Kuidas saada emotsioonituks?

Celtic: Kui suhtuda nii, et kellelgi läheb alati halvemini, peaksin rahul olema sellega mis mul on ja mitte virisma, siis seisaks kõik koguaeg ühe pulga peal, rikkust antakse edasi nagu kuningakrooni. Sest, et pea alati on ju keegi kellel läheb halvemini. Peab ju tahtma kuhugile pürgida ja midagi saavutada ning kui väga tahta eks siis saab ikka ka.

Ja mis puudub nendesse 60 000 lapsesse, siis no palju neist omavad viinakuradi küüsis vanemaid, kus perekonnas kasvatavad väiksed lapsed üksteist ise, alailma vanemaid kodus pole ning uus leib pannakse kerkima siis kui vana leivaraha on maha joodud. Mitte et vaesed lapsi ei vääriks, vaid on ju loomulik, et iga ema tahab enda lapsele parimat, niiet normaalsed inimesed, kes näevad, et ei tule endagagi toime ei jõua sellisele otsusele, et kuule võiks nüüd tite taha teha.

(15-11-2012 18:29 )Celtic Kirjutas:  Sinu vanemad ju sinu tegid... nüüd jonnid seal vaesuses...

Keegi pole jonninud ja keegi ei ela vaesuses, Jube südame lähedane see teema sul äkki peaksid lõpetama?

Tundub,et sul ikka lugemisega mingi probleem.

---

(15-11-2012 19:09 )wwatu Kirjutas:  Celtic: Kui suhtuda nii, et kellelgi läheb alati halvemini, peaksin rahul olema sellega mis mul on ja mitte virisma, siis seisaks kõik koguaeg ühe pulga peal, rikkust antakse edasi nagu kuningakrooni. Sest, et pea alati on ju keegi kellel läheb halvemini. Peab ju tahtma kuhugile pürgida ja midagi saavutada ning kui väga tahta eks siis saab ikka ka.

Ja mis puudub nendesse 60 000 lapsesse, siis no palju neist omavad viinakuradi küüsis vanemaid, kus perekonnas kasvatavad väiksed lapsed üksteist ise, alailma vanemaid kodus pole ning uus leib pannakse kerkima siis kui vana leivaraha on maha joodud. Mitte et vaesed lapsi ei vääriks, vaid on ju loomulik, et iga ema tahab enda lapsele parimat, niiet normaalsed inimesed, kes näevad, et ei tule endagagi toime ei jõua sellisele otsusele, et kuule võiks nüüd tite taha teha.

Väga õige, täpselt sama mõtlemine siin pool.

(14-11-2012 22:23 )dinmoney Kirjutas:  Siin teemas on nüüd palju küsitud, et miks ma seda sooviks/tahaks jms.

Räägin väikese jutukese siis

Minu elus pole kunagi palju raha olnud, 15 aastasest saadik juba kooli kõrvalt töötanud ja ma ei kurda, see on mulle palju õpetanud.
18 aastaselt elasin juba oma korteris ja sõitsin uuema autoga ringi kui teistel poistel oli .. elulill eks

Aga miks sa üldse valisid materiaalse rikastumise? Ilmselt uhkustasid oma uuema autoga ja kuna enam pole suurt millegagi uhkustad, siis oledki nüüd omadega plindris.
Vali teine tee - vali enese vaimne täiendamine. Enese harimine.
Tulevad teadmised, tulevad ka paremad valikud, kuidas eluga edasi minna. Puht materiaalsusele ei suuda keegi oma eluõnne üles ehitada. Sa võid elus veel korduvalt rikastuda, aga õnn on sinust endiselt kaugel.
Selle asemel, et soovida emotsioonitust, õpi parem emotsionaalset intelligentsust.
http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsionaal...lligentsus

(15-11-2012 16:50 )dinmoney Kirjutas:  Jah, aga kui sa lapse teed pead olema valmis ka kulutusteks.Miks sa teed lapsi 8 tk kui tead, et sul on kesine elukoht ja väikene palk, lapsed võtavad raha..

Ma ei räägi, et ära tee aga miks sa teed neid rohkem kui sa suudad endale lubada.
kanal 2 igasuguseid saateid olnud kui hädas nad on muidugi on kahju ja raske aga neid ei ole vaja ka 8 tk perre teha kui tead et ei jõua kasvatada..

