[pipartyt]

See nägu meenutab pisut mingi inimahvi nägu
1. Nojah... Võimalik, et see nägu on lihtsalt Marsi pinnasest end välja surunud laava....
2. Kas on võimalik see, et Maa ja Marss asusid Päikesesüsteemi kujunemisel umbes samal orbiidil, Maal oli liiga külm, et oleks elu ja Marsil umbes sama soe kui praegu Maal? Ma ei oska arvata, et mis siis juhtuda võis... Võibolla mingi hiigelmeteoriit (?), mis Maa ja Marsi Päikesest kaugemale lükkas? Ja et ennast elus hoida, tulid marslased Maale ja säilitasid võimalikult kaua neid püramiidide ehitamise plaane, aga kuna Maal polnud veel elu välja kujunenud ja nii, siis marslased lihtsalt surid välja, aga nende märkmed säilisid. Kui siis egiptlased leidsid need märkmed, arvasid nad seda, et on veel kõrgemal arengutasemel olendeid, jumalaid, kes tahtsid, et nende auks selliseid ehitisi rajataks. Võibolla just need märkmed ongi sfinksi käpaaluses kambris? Ma muidugi ei ole väga lähedalt selliste asjadega kursis, nii et kriitika on oodatud.

[FLT]

Maa, Marss ja Veenus asub nn. eluvöös (vb nimetati teistmoodi), see tähendab, et nendel planeetidel on elu võimalik (olnud). Marsil vedel vesi aurustuks kohe vms (kusagil oli midagi sarnast) ja Marss ise põõrleb ümber oma orbiidi 23h kuigi peaks 5h ainult. Kui seal oleks paksem atmosfäär, siis vast oleks elu praegugi seal võimalik. Veenuse kohta ei oska midagi õelda praegu
Marsi kohta veel, et põhjapoolkera on 3km õhem kui lõuna, mis tähendab, et selle planeedi lõunapoolkera pidi tabama mingi eriti suur objekt (miks lõuna? sest võta näiteks lumine laua jupp ja löö mittelumist külge, vaata mis lumise küljega juhtub)

see kõik offtopic ja mõeldud pipartyt'ile

[Metafor]

Kui rääkida elust marsil, siis sealt leiti 800x900 km meri, mille sügavus võib olla 45 meetrit.
Hetkel on loomulikult külmunud, teadlased arvavad, et kui marsil on elu, siis see paikneb just seal ja see pidavat olema ka parim koht maa koloonia jaoks marsil.
Arvatakse, et umbes 5 miljonit aastat tagasi see meri külmus, see tähendab, et sealsed elutingimused on olnud paremad kui praegu, see jällegi on tõestus selle kunagise atmosfääri kohta, mis hoidis soojust planeedil kinni.
Jällegi on võimalused suuremad, et me leiame sealt mingid eluvormid ja kes teab, võibolla ka mõned kultuursed varemed vms.
Samas sealsed tuuled võivad olla juba hävitanud suurema osa sellest:/

[tint]

Marsil olevat palju asju, Marsil on ka vett, ametlikult siis. Viimaste andmete kohaselt on sealt leitud ka puud, samuti taimi. Kui palju seal tegelikult on, võime ainult oletada. Oletada võib paljudest asjadest väga palju.

[FLT]

Algselt postitas: tint
Marsil olevat palju asju, Marsil on ka vett, ametlikult siis. Viimaste andmete kohaselt on sealt leitud ka puud, samuti taimi. Kui palju seal tegelikult on, võime ainult oletada. Oletada võib paljudest asjadest väga palju.

Kuidas saab seal puid ja taimi olla, kui planeedi gravitatsioon ei hoia vett ega õhku kinni? Atmosfäär on väga õhuke ju... (kui üldse oli :s)

[tint]

Kuidas liiva kinni hoitakse? Sellist asja kuulen ma küll esimest korda.

[FLT]

Algselt postitas: tint
Kuidas liiva kinni hoitakse? Sellist asja kuulen ma küll esimest korda.

vot uuri siis...
kuidas Kuul tolmu kinni hoitakse?
vesi aurustuks Marsil kohe ja lendaks minema...

Muudetud: 6-3-05 kell 21:19:48 FLT

[tint]

Marsil on jää. Ja kui see vahepeal aurustub, siis on ta ka vahepeal vedelas olekus. Kas taimed aurustuvad ka minema siis, sinu väite põhjal küll.

[Thorondor]

jää võib ka aurustuda ilma vedelaks muutumata.

