hea tunne, lisaks võib olla väga huvitav ennast magades jälgida.
*Kehasse tagasi kukkumine... Pole ise kogenud, aga kas see ei sarnane mitte selle tundega, kui enne magamajäämist näed äkitselt, kuidas kusagilt alla kukud, ja siis võpatad korra. See ei ole ju jube. Ehmatav küll, aga vaid hetkeks.
*Samas, kui see kõik ajab ikka väga tugevad külmavärinad peale, siis keegi ei sunni sind astraaliga katsetama. Head asjad ei tulegi kergelt. Per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede poole

Üks põhjus miks ma oma unenägude üle kontrolli tahaks saada seisnebki selles , et mul suht tihti luupainajad , surmaga seotud unenäod , kellegi eest põgenemised jne .. Päris tihti olen ise tapja rollis ja tapan oma tuttavaid (püstoliga tavaliselt). Siis ka päris tihti näen lihtsalt pealt surma ( näiteks just eelmine öö nägin kuidas õde kukkus kaljult alla ronimise käigus, ma jäin aga kalju külge ja sain üles...seegi oli põgenemise käigus mingi mehe eest)...

Tsitaat:Algselt postitas: alan
Mõlemil korral on peale mõneajalist arvude lugemist jalgades ja kätes külmavärinate laadne tunne tekkinud.

Mul tekkisid tugevad värinad, see oli natuke hirmutav, aga samas hea tunne..

Ma ei tea mis see on,aga mul on kaks korda juhtunud täiega imelik värk
ükskord hakkasin rahulikult magama jääma...suht uni oli ja ei mõelnud millelegi ja siis järsku tundsin,et käsi nagu tõuseks ja nii j siis tundin,et ka ülejäänud keha..tegin silmad lahti ja ikka oli sama tunne ja siis hakkas süda täiega taguma ja üldse hirmus oli..ma ei saanud ennast liigutada algul kuid pärats sain,aga kuna ma olin unine siis ei teinud slelest välja ja hakkasin uuesti magama jääma ja siis kordus sama asi mitu korda...ma ei tea kas see on see kehast välja mineks või ei...

Asi on põhimõtteliselt lihtne: videoprillidesse söödetakse teile stereokaamera (st kahe kaamera - kummagi silma jaoks oma) pilt, mis "vaatab" teid kukla tagant. Nauding on täielikum, kui keegi mingi asjaga teile samal ajal vastu rindu koputab ja teise samasugusega vehib kaamerate ees umbes sellel kohal, kus teie arvates te "kehaväline keha" asuda võiks. Kuhu siit edasi? No tuleks veel luua tehniline võimalus, mille abil saaksite neid kaameraid ise ruumis juhtida!

ok.. mõni aasta tagasi olin ma väga huvitatud igast astraalteemas, lucid dreamid jms, uurisin netist igas asju, vahelduva eduga üritasin midagi. eile koperdasin siia foorumisse

kord üritasin seda: http://web.archive.org/web/2004052807525...5/337.html
sain unes aru, et tegu on unega, oli parajasti koolis teisel korrusel, jooksin kiirelt kolmandale ja hüppasin üle ääre aulasse (reaalkool). kukkumishetke ei kogenud, järksu tundsid et ma olin voodis ja mu hing polnud enam kehas. esimene mõte "wtf? milleks ma seda nüüd tegin?" ja siis kohe tahtsin tagasi saada, aga ei suutnud, ma vist ainult korra tõusin istuli keha kohal kui sedagi. ma püüdsin keha liigutada, aga ei suutnud. mingi 5 minutit oli vist kohutavalt rõve olla, siis kaotasin teadvuse ja hommikul ärkasin normaalselt. silmi ma (hingel/kehal) siis kordagi ei avanud, kas lihtsalt ei tahtnud või ei suutnud, aga teadsin täpselt kus olen ja mis toimub.

mõned korrad olen ka vist (mõned aastad tagasi ikka) kogenud unest OBE-d, aga neid ma enam ei mäleta nii hästi ja pole päris kindel kas oli päris, mõni ilmselt küll, aga ei mäleta enam täpselt ja nad ei olnud ebameeldivad, kuna nende saavutamiseks ei pidanud ka unes surema. kord unes läksin lendu ja mäe kõrval kukkusin alla aga siis ärkasin uues unenäos.

igatahes, eile jõudis mulle kohale miks see meetod töötab, just nimelt suremine, lucid unes on kõik nagu reaalne, teadlikult hüppad alla, hing ei pruugi aru saada kas on reaalsus või uni, kuna aju mõtleb, siis on talle nagu päris ja kõrgelt kukkumise loomulik reaktsioon on hingel kehast välja hüpata. ei soovita proovida, kuigi efektiivne meetod kui väga tahate.


teine asi mis mind vaevab. kõik alati räägivad et blaablaa sa ei sura ära nii, hing läheb alati tagasi, silvercord ei murdu misiganes. kust seda võtakse? kas te arvate, et kui keegi astraalis enam kehasse tagasi ei naase, siis ta tuleb ja ütleb seda teistele kuskil foorumis? siis ta lihtsalt sureb ja keegi ei saa teada miks! see on aint teooria, jah, paljudel õnnestub kõik hästi ja siis nad räägivad sellest, aga tõsiselt, ainult need räägivad kes õnnelikult tagasi tulevad ju!

