Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
OMA MAAILMAS KÕIGE TUGEVAM
#1
Püstitan oma ajaviiteks pseudoküsimuse, mida tähendab postulaat, et igaüks on oma maailmas kõige tugevam? Kuidas määratleda, mis asi on ja kus võib asuda oma maailm, ning milles seisneb kõige tugevamaks (st. jõulisemaks-võimsamaks-armulisemaks-väekamaks) olemine? Kas oma maailm asub kuskil välises mateerias või sisemises virtuaalses teadvuses, või mõlemas korraga? Mida võiks tähendada mitte-oma ehk võõras maailm? Samuti pole selge, kui ollakse kõige tugevam, kas siis soovi korral peaks suutma ka kõige nõrgem olla?

Üldiselt on teada, et võimatu on ümberlükata postulaati või reeglit, mis sisuliselt mitte midagi selgelt ei väida. Umbes sama mõttetu on oponeerida ebaselgetele arvamustele-ennustustele, et ülehomme paistab Päike, või järgmine aasta on hea armuaasta, või juudid on parasiitlikud lollid jne., sest kuskil ja kellegi jaoks see suure tõenäosusega nii ka on. Hoopis iseasi, kui taoliste aksioomidega on mõeldud kedagi emotsionaalselt toetada ja üritada enesekindlust sisendada, nagu näiteks horoskoobid seda mingil määral teha võivad. Sellist ebamäärasust tuleks üritada siiski võimalikult vältida, kui millegi suhtes teadlikumaks soovitakse saada.

Selge on see, et jäigalt oma maailmamullis oleva tegelasega pole mõtet eriti pikalt arutleda, sest ta võib näiteks mõne ebameeldiva fakti või seisukoha maagiliselt olematuks kaetada, või siis lihtsalt üldtuntud tõsiasju ignoreerida. Niisamuti pole ka olulist mõtet mõne suvalise looma või kiviga maailma keeruliste asjade suhtes pikemalt väitlema asuda. Nad teavad niigi, kuidas asjad nende “oma maailmas” nähtuvad ja käivad, olles selles megatugevad. Sellele vaatamata peavad nad tõenäoliselt kõik üks päev tolmuks varisema ja kaunis kaotusnõrkuses hävinema, eeldusel et loodusjõud kehtivad ikka kõigi olendite kohta.

Mind huvitab, kuidas saab keegi kusiganes oma maailmas kõige tugevam, või siis miks ka mitte kõige nõrgem, olla? Mida see tugevaim üldse tähendama peaks? Kui näiteks sisemised kogemused, mis füüsilises välismaailmas mingi protsessina eelnevalt tekivad, ei ole kunagi ühepoolselt võidukad, või vastupidi, kaotuslikult löökesaavad, vaid jäävad alati kuhugi kahe vastandliku äärmuse vahepeale. Kuidas saab üldse järeldada, et keegi on kuskil kõige tugevam, kui iial ei tea kuna pisim haiguspakter võib sind mahamurda? Kui elus ollakse võimelised tundma õnnestumisi, siis peab paratamatult esinema aegajalt ka ebaõnnestumisi, mitte üksnes üht või teist konstantselt esinema. Kui teoreetiliselt oletada, et keegi on tõesti kuskil kõige tugevam, siis ta peaks suutma soovi korral olla ka kõige nõrgem samaaegselt. Ütleme, kui ma valitsen ja juhin oma keha kui kõige tugevam, siis minu keha on ka kõige nõrgem koht, mida on võimalik kelleliganes haavata ja mahamurda. Seega, kõige tugevaimast enam nõrgemat ei tohikski kedagi teist olla? Paradoksaalselt osutub tugevus ka nõrkuseks ja nõrkus omakorda tugevuseks, vastasel juhul poleks maailmas mingitki aegruumi, kasvu, kahanemist ega liikumist.

Kuidas teha kindlaks ja mida üldse tähendab, et tegu on oma või mitte-oma maailmaga? Kui väheke kainema pilguga ennast hinnata, siis minu sisemaailm ei ole kunagi täiesti sõltumatu välisest füüsilisest maailmast ega ka teiste olendite sisemaailmadest, mis kõik mind mingil viisil mõjutavad. Niisamuti ei saa ma välist loodust kuidagi hinnata ilma oma sisemise virtuaalse teadvuse tajuta. Oletame, et need mõlemad poolused kuuluvad koos paralleelselt mõiste, “oma maailm”, alla. St. et suvaline väline objekt või sellest tulenev impulss, mida sisemiselt parajasti