Mis tähendab lubada? Ja sinu eelnevat juttu arvestades jääb mulje nagu sa sooviksid lapsed kuidagi rahaks ümber arvutada. No umbes nii, et mul on niipalju raha ja ma suudan sellega niimitu last üleval pidada ilma, et ma oma elustandardit palju muudaks.

Kas läheb juba emotsioonitu poole?

(15-11-2012 20:34 )kage Kirjutas:  Mis tähendab lubada? Ja sinu eelnevat juttu arvestades jääb mulje nagu sa sooviksid lapsed kuidagi rahaks ümber arvutada. No umbes nii, et mul on niipalju raha ja ma suudan sellega niimitu last üleval pidada ilma, et ma oma elustandardit palju muudaks.

Kas läheb juba emotsioonitu poole?

Aga Kage, millest sa ise räägid? Et kui inimesel on juba mitu last ja kui pere juba elab vaevu ära sotsiaalabist ja lastetoetustest, siis oleks vaja veel lapsi juurde muretseda, keda peavad üleval siis...kes? Riik? Ehk siis maksumaksjad? Ehk siis teised pered? Ehk siis kuskil teises peres peab isa poole ööni olema tööl, et kellegi teise lapsi üleval pidada? Aga kui see isa äkki tahaks pigem OMA lastega koos aega veeta selle asemel?

Ma saan aru, kui pere on sattunud äkki majanduslikesse raskustesse, nt mõlemad vanemad on kaotanud töö ja siis on olukord sitt ja nad vajavad abi et uuesti jalule tõusta, aga kui inimeste elustiil ongi selline, et teised peavad nende elu kinni maksma? Et üks pere teeb pidevalt otsuseid, mille maksavad kinni teised pered? Kas see on siis õiglane?

(15-11-2012 18:55 )Tarawah Kirjutas:  

(15-11-2012 11:40 )Celtic Kirjutas:  ...Oled selline nagu oled ja selle vastu ei saa....

Mille järgi on siis ikkagi võimalik ära määrata mis sa siis oled ja mille juurde pead jääma? Kuidas seda määrata, kui näiteks sisetunne ütleb, et Porschet ikka tahaks? Räägime praegu ainult majanduslikust poolest.

Sisetunne ütleb, et tahaks, aga kas ta ka ütleb, et kuidas ja mis viisil/meetodiga/...? Laps ütleb ju ka, et tahab, aga kas alati on vaja talle iga hinna eest soovitut anda? Pealegi kuidas saab kindel olla, et iga sisetunde hääl tuleb alati ühe ja sama vaimse olevuse käest (kui hingede jmt arvestada)?

Pealegi ma oletan, et Celtic ei mõelnud selle ütlemisega sisetunnet vaid hoopis seda mida ta kirjutas.

ZenFaran - see EI ole õiglane, kuid kui ühed lihtsalt laiskusest ja egoismist aga muudest põhjustest EI TEE lapsi siis keegi peab asjale kaasa aitama. Tean mitut suurt pere kus palju lapsi ja minu kogemus näitab seda, et vaatamata EHK välja paistvale elatakse seal vahest paremini kui kui kusagil kus igal põnnaril on oma tuba ja oma luba. Leian, et kuskil on PIIR laste hulga juures, kuid hetkel EI kavatse ühelegi suurperele midagi ette heitma hakata - isegi mitte maksumaksja "kulul" elamist. Ei tohi ka unustada, et need põnnarid on kõik tulevased maksumaksjad kelle teenitud rahade eest makstakse meile tulevikus pensioni. Seega - kõik on kukimuki - las teevad ja meie maksame. Kui ise ei viitsi siis teised teevad. Kasu saad ka sellest SINA.

(15-11-2012 19:09 )wwatu Kirjutas:  Celtic: Kui suhtuda nii, et kellelgi läheb alati halvemini, peaksin rahul olema sellega mis mul on ja mitte virisma, siis seisaks kõik koguaeg ühe pulga peal, rikkust antakse edasi nagu kuningakrooni. Sest, et pea alati on ju keegi kellel läheb halvemini. Peab ju tahtma kuhugile pürgida ja midagi saavutada ning kui väga tahta eks siis saab ikka ka.