[FLT]

Algselt postitas: tint
Marsil on jää. Ja kui see vahepeal aurustub, siis on ta ka vahepeal vedelas olekus. Kas taimed aurustuvad ka minema siis, sinu väite põhjal küll.

Ma ei väida, et taimed aurustuvad. Jää on jah olemas, aga kas siis ka asteroididel jää kaob? Ei, jää on jää, mitte (vedel) vesi. Asteroididel ei saa ka ju vesi vedelas olekus olla...
12nda klassi füüsikaõpikus oli vist Marsist juttu (kindel ple, meil anti teha planeetidest referaadid, aga ettekandmine on alles ees ja uus õpik pole käes )

[Metafor]

Algselt postitas: Thorondor
jää võib ka aurustuda ilma vedelaks muutumata.

Seda loodusnähtust kutsutakse sublimeerumiseks, kuid sellegipoolest pidavat Marsil olev jää kaetud olema tuha ja tolmuga, mis ei lase sel aurustuda. Selle koguse vee aurustumine võtaks liiga palju aega, et kaduda meie elu ajal.

PS. lisasin mõne lause

Muudetud: 7-3-05 kell 16:26:20 metavo

[Metafor]

Eelmisel aastal oli artikkel, kus räägiti puude istutamis võimalikkusest Marsile.
Nimelt mainiti ühte kõrgemates mägedes kasvavat õunapuud, mille hapnikuvajadus on minimaalne.
Seni pole veel see reaalsuseks saanud, ning Marsil ei kasva ka hetkel midagi,
isegi kui inimesed hakkaksid sellist asja proovima, siis vajaks see kõigepealt kõvasti geneetikat. Näiteks võiks alustada puude külmatundlikuse vähendamisega ja elutingimuste muutmisega.
Elust Marsil rääkides, siis lisan ka juba, et venelased peaksid olema valmis saatma Marsile esimese inimese aastaks 2008-2012, olenevalt sellest, kui väga nad seda proovivad.

[Sputnik]

Ei usu, et maaga sarnast elu seal eksisteerida saab, seal valitsesid selle arenguks vajalik keskkond liiga lühikest aega. Siiski ei välistaks ma elu marsil kõik, mis on kõrgemal energeetilisel nivool kui on absoluutne null -273 celsiust vist, on võimeline eluks vajalikke protsesse ellu viima.

Siin ongi probleem, et elu otsingutel loodetakse leida maale sarnanevat elu.

Ps. Ma eriti ei usu, et Venelased juba 2008 inimest Marsile saadavad, kui just salastatult juba midagi sinna ei saadeta siis ma arvan, et nad on veel suht arengutee alguses.

[Tykovni]

:hy: Ei tea ,kas venelased sealt ära ka saavad ,kui nad sinna lähevad ..Gravitatsioon pidi väga tugev olema.

JA kas marsil mitte ei olnud nii ,et sealne temp on 20 kuni -100?

Aga siuke huvitav asi kerkis pähe :S . Et -237 celsiuse juures ei liigu enam elekronid.(Vist oli nii?)
Aga ,kas siis kõikidel asjadel on elektronid?Et nagu äkki on olemas siuke aine või midagi taolist millel pole elektroni värki.!

Muudetud: 12-3-05 kell 13:41:14 Tykovni

[Celtic]

planeetide juures tuleb mängu ka termotuumasoojus ja muud sarnased mõjud pilkases pimeduses liikuvatele objektidele

[sandstorm]

Teoreetikutele veel selline hüpotees seoses esimeste bakterite sattumisega (elu tekkimisega) Maale.
Nimelt tehti kosmoses katseid. Lasti baktereid avakosmosesse ja korjati mõne aja pärast uuesti kokku, et vaadata, kas mõni ka ellu jäi. Katseid korraldati väga erinevate materjalidega (bakterid olid seal sees), tulemuseks, et kõik bakterid olid surnud. Siis aga..voilaa, ühes punases savitükis (!) oli ca 20% bakteritest ellu jäänud. See juhuslikult valitud savitükk sarnanes suuresti pinnasele, mis katab Marssi.
Siin räägiti võimalikust kokkupõrkest. Kas on võimalik, et pinnasetükk elusate bakteritega jõudis Maale ja alustas siin elu?