läbi keha tajun-tunnetan, on koos üks terviklik oma maailm. Kui aga kogemuslikult tuntud elu on samas ka mingis osas heitlik ja tundmatu, siis mida sellest järeldada? Sellisel juhul peaks arusaamatult tundmatuna kogetav maailm juba mitte-oma maailm olema. Samas kas üldse on võimalik midagi absoluutselt tuntuks või tundmatuks kuulutada? Ma siiski väidan, et tegelikult pole võimalik noaga tõmmata täiesti ühest ja selget piiri oma ja mitte-oma - tuntud ja tundmatu - vahele. Näiteks minu meelest pole võimalik fantaseerida millestki sellisest, millel pole vähimatki seost üldteadatuntuga, või siis vastupidi, taandada midagi nii lihtsaks, et see oleks kõigile inimestele täiesti üksüheselt mõistetav. Kogemuslikult jääb justkui alati midagi tuntuks ja samas ka tundmatuks, nii omaks kui ka võõraks lõpuni. Ehk reaalne olukord alati muutuses ja kahe äärmuse vahepeal.

Seega ma väidan, et oma maailmas konstantselt kõige tugevamaks olemine pole reaalselt mingi teema, see lihtsalt polegi ajalises Kõiksuses võimalik ega mõttekas olukord ilma tervikut moodustava vastandpoolusteta. Vastasel juhul see lihtsalt välistab eos igasuguse loomuliku ja mõtteka liikumise. Kogu eelnenud pseudo-arutelust võib järeldada, et Kõiksuse vundamentaalseks seaduseks on kõige tõenäolisemalt see, et mitte keegi pole teistest eraldiseisvalt oma või mitte-oma maailmas konstantselt kõige tugevam või kõige nõrgem, kuna ajalik maailm on lihtsalt pidevalt muutuv ja arenev, haarates pidevalt nii üht kui ka teist äärmust samaaegselt. Vaid hüpoteetiliselt piiritu Olematus ise vastab oma absoluutses nõrkuses potentsiaalsele kõikvõimsusele ja -tugevusele. Ehk kõigest potentsiaalne kõikvõimsus algab ja lõppeb ajatus Olematuses. Kõiksus pole kunagi muutumatult kõikvõimas või -nõrk, vaid on mõlemat samaaegselt ja kõike muud sinna vahepeale jäävat korraga. Samuti on alati võimalik veel tugevamaks olek. Ja analoogselt on lood ka iga olendiga. Kokkuvõttes võin tõdeda, et oma maailmas on võimalik kõige tugevam olla kahel tingimusel:
1. Oma maailm = mitte-oma maailm = max illusioon = Olematus
2. Kõige tugevam = kõige nõrgem = max illusioon = Olematus

PS: Enamasti ei mõisteta sõnade, “sisemine” ja “välimine”, tähendust. Neid saab mõista nii vertikaalses kui ka horisontaalses tähenduses, kus nende sisu on väga erinev. Antud tekstis on sisemise ja välise all mõeldud horisontaalset tähendust, kus mingit välist füüsilist nähtust, mida saab paralleelselt sisemiselt ehk virtuaalselt tajuda. Näiteks pole mitte kunagi absoluutselt üksühest reaalsust selle kohta, milline on füüsiline tool, millel parajasti istutakse, vaid on selle tooli lõputud taju-tõlgendused kui erireaalsused. Tegu pole vertikaalsete mõistetega, kus sisemine taju võib olla kaosetsentrile lähemal (taju on illusoorsem ehk piiratum) ja välimine rohkem avaruseperifeerias (taju vähem illusoorsem ehk avatum). Ehk teisisõnu, kui horisontaalses tähenduses eristatakse mõtteliselt sisemist mittefüüsilist taju ja välist füüsilist loodust paralleelselt, siis vertikaalses tähenduses eristatakse vaid välist ja sisemist tajutasandit kaosetsentri suhtes.
* väline füüsiline loodus (horisontaalplaanis) - energiasubstantside ja jõuvormide kogum, mis sisaldavad vastavat virtuaalset taju-teadvust.
* sisemine taju-teadvus (horisontaalplaanis) - immateriaalne mõõde kui mehhaanilise välislooduse virtuaalne tajumine.
* algne taju tsenter (ehk Kõiksuse kaosehäll, vertikaalis) - max illusion, piiratus, juhuslikkus ja kaoselisus.
Vasta
#2
Loo mõte oli selles, et kaheldakse, kas igaüks saab oma maailmas üldse kõige tugevam olla ja mida see väide üldse tähendab, jääbki lõpuni arusaamatuks, sest oma maailm on kõigest illusioon.
Ah jaa, ja see Sinu reaalsus ongi illusioon.
Vasta
#3
(05-02-2013, 17:59 )Sinis Kirjutas: Minu jutu mõte siis selles, et milleks need arutud postulaadid ja sinna juurde nönda pikad mõttekäigud, kui kõik vaid illusioon.