Ja mis puudub nendesse 60 000 lapsesse, siis no palju neist omavad viinakuradi küüsis vanemaid, kus perekonnas kasvatavad väiksed lapsed üksteist ise, alailma vanemaid kodus pole ning uus leib pannakse kerkima siis kui vana leivaraha on maha joodud. Mitte et vaesed lapsi ei vääriks, vaid on ju loomulik, et iga ema tahab enda lapsele parimat, niiet normaalsed inimesed, kes näevad, et ei tule endagagi toime ei jõua sellisele otsusele, et kuule võiks nüüd tite taha teha.

Ära sildista kõiki inimesi, isegi kui vanemad joovad, nad rügavad tööd. Joovad nad masendusest või mingist muust probleemist, et põgeneda reaalsusest. Kõik probleemid algavad ühiskonnast ja riigist. Ma arvan, et enamus joovad depressioonist ja majanduskriisist. Kõik on inimesed, keegi pole joodikuks või narkomaaniks sündinud. Kust see siis ebainimlik suhtumine? Keegi ei tule teadlikult otsusele, et aa võiks nüüd lapse teha, see juhtub ootamatult. Kui sul on selline saatus omada 8 last, siis sa ei saa selle vastu midagi teha. Paljud näiteks ei suuda last tappa (aborti teha), nad pigem lasevad sellel lapsel elada ja kuidagi ikka toidab ära. Peaasi et oleks armastus, mitte materjaalne olukord.
Nagu Ansip, milleks maksta hüvitisi või tõsta lapsemaksu kui vanemad raiskavad ise selle raha ära pudeli ostmiseks... Lihtsalt haige minu arust.
Inimesed ei vingu, et neil on raske, neil on teiste inimeste abi vaja. Kunagi ei tea mis võib juhtuda järgmine päev. Nendel inimestel, kes paluvad abi, on veel lootust ühiskonda. Lootus, et inimkond pole veel haigestunud raha armastamisse. Nad ei palu SINU abi, ära aita kui ei taha, kuid pole vaja ka neid maha teha. Need inimesed kes on lahked ja heasüdamlikud aitavad alati, vaatamata sellele, mis sinusugused räägivad.

(15-11-2012 20:51 )zen faran Kirjutas:  Aga Kage, millest sa ise räägid?

Mina või? Sellest, et igaüks ise otsustab millal tal ressursse (siia kuuluvad ka aeg ja armastus kõige muu juures) üle jääb laste kasvatamiseks ja tõin mõtte välja pööramaks tähelepanu sellele, et minu arvates ei tuleks liigselt rahas kinni olla vaid ka muudele laste vajadustele mõelda.

(15-11-2012 20:58 )excubitoris Kirjutas:  ZenFaran - see EI ole õiglane, kuid kui ühed lihtsalt laiskusest ja egoismist aga muudest põhjustest EI TEE lapsi siis keegi peab asjale kaasa aitama. Tean mitut suurt pere kus palju lapsi ja minu kogemus näitab seda, et vaatamata EHK välja paistvale elatakse seal vahest paremini kui kui kusagil kus igal põnnaril on oma tuba ja oma luba. Leian, et kuskil on PIIR laste hulga juures, kuid hetkel EI kavatse ühelegi suurperele midagi ette heitma hakata - isegi mitte maksumaksja "kulul" elamist. Ei tohi ka unustada, et need põnnarid on kõik tulevased maksumaksjad kelle teenitud rahade eest makstakse meile tulevikus pensioni. Seega - kõik on kukimuki - las teevad ja meie maksame. Kui ise ei viitsi siis teised teevad. Kasu saad ka sellest SINA.

Ei, ma ei rääkinudki sellest, et suurperesid ei peaks olema, vaid sellest, et nad ei saa jääda lootma, et keegi teine nende lapsi üleval peab. See tundub kuidagi vastutustundetu - jääda lootma teiste abile, samas kui oma laste elu ees on siiski suurem vastutus kui näiteks võõrate omade eest - oma veri on lähem, tee nii palju seaduseid kui tahad. Kui peaks tekkima kriisiolukord, siis on igaüks enda ja oma pere eest. Miks need vaesed lapsed siis peavad oma vanemate järelemõtlematuse pärast kannatama?

Teiseks, mis tagab, et need lapsed ei lähe hoopis kuhugi mujale riiki elama ja ei maksa seega Eestisse üldse mingeid makse. Oma vanemaid ehk toetavad kui nood vanaks saavad, aga mida annavad nad tagasi maksumaksjatele, kes on nad majanduslikus mõttes praktiliselt üles kasvatanud? See risk võiks jääda ikka oma pere kanda.