[Tutanhamon]

Minu teada ongi need panspermia teooriad kõige usutavamad. Selge on see, et elu pidi kuskil tekkima, ta pidi kuskil arenemakõige algsematest organismidest. Miks uurida ja tõlgendada vanu tekste ja ka piiblit, siis võime küll uskuda panspermia teooriat ehk siis nö maavälise viljastamise teooriat, et Maale sattus mõni keha ühes meie esiisade moodustistega. Nii et mina olen igal juhul nõus selle pinnasetüki reisiteooriaga. Iseasi küsimus, kas see tükk kindlasti Marsilt tuli, sest fakt on see, et ka Marsil on kunagi eksisteerinud mingil tasandil elu. See ei välista seda, et nii elu Maal kui elu Marsil on pärinenud ühest ja samast veelgi iidsemast allikast. Viidates siin Planeet X-le ja teooriatele sellega seoses..

[Villem]

Algselt postitas: celtic
irw... eletronid on elektronid. kõik elav ja elutu koosneb aatomitest jne.

Kõik elav koosneb rakkudest.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Villem
Kõik elav koosneb rakkudest.

Viirused? Ega nad, muidugi jah, isesisvalt elavad küll pole aga ...

[Month]

Algselt postitas: Villem

Algselt postitas: celtic
irw... eletronid on elektronid. kõik elav ja elutu koosneb aatomitest jne.

Kõik elav koosneb rakkudest.

Mis siis, kõik rakud ju koosnevad elektronidest ja aatomitest (ja elektronidest veelgi väiksematest osakestest).

[Dr. Smith]

NASA leidis juba 1976. aastal Marsilt orgaanilist süsinikku

1976. aastal võtsid NASA maandurid Viking Marsilt pinnaseproove, kuid testid jäid tulutuks: orgaaniline süsinik jäi leidmata.

Toonaste proovide uus analüüs näitab, et neis siiski leidus orgaanilisi ühendeid, kuid siis ei tuvastatud neid Marsil leiduva perkloraadi poolt tekitatud tugeva oksüdeerumise tõttu. Toona ei olnud perkloraadi olemasolu Marsil veel teada.

Pinnaseproovide võtmise ajal oli Marsi pind selles leiduvate orgaaniliste molekulide aurustumise jaoks piisavalt kuum ning aure analüüsiti gaaskromatograaf mass-spektromeetriga.

Maandumispaikadest 1 ja 2 leiti kloorsüsivesinikke, kuid need jäid uurimistulemustes arvesse võtmata, sest neid peeti Maalt kaasa toodud saasteaineteks.

2008. aastal avastas kosmoseaparaat Phoenix Lander Marsi jäisest pinnasest võetud proovidest perkloraati.

Perkloraadid on tugevat oksüdeerumist tekitavad keemilised ühendid, mis põletavad orgaanilist ainet, kuid 1970ndatel ei kahtlustanud keegi nende leidumist Marsil.

Avastus, et Marsi pinnases leidub perkloraate, viis Mehhiko Ciudadi ülikooli ja NASA kosmoseteaduste divisjoni teadlased mõttele uurida Tšiilis asuvast Atacama kõrbest võetud pinnaseproove. Atacama kõrbe peetakse kõige enam Marsile sarnanevaks piirkonnaks Maal.

Ajakirjas Journal of Geophysical Research avaldatud uuringus leiavad teadlased, et kui orgaanilist süsinikku sisaldavaid pinnaseproove segada magneesiumperkloraadiga ja neid seejärel kuumutada, tekivad sarnased kloorsüsivesinikud, mida leidis Viking Marsilt, kuid mida peeti toona saasteaineteks.

Kogutud andmete uus analüüs näitas, et maandumispaigast 1 kogutud pinnaseproovid sisaldasid 1,5-6 miljondikosa orgaanilist süsinikku ning maandumispaigast 2 kogutud proovid 0,7-2,6 miljondikosa orgaanilist süsinikku.

Orgaanilise materjali olemasolu ei tõesta küll elu olemasolu Marsil, vaid seda, et seal eksisteerib elu eelduseks olevaid orgaanilisi ühendeid.

NASA plaanib Marsi pinnase keemia paremaks mõistmiseks seal leiduvate orgaaniliste ainete ja teiste kemikaalide uurimiseks novembris uut missiooni.

[InDemand]

Kas me olemegi marslased?

Paljud kosmoseteadlased arvavad, et Maa elusolendite eellased võivad pärineda Marsilt. Nende hüpoteesi kohaselt sattusid meie ürgsed esivanemad punaselt planeedilt sinisele meteoriidikillukeste küljes.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi ja Harvardi ülikooli koostöös kavatsetakse oletusele täpseid tõendeid otsida.