Sest ühiskonnas on levinud arusaam, et see, kes kõige suuremat mulli ajab, on see kõikse targem. Ehk: mida rohkemaid ja keerulisemaid võõrsõnu tead, seda haritum näid/oled teiste silmis. Pane need inimesed aga mõttekäiku lihtsasse keelde ümber sõnastama ja nad jäävad hätta. Sisuliselt on see ilukirjandus, mis vaikselt imbunud ka muudesse valdkondadesse. Ja selle jutu ajajale makstakse päris hästi.
Vasta
#4
Eks seda oma maailma peab kõigepealt endale teadvustama ja lahti mõtestama, et mida see enda jaoks tähendab, sest kuna tegu on oma maailmaga, siis teised ei saa paika panna milline see on. Ja millegipärast seostub see mul praegu teadlike valikute ja vastutusega.
(05-02-2013, 17:08 )Krt Kirjutas: Ah jaa, ja see Sinu reaalsus ongi illusioon.
See on alus filosofeerimiseks mitte elamiseks.
(05-02-2013, 19:49 )InDemand Kirjutas: Pane need inimesed aga mõttekäiku lihtsasse keelde ümber sõnastama ja nad jäävad hätta.
Siin pakuks kahte moodi hättajäämist välja:
1. Jäävad hätta kuna ongi mulli ajajad;
2. Jäävad hätta kuna neile tundub, et nad saavad asjast aru, aga nad ei oska seda tunnet teiste jaoks sõnadesse panna.

Ja oletan, et esimesi on tunduvalt rohkem.
Vasta
#5
(05-02-2013, 20:50 )kage Kirjutas:
(05-02-2013, 19:49 )InDemand Kirjutas: Pane need inimesed aga mõttekäiku lihtsasse keelde ümber sõnastama ja nad jäävad hätta.
Siin pakuks kahte moodi hättajäämist välja:
1. Jäävad hätta kuna ongi mulli ajajad;
2. Jäävad hätta kuna neile tundub, et nad saavad asjast aru, aga nad ei oska seda tunnet teiste jaoks sõnadesse panna.

Ja oletan, et esimesi on tunduvalt rohkem.

Esimesi on jah tunduvalt rohkem. Tead küll seda "suuga teeb suure linna, käega ...". Ilusa jutuga annab palju asju ära teha.

Teise alla kuuluvad pahatihti teadlased - neile täiesti arusaadav igapäevane terminoloogia, aga sellele, kes teemaga kursis pole, justkui ulme.

Tegelikult võib esimese punkti alla tuua ka näite esmapostitaja teksti lõpust:

"PS: Kogu eelnev tekst jääb tõenäoliselt lugejale suht arusaamatuks. Põhiliselt seetõttu, kuna enamasti ei teata mõistete "sisemine" ja "välimine" tähendust. Neid sõnu saab mõista nii vertikaalses kui ka horisontaalses tähenduses, kus nende sisu on täiesti erinev."

Sõnad ei ole vertikaalsed või horisontaalsed, sõnad on sõnad, aga kui lisad neile juurde mingi lisatähenduse, hakatakse pead kratsima ja mõtlema, et "hei, võib-olla peaksin mõtlema lateraalselt ja personaalselt" jne.

Kirjutaja pika teksti saab kokku võtta ühe lausega: kas inimene on parim selles keskkonnas, kus ta tegutseb/on.