---

(15-11-2012 21:06 )kage Kirjutas:  

(15-11-2012 20:51 )zen faran Kirjutas:  Aga Kage, millest sa ise räägid?

Mina või? Sellest, et igaüks ise otsustab millal tal ressursse (siia kuuluvad ka aeg ja armastus kõige muu juures) üle jääb laste kasvatamiseks ja tõin mõtte välja pööramaks tähelepanu sellele, et minu arvates ei tuleks liigselt rahas kinni olla vaid ka muudele laste vajadustele mõelda.

Nii ilus ja idealistlik, kui see mõte ka pole, siis lapsed siiski ei ela vaid õhust ja armastusest. Majanduslik kindlustatus kasvõi primaarsete vajaduste rahuldamise tasandil käib paratamatult selle juurde.

(15-11-2012 21:09 )zen faran Kirjutas:  Nii ilus ja idealistlik, kui see mõte ka pole, siis lapsed siiski ei ela vaid õhust ja armastusest. Majanduslik kindlustatus kasvõi primaarsete vajaduste rahuldamise tasandil käib paratamatult selle juurde.

Ja see majanduslik kindlustatus on viinud meid elanikkonna vananemiseni. Ehk siis kui kaua on aega raha taga oodata kuniks ühiskond täielikku vanadussurma sureb? Või kas ei oleks kasulikum pikemas perspektiivis ilus ja idealistlik olla?

(15-11-2012 21:53 )kage Kirjutas:  Ja see majanduslik kindlustatus on viinud meid elanikkonna vananemiseni. Ehk siis kui kaua on aega raha taga oodata kuniks ühiskond täielikku vanadussurma sureb? Või kas ei oleks kasulikum pikemas perspektiivis ilus ja idealistlik olla?

Majanduslik kindlustatud, et lastel PRIMAARSED vajadused oleks rahuldatud.
Ma ei räägi ju perekonnale ostetavast uuest autost või kõige uuemast mobiilimargist või mingist miljontollisest plasmatelerist. Valed väärtushinnangud - mingi viimase moe ja Lääne-Euroopa taseme taga ajamine on viinud praeguse olukorrani.

ZenFaran - enamus ei loodagi - vähemalt need keda mina tunnen.
Nad elavad, töötavad, õpivad ja teevad kõike mida teisedki.
Lehed aga eelistavad kirjutada vaid neist kes on probleemsed.
See müüb ja mahub ilusti ühiskonda lõhestavasse propagandasse.

(15-11-2012 21:06 )kage Kirjutas:  igaüks ise otsustab millal tal ressursse (siia kuuluvad ka aeg ja armastus kõige muu juures) üle jääb laste kasvatamiseks

(15-11-2012 22:08 )zen faran Kirjutas:  Majanduslik kindlustatud, et lastel PRIMAARSED vajadused oleks rahuldatud.

Ma leian, et ma varem ütlesin üsna sedasama mida sinagi. Ainult teiste sõnadega ja üldisemalt, st mitte ainult majandusliku vaid ka vaimse poole pealt peaks vajadused olema rahuldatud. Majanduslikku poolt hakkasid sina rõhutama.

(15-11-2012 22:45 )kage Kirjutas:  

(15-11-2012 21:06 )kage Kirjutas:  igaüks ise otsustab millal tal ressursse (siia kuuluvad ka aeg ja armastus kõige muu juures) üle jääb laste kasvatamiseks

(15-11-2012 22:08 )zen faran Kirjutas:  Majanduslik kindlustatud, et lastel PRIMAARSED vajadused oleks rahuldatud.

Ma leian, et ma varem ütlesin üsna sedasama mida sinagi. Ainult teiste sõnadega ja üldisemalt, st mitte ainult majandusliku vaid ka vaimse poole pealt peaks vajadused olema rahuldatud. Majanduslikku poolt hakkasid sina rõhutama.