Elu võimalikkust Marsil toetavad mitmed faktid. Nii oli päikesesüsteemi varases arengujärgus Marsi kliima palju leebem ja sarnanes Maa omaga. Veel on teada, et Marsi pinnalt on asteroidid aegade jooksul lahti löönud hiigelkoguse kivimeid, millest ligikaudu miljard tonni on jõudnud Maa peale. Bakterite vastupidavus äärmuslikele tingimustele lubab arvata, et nad suudavad ellu jääda ka kivitüki küljes aastatepikkusel kosmoseteekonnal. Arvutused näitavad, et kivimitükkidel on orbiitide kuju tõttu umbes sada korda kergem jõuda Marsilt Maale kui liikuda vastupidises suunas.

Elu võis seega tekkida ühel planeedil, ent pärast tingimuste ebasobivaks muutumist säilida hoopis teisel taevakehal. Kui elu sai alguse Marsil, võisid sealsed mikroobilaadsed olendid siia jõuda ning sel juhul oleme kõik nende järeltulijad.

Elu tekkimise saladus võib seega olla peidus Marsi sügavalt läbi külmunud pinnases. Selle lahendamiseks plaanivad Massachusettsi ja Harvardi teadlased Marsilt proove võtta ja leida sealt üles kõik bakterid või nende jäänused, seejärel tahavad nad eraldada geneetilise materjali ning seda analüüsida. Marsi kunagise või praeguse elu jälgede otsimiseks – kui eeldada, et Maa ja Marsi elu on sarnased – ongi kõige kindlam viis proovida leida pärilikkusaine molekule. Veel täpsemalt: tasub otsida selliseid järjestusi DNAs või RNAs, mis on kõikidel Maal leiduvatel elusolenditel väga sarnased. Need on iidsed geenijupid, mis on samad nii amööbil, kängurul kui ka inimesel.

Allikas: ÕL

[Lorenz]

Samas võis elu tekkida ka mõlemal planeedil eralsi ja Marsil välja sura ilma Maad mõjutamata. Ka sellisel juhul võivad Marsi elu jäänused olla Maa eluga üpris sarnased. Elu tekke üks eeldusi on orgaanilised aminohapped ja neid on leitud paljudest meteoriitidest. Need meteoriidid pole pärit üheltkt planeedilt vaid on moodudtunud juba päikesesüsteemi tekkimise ajal. Orgaanilised aminohapped on unuversumis seega ilmselt üpris tavalised. Planeedid ise on ka moodustunud tegelikult väiksemate meteoriitide ja komeetide kokkupõrkamise ja ühtesulandumise teel. Hiljemgi, kui planeedid olid juba moodustunud, langes neile hulgaliselt meteorite. Langeb tegelikult tänapäevani, kuigi nüüd juba palju harvemini kui enne. Niimoodi sattusid need aminohapped Maale ja ilmselt ka Marsile. Kui Mars oli varem sarnasem tänapäeva Maaga, siis võib ju eeldada, et samadest komponentidest arenes sarnastes tingimustes välja sarnane elu.
Ei saa seega võimalike Marsi leidude sarnasusest liiga suuri järeldusi teha. Kui Marsi elu peaks sarnanema meie omaga, siis võib see ikkagi olla vaid kokkusattumus ja ei pruugi tähendada, et me oleme marslaste järeltulijad. Kui Marsilt leitakse RNA juppe, mis on pea identsed Maa vastetega, siis vb tõesti. Samas jällegi - sarnased tingimused, identsed ehituskivid. Sarnane tulemus on ainult loogiline. Meie Marsi päritolu tõestamiseks oleks vaja ikka väga täpseid ja konkreetseid tõendeid.
Kosmosest oleme me ilmselt pärit nagunii. Küsimus on ainult selles, et kui suured olid need ehituskivid, mis Maale langesid. Kas lihtsalt aminohapped või juba midagi suuremat ja keerulisemat, mis eelnevalt näiteks Marsil välja arenenud.

[Hennu]

Väga huvitav saade käib ETV pealt pühapäeviti ja teisipäeviti. AegRuum: Päikesesüsteemi seitse imet.
Saatel on kokku 5 osa, soovitan teil vaadata, saab palju targemaks

[Nielander]

Marsil võidakse olla tuvastatud voolav soolane vesi:
http://www.postimees.ee/521050/teadlased...olava-vee/

Inglise keeles:
http://news.discovery.com/space/mars-sal...10804.html