Ja vastuseks üleüldiselt teemale: Tugevus iseenesest on väga suhteline mõiste. Üks on emotsionaalselt tugev ehk kannatab palju, teine jälle füüsiliselt tugev ehk jaksab tõsta/teha palju. Mõni variseb kokku esimese stressiilmingu peale, teine veab aastaid ebaõnne kaasas. Seega esmalt peab lahti mõtestama üldse selle, mida tugevus kellegi jaoks tähendab (ja mõtlema, kas seda üldse on vaja seletada).
Vasta
#6
(05-02-2013, 21:55 )Sinis Kirjutas: Tegelikult mind ikka painab, et miks kasutaja Krt antud postulaadi siin foorumis endale huviobjektiks valis, eeldades küüniliselt (ps vormis hoiatus, märgilised sõna/mõiste seletused), et keegi teine pole suuteline (nii hulluks hindas oma mõtelust) tema mõttekäiku aduma, jätnud eeldused, väited, järeldused oma kaunitesse ajukurdudesse, kaotust ju polnud.
Hoiatus on hea (samas teatud mõttes mõtetu, sest need kes aru saavad, need saavad, aga need kes ei saa, need ei saa), kuna tekst on Krt enda arusaamade väljendus ja seega ei pruugi kõik samal lainel olla ja samu asju mõelda. Ja mulle meeldib see, et ta suudab nii pikalt ja põhjalikult oma mõtteid kirja panna arutlusena mingil teemal. Kuigi see võib olla ka mulli ajamine on see vähemalt põhjendatud mulli ajamine - liigub minu jaoks sinna kanti, et igaüks on tugev enda maailmas Smile
(05-02-2013, 22:02 )InDemand Kirjutas: Teise alla kuuluvad pahatihti teadlased - neile täiesti arusaadav igapäevane terminoloogia, aga sellele, kes teemaga kursis pole, justkui ulme.
Teadlased ja tavalised inimesed on see teema, et üks räägib juttu millest teine aru ei saa, aga mina pidasin silmas seda, et võib olla ka inimesi kes ei oska veel oma tunnet sõnadesse panna. Et nagu saad aru ja tundub õige jne, aga kui sõnasid selle väljendamiseks hakkad otsima, siis ...
Vasta
#7
(05-02-2013, 16:44 )Sinis Kirjutas: Tegelikult mind ikka painab, et miks kasutaja Krt antud postulaadi siin foorumis endale huviobjektiks valis, eeldades küüniliselt (ps vormis hoiatus, märgilised sõna/mõiste seletused), et keegi teine pole suuteline (nii hulluks hindas oma mõtelust) tema mõttekäiku aduma, jätnud eeldused, väited, järeldused oma kaunitesse ajukurdudesse, kaotust ju polnud.
...
Kuna ühtki vastust küsimusele pole, jäin uurima.
...
Kas küsimuse esitusse pole kodeeritud ühtlasi ta nörkus? Arvan tajuvat kirjutaja küsimuse mõtet: Igaüks oma maailmas kõige tugevam?, kuid kelle-millega võrrelduna, kes-mis hindajaks/möödupuuks.
...
Sõnad nagu oleksid arusaadavad, ainult mõte, mida kannab, ei toimi.
...
Kuid on teadmine, et oma tarkus saab alguse enese mõistmisest. Milleks mulle urgitsemised vaimu tugevusest-nõrkusest, mille mõjusfäär on olelusvõitlus, kui igasugune nn filosoofia eesmärk on pelgalt põgenemine reaalsusest.

Põgenemine reaalsusest, sest reaalsusega toimetulemine käib ülejõu. Siis on uppumisest pääsemiseks vaja leida päästerõngas või keegi paadimees, kes üle veaks: kas kirjutada endale ise õigustused kokku, et end mehemana tunda (ja mida pikemad, seda tublim publikule paistab, siis kergitab ka see publik kaabut, kes üleajavast ajutööst miskit mõistlikku välja ei loe, kuid kui mees ikka nii pikalt suudab, küllap siis on põhjendatud) või kui oma kapasiteet lühisesse jookseb, siis võtta üks autoriteet ja vägistada pidurdamatult tema niigi juba liigapalju kirjutatut. Viimane on isegi hullem variant ja praegusel juhul nii ongi, sest autoriteetidele nõjatuv "filosoof" on olemuselt amorfne ja haarab omale komplekse kaela paljudelt autoriteetidelt kokku. Krt siin parasjagu näeb vaeva Vanaküla postulaatide lahkimuukimisega Wilberi küljes rippudes, jääb vaid kaasa tunda...

Siseheitlust selle (iseendast) tugevamaks olemisega on valus vaadata, sest tõepoolest: kelle-millega võrreldes ja keda hindajaks ülendades seda võitlust pidada saab kui mitte omaenese nõrkusega võrreldes ja ego mõõdupuu järgi. See viimane on halastamatu ega lase oravrattast välja pääsedagi, mullikesi tuleb ja tuleb aina juurde ja juurde.

Vasta
#8
(05-02-2013, 23:20 )Linda Kirjutas: Põgenemine reaalsusest, sest reaalsusega toimetulemine käib ülejõu. Siis on uppumisest pääsemiseks vaja leida päästerõngas või keegi paadimees, kes üle veaks: kas kirjutada endale ise õigustused kokku, et end mehemana tunda (ja mida pikemad, seda tublim publikule paistab, siis kergitab ka see publik kaabut, kes üleajavast ajutööst miskit mõistlikku välja ei loe, kuid kui mees ikka nii pikalt suudab, küllap siis on põhjendatud) või kui oma kapasiteet lühisesse jookseb, siis võtta üks autoriteet ja vägistada pidurdamatult tema niigi juba liigapalju kirjutatut. Viimane on isegi hullem variant