Ma rõhutasin, kuna mulle tundus, et sa alatähtsustasid seda
A la et teeme aga lapsi, küll ikka jumal nad üles kasvatada aitab

(15-11-2012 21:01 )shyrlymyrly Kirjutas:  Ära sildista kõiki inimesi, isegi kui vanemad joovad, nad rügavad tööd. Joovad nad masendusest või mingist muust probleemist, et põgeneda reaalsusest. Kõik probleemid algavad ühiskonnast ja riigist. Ma arvan, et enamus joovad depressioonist ja majanduskriisist. Kõik on inimesed, keegi pole joodikuks või narkomaaniks sündinud. Kust see siis ebainimlik suhtumine? Keegi ei tule teadlikult otsusele, et aa võiks nüüd lapse teha, see juhtub ootamatult. Kui sul on selline saatus omada 8 last, siis sa ei saa selle vastu midagi teha. Paljud näiteks ei suuda last tappa (aborti teha), nad pigem lasevad sellel lapsel elada ja kuidagi ikka toidab ära. Peaasi et oleks armastus, mitte materjaalne olukord.
Nagu Ansip, milleks maksta hüvitisi või tõsta lapsemaksu kui vanemad raiskavad ise selle raha ära pudeli ostmiseks... Lihtsalt haige minu arust.
Inimesed ei vingu, et neil on raske, neil on teiste inimeste abi vaja. Kunagi ei tea mis võib juhtuda järgmine päev. Nendel inimestel, kes paluvad abi, on veel lootust ühiskonda. Lootus, et inimkond pole veel haigestunud raha armastamisse. Nad ei palu SINU abi, ära aita kui ei taha, kuid pole vaja ka neid maha teha.[b] Need inimesed kes on lahked ja heasüdamlikud aitavad alati, vaatamata sellele, [b]mis sinusugused räägivad.

Tohoh, ma rääkisin päris napisõnaliselt, kuid siiski arusaadavalt, et ei soovi kedagi solvata, kuidas said nüüd sellest tekstist välja lugeda minu kohta nii palju? See tekst tundus üsna vaenulik, nagu oleks mingi viha sees isiklikest kogemustest vms.

Keegi ei plaani lapsi? Vale, päris paljud planeerivad, ja peale selle siis võttes need hammasrataste vahele jäänud inimesed, siis kui ei planeerita lapsi, et ah nüüd teeme, siis selline mõte käib läbi kindlasti paljudel, et kas oleks vaja, tahaks jnejne lapsi, ehk siis salasoov. Kui juhtub vääks takka tulema ja hinge taga pole pennigi, pole vahet, saad hakkama kui on vaja, peaasi et sa ka tahad saada ja pead lugu lapsest ja hoolid temast, sest et eesimaa peal on küllaltki palju peresid, kus probleeme pole mitte lihtsalt alkoholismiga, vaid ka sellega et vanematel on reaalselt pohhui ja lapsed kasvatavad üksteist, nagu ka ennist mainisin.

Ära sildista inimesi, aga "mis sinusugused räägivad" ja "ära aita kui ei taha, kuid pole vaja ka neid maha teha" seda paari lause põhjal? Järeldused on pisut ennatlikud, kas pole?

Ühesõnaga suhteliselt vihahoos vastus tuli teilt ning koosnes liiga ennatlikest järeldustest, aga vahet ju pole.

Peace...

(16-11-2012 02:30 )wwatu Kirjutas:  

(15-11-2012 21:01 )shyrlymyrly Kirjutas:  Ära sildista kõiki inimesi, isegi kui vanemad joovad, nad rügavad tööd. Joovad nad masendusest või mingist muust probleemist, et põgeneda reaalsusest. Kõik probleemid algavad ühiskonnast ja riigist. Ma arvan, et enamus joovad depressioonist ja majanduskriisist. Kõik on inimesed, keegi pole joodikuks või narkomaaniks sündinud. Kust see siis ebainimlik suhtumine? Keegi ei tule teadlikult otsusele, et aa võiks nüüd lapse teha, see juhtub ootamatult. Kui sul on selline saatus omada 8 last, siis sa ei saa selle vastu midagi teha. Paljud näiteks ei suuda last tappa (aborti teha), nad pigem lasevad sellel lapsel elada ja kuidagi ikka toidab ära. Peaasi et oleks armastus, mitte materjaalne olukord.
Nagu Ansip, milleks maksta hüvitisi või tõsta lapsemaksu kui vanemad raiskavad ise selle raha ära pudeli ostmiseks... Lihtsalt haige minu arust.
Inimesed ei vingu, et neil on raske, neil on teiste inimeste abi vaja. Kunagi ei tea mis võib juhtuda järgmine päev. Nendel inimestel, kes paluvad abi, on veel lootust ühiskonda. Lootus, et inimkond pole veel haigestunud raha armastamisse. Nad ei palu SINU abi, ära aita kui ei taha, kuid pole vaja ka neid maha teha.[b] Need inimesed kes on lahked ja heasüdamlikud aitavad alati, vaatamata sellele, [b]mis sinusugused räägivad.