kord oli mul selline lucid dream, et ma suutsin asfaldil uisutada, aga lennata ei suutnud... imelik

minul on jällegi selline huvi.Oled astraalis ja näed oma keha kõrvalt.Aga kui sa vaatad peeglisse astraalis,kas sa näed seal ennast või mingit tühjust? Mida sa täpselt näed seal?Täitsa huvitav teada saada.

ma eile lucid dreamis vaatasin peeglisse ja nägin end, aga ma olin vist natuke noorem, ma ärkasin siis üles ka kohas kus ma elasin 2 aastat tagasi aga astraali kohta ei tea midagi

Tsitaat:Algselt postitas: kooky
minul on jällegi selline huvi.Oled astraalis ja näed oma keha kõrvalt.Aga kui sa vaatad peeglisse astraalis,kas sa näed seal ennast või mingit tühjust? Mida sa täpselt näed seal?Täitsa huvitav teada saada.

See sama küsimus painab mind juba eilmisest kokkutulekust saadik. Kuid pole veel aega olnud katsetada. See nädalavahetus peaks vaatama, kas midagi õnnestub...

Oleneb kui selgelt sa ennast näed.
Ja millisest maailmast sa ennast näed.

Idee kohaselt peaks inimese peegelpilt virvendama tundmatuseni.
Ja veel... seda kuulen esimest korda, et astraalis enda kehast välja tuled ja enda keha näed? Astraalmaailm ei ole meie maailm... seal ei eksisteeri meie füüsilist keha eraldi. Sa võid seal näha enese teisikut aga mitte iseennast kõrvalt.

Tsitaat:Algselt postitas: Celtic
Oleneb kui selgelt sa ennast näed.
Ja millisest maailmast sa ennast näed.

Idee kohaselt peaks inimese peegelpilt virvendama tundmatuseni.
Ja veel... seda kuulen esimest korda, et astraalis enda kehast välja tuled ja enda keha näed? Astraalmaailm ei ole meie maailm... seal ei eksisteeri meie füüsilist keha eraldi. Sa võid seal näha enese teisikut aga mitte iseennast kõrvalt.

Ma rääkisin Kookyga sellest teel tagasi kokkutulekult. Ja seal ta oli segi ajanud. Ta peab silmas astraal lendamist.

Nüüd viimati alles oli nii et magasin kuskil autos ja äraksin nägu üles ja ei saanud liigutada siis kujutasin ette et vehin kätega ja siis oligi selline tunne nägu vehiks aga käed olid paigal hirmu ei tekitanud pigem naljaks oli ja magasin edasi
olen lugenud et seda võib põhjustada aju hapniku puudus kui halvas asendis magad vb

Muudetud: 17-10-07 kell 16:33:21 tsurka

unenäod on sinu unistused mida ei saa keegi teada peale sinu kui sa nendest ei räägi

kui ma ajasin ennast transsi ja hõljusin enda kohal ning vaatasin ennast eemalt. Väga huvitav kogemus oli . Aga samas ka hirmuäratav. Tegelikult tahtsin ma mediteerida aga midagi läks viltu ning avastasin ennast sellisest olukorrast. Kas kellelgi on sarnast jama juhtunud?

Mavõin kogu selle jutu kohta ütelda, et need on kõik reaalsed asjad. See sõltub millise nurga alt keegi seda kõike ise näeb.Olen selle elus läbi käinud ja tean , kuidas see toimib . Tavaliselt on uni päeva tegemiste peegeldus . Need kes saavad kehast väljas käia nendel ei ole mineku koha ega kauguse piirangut see on lõpmatu.Tulija tuleb alati tagasi sest ta hing ja keha on seotud mitte puruneva hõbeniidiga . Tuleb jälgida mõningaid asju . 1 Pead teadma kuhu lähed. 2 kunagi ei tohi tekkida hirmu tunnet vastasel juhul jääb see mineku kõige kaugemaks kohaks minejale see on temale piir. Sealt enam kaugemale ta minna ei saa. 3 Oled päikese sees. see näitab mineja lõppu . mineja mäletab kõike seal nähtut ja võib sealnähtust rääkida. Olen kontrollteste teinud käijate peal ja need on õiged . Head rändamist .

Seda küll et "Head reisi" aga ma arvan et kui ma magama jään ja ennast järsku magmas näen siis ma ei suuda kontrolli hoida ja ärkan ülesse....ja ma aravan et ma pole ainus...kuid eks sellegagi "harjub ära"

Mul oli kord üks eriti pikk unenägu. Kui keegi Digimonist midagi teab, siis on aru saada millest jutt käib. Nimelt eluaeg olen kujutanud ette elu kangelasena, püüdnud isegi fantaasiat realiseerida. Kama kaks mis teised arvavad, ise ekslen oma mõtetes(Tartus vehin niisama kätega teiste silme ees, samas ise olen kuskil teises dimensioonis, tulekerad lendavad ringi jne.).
Niisiis oli kord unenägu, mis lõppkokkuvõttes kestis nagu terve aasta. Ja ma täielikult kontrollisin seal kõike. Päästsin maailma, olin mingi digimoni-taoline olend, sain digimuutuda, vaenlasi surmata jne. Käisin mööda maailma ringi, hull pikk story oli. See on ainuke kõige meeldejäävam unenägu mul peas, lihtsalt pole ära kadunud sealt. Ja see polnud õudukas, kõik oli tore.