Tohoh, ma rääkisin päris napisõnaliselt, kuid siiski arusaadavalt, et ei soovi kedagi solvata, kuidas said nüüd sellest tekstist välja lugeda minu kohta nii palju? See tekst tundus üsna vaenulik, nagu oleks mingi viha sees isiklikest kogemustest vms.

Keegi ei plaani lapsi? Vale, päris paljud planeerivad, ja peale selle siis võttes need hammasrataste vahele jäänud inimesed, siis kui ei planeerita lapsi, et ah nüüd teeme, siis selline mõte käib läbi kindlasti paljudel, et kas oleks vaja, tahaks jnejne lapsi, ehk siis salasoov. Kui juhtub vääks takka tulema ja hinge taga pole pennigi, pole vahet, saad hakkama kui on vaja, peaasi et sa ka tahad saada ja pead lugu lapsest ja hoolid temast, sest et eesimaa peal on küllaltki palju peresid, kus probleeme pole mitte lihtsalt alkoholismiga, vaid ka sellega et vanematel on reaalselt pohhui ja lapsed kasvatavad üksteist, nagu ka ennist mainisin.

Ära sildista inimesi, aga "mis sinusugused räägivad" ja "ära aita kui ei taha, kuid pole vaja ka neid maha teha" seda paari lause põhjal? Järeldused on pisut ennatlikud, kas pole?

Ühesõnaga suhteliselt vihahoos vastus tuli teilt ning koosnes liiga ennatlikest järeldustest, aga vahet ju pole.

Peace...

Mis mõttes vihahoos? Seal polnud mitte midagi isiklikku sinu vastu. Sinusuguste all ma mõtlesin sinu vaatevinkli all inimesi. Kuidas ma sildistan sind? Mis ennatlikud järeldused? Ise kirjutasid et enamus on alkohoolikud. Ära võta kõike rünnakutena. Ma kirjutasin viisaka vastuse sulle ilma solvanguteta, aga noh, iga inimene näeb seda mida tahab.
Jällegi, vanematel on reaalselt pohhui... Kust sina võtad seda? Ronisid nende hinge ja tead nüüd mis nad tunnevad oma laste vastu? Vanematel pole aega lihtsalt lastega tegeleda nii palju kui tahaks ja peale 10 tunnist tööpäeva ainuke asi mille peale mõelda saab on voodi. Vanemad usaldavad kooli, et see riiklik asutus kasvataks nende lapsest adekvaatse nooruki. Mis elu praegu inimestel on, vaata ringi, minu isa töötas näiteks rekkajuhina ja insenerina aastakümneid ja kodus on 10 päeva 2 kuu jooksul, kunagi veel vähemgi, et teenida perele normaalselt raha. Arvad vanemad ei tahaks rohkem aega lastega olla? Mitte ühelgil vanemal pole oma lapsest "pohhui". Vanematel on valik, kas nad on rohkem kodus lastega ja elavad vaesemalt või saavad lapsele midagi ilusat osta ja rügavad nagu orjad. Kõik mida vanemad teevad, teevad nad seda laste jaoks. Küsi ükskõik mis lapsevanemalt. Ma arvan, et enamus inimesi, kellel poleks enam lapsi, pooksid üles ennast sellest haledast elust. Laps ei ole objekt. Sa ei kujuta ette palju üks väike laps võib tuju tõsta ja elu tahet suurendada. Küll sa kunagi teada saad.

See oli juba analüüsivam postitus, küll aga eelmises postituses oli minujaoks piisavalt palju ebameeldivaid vihjelt mitte millestki tulenedes.

Igastahes, kahes postituses millest sa vist aru ei saa, et mu mõte seisneb selles, et on inimesi, keda ei koti lapsed, teevad et raha saada ja maha juua, jällegi, nagu ma väidan, sinu postist tuleb kuidagi nagu välja et sa ignoreerid fakti et ka selliseid inimesi on olemas ning räägid küllaltki teisest asjast, nagu retse, õelaid ja kurje inimesi poleks, kes tõesti niimoodi lastega käituks.

Lähtudes sinu postitusest, sellisest elumudelist, 10 päeva tööl rügan elueest, selle vastu ainult austust, aga ma räägin täiesti teisest asjast. Umbes nagu, et mina väidan et üks inimene pussitas kahvliga teist näkku ja see sai surma, sina vastad, et no kui teda provotseeriti, siis mis selles halba on, ahh, enam ei saa ise ka aru mida ma räägin ja uni on peal, ehk mõistad .

Pce

Siinne rahvas on nagu Ansipi suust kukkunud, too ajab kah jama, et lastetoetust 19 eurot pole vaja tõsta, sest muidu hakkaks vanemad rohkem jooma. No ma ei saa aru, mis riigis või mis ühiskonnas me elame, kui raha andmise/võtmise eelduseks on see, kes kui palju joob. Selleks, et raha asja ette läheks, peaks ju ikka KOV sotsiaaltöötajad hea seisma, mitte ei saa neid asju riiklikult paika panna, et kui kuskil Kükametsa külas üks ema või isa oma 19 eurot maha joob, siis kogu ülejäänud Eesti peab kannatama.

Ega see 19 eurot ära ei tapa sind või mind või kedagi kolmandat veel. Aga Eestis on VÄGA palju peresi, kus selle 19 euro eest saab terve pere nädal aega süüa. See ongi nende söögiraha, sest muud raha ei ole ja ei tule. Enamus meist vist ei adu seda olukorda, kuhu meie valitsus on meid viimase paari aasta jooksul lükanud. Ja süüdi ei ole see, et mõnes peres oleks 10+ last ja vorbitakse neid vaid toetuste saamiseks. See on müüt, väga ohtlik müüt pealegi, mis on andnud nii valitsusele kui ka paljudele ametnikele ettekäände sotsiaalvaldkonna peale kõrge kaarega kusta. Siin klaviatuuri taga on ju lahe filosofeerida ja mõistatada, kuidas on parem või halvem, ent minge maale, minge käige küla peal ringi ja vaadake, mis tegelikult toimub! Täies elujõus inimesed, kes jäänud elu ja bürokraatia hammasrataste vahele, kelle kodud lähevad miinimumhinnaga müüki ja endiselt ollakse pankadele võlgu, palju mehi ja naisi, kes invaliidistuvad, jäävad haigeks, ei suuda enam oma peret toita jne jne. Just selliste olukordade jaoks me maksamegi sotsiaalmaksu, peaaegu kolmandik oma reaalsest sissetulekust ja mida selle eest vastu saab? Mõnituse, et kui 19 euro asemel maksta lapsele 24 eurot, siis see ajab vanemaid rohkem jooma? Maha tuleks lüüa sellised moraalsed värdjad (viide), kes seal Toompeal istuvad.

[ebaviisakus kustutatud]

Dinmoney, ma näen asja nüüd küll selle külje pealt:

Sa ise oled küllaltki kitsastest oludest pärit, aga ikkagi halvustad vaeseid - et need on joodikud, sigivad mõttetult jne - oli ju, eks?
Samas Sa töötad kahe koha peal ja ikka oled vaene, no mitte küll nii vaene, et süüa pole, aga end hindad ikkagi vaeseks (muidu Sa ei oleks ju kirjutanud, kui Sa olukorraga rahul oleks).

Sa näed, et isegi kahe koha peal töötamine ei päästa vaesusest, ja ikka süüdistad vaeseid, et need on vaesed selle pärast et joovad ja neil on palju lapsi. Kas Sina jood ja mitu last Sul on?

Hakka suhtuma paremini vaestesse. Kindlasti on nende seas neid, kelle puhul on põhisüüdlane alkohol, kuid väga palju on täiesti korralikke 2-3 lapsega peresid, kus ema on nt mingi maxima kassapidaja, isa teeb sama tööd mis Sinagi, ja kes tõesti ei saa endale lubada suurt midagi peale igapäevase söögi ja kommunaalide maksmise. Neist lihtsalt ei räägita, nad ei lähe reality-showdesse jne.

Ja veel. Mu meelest pole probleem selles, et Sa peaksid olema emotsioonitu. Seda Sa juba oled, see pole mõeldud solvanguna, vaid Sa ei suuda eriti hästi vaadata elule teiste inimeste seisukohalt. Mulle paistab, et Sinu "heateod", rahajagamised, olid tehtud eelkõige selle pinnalt, et tahad teiste silmis hea olla, tahad neile meeldida ja neile näidata, et Sina oled rikas.

Soovitus: paranda meelt, õpi austama neid, kes elavad vaeselt - nad ei tee seda sageli mitte saamatusest, vaid selle pärast, et nad ei soovi osaleda võidujooksus ilus-auto-uhke-maja-kaunis-abikaasa-targad-lapsed-alati-naabrist-parem. Ja õpi ütlema EI.

Ära solvu, aga ma lihtsalt nägin asja nii. Eks ma peegeldasin iseennast

Ma saan aru, et poliitika muudab emotsionaalseks. Samas kas kõik teemad peavad lõpuks jõudma poliitikasse. Emotsioonid on ajatud. Poliitilised teemad aga tulevad ja lähevad. Täna kirume ühte, homme teist, täna pole rahul sellega, homme teisega.
Ma saan aru, et enne kõiki muid globaalseid muresid, muretseme me esmaste murdege pärast. A-la tühja see hing ja tema olemus, hetkel on kõht füüsiliselt tühi.

See ei tähenda, et sa pead inimest lontruseks sõimama hakkama. Õigupoolest on üldjuhul nii, et kes pidevalt teisi arvustab ning lahterdab, seejuures end justkui kõrgemaks ja paremaks püüab sead, on ise hullemas seisus, kuna ta maailmaviha on ta seest tühjaks söönud. Tuginedes vanale tarkuseterale, suur tarkus on oma rumalust näha, ehk püüad enda emotsioone talitseda ja mitte igale ühele, kes sind ärritab kõrri karata.

Meil pole olemas ideaalseid inimesi. Igal inimesel on tema head ja tema vead. Inimest tema lihtsate soovide pärast (auto) lontruseks? Kas see muudab midagi positiivsuse poole?

Dana, Celtic ütles üsna sedasama, mis minagi, aga ta ütles seda tõhusamalt. Mul on endal kogemusi, kus karm ja otsene ütlemine on minu suhtumist muutnud kiiresti ja jäädavalt. See on hea näide sellest, kuidas pealtnäha halb teeb tegelikult head. Ma ise püüan jah praegu viisakas olla, sest emotsioone on niigi igal pool väga palju, aga vb on see hoopis argus.

Mis teha, kui lontrus on lontrus aga ei saa talle öelda, et on lontrus? Vajadus ütlemiseks on olemas, ei sina ega mina tea, kuidas see sõna teda kunagi tulevikus, kui kõik juba ununenud, muudab või mõjutab positiivsemas suunas.

Ega säärane asjalik sõimamine hinge puuduta. Haiget saab ego. Vahel saab ego nii palju haiget, et ka hing tunneb valu. Siis on kaks võimalust, kas hing tabab ära, et miskit on viltu, või annab ohjad tagasi egole, kes kõik hinge kraesse ajab. See on kahe vastandliku teadvuse igipõline võitlus ühes kehas, tavaliselt küll ego võidab ja kõik halva ajab hingeteadvuse lapsemeelsuse kraesse.

(16-11-2012 11:27 )Celtic Kirjutas:  Mis teha, kui lontrus on lontrus aga ei saa talle öelda, et on lontrus?

Teemat arvestades võiks rohkemgi öelda*, siis saaks ta näiteks töötada selles suunas mida lahendused pakkus. Lühidalt töötada selle kallal, et mitte lontruse jmt peale solvuda ja südametuks "saamise asemel võiks hakata kontrollima oma meeli, mis annab sama tulemuse, kuid välistab enda emotsionaalse nüristumise."

*Ma ei mõtle rohkem ütlemise all valimatut ja põhjendamatut sõimu vaid Celticu moodi ilustamata ja asjalikku ütlemist selle kohta milles tema probleemi näeb.

Nu , ütlesite välja. Lahe. Edasi? Lahendus? Soovitused? Asjalikud nõuanded?
Kui õpetaja paneb Sulle hinde 1 ja lisab juurde, et sa oled lihtsalt lontrus. Mis siis nüüd õpilane Kiir asjast arvama peab? Võtab teadmiseks, et on lontrus ja viskab õpikud nurka? Saadab õpetaja pikale lainele, sest see tundub talle veelgi hullem lontrus ja viskab õpikud nurka?

Vana hea vanasõna: Kui näed viga laita, siis mine ja aita.
Ehk siis nägid viga. Ütlesid lontrus. Kuhu aitamise osa jääb? Kuidas siis poiss saab lontruse staatusest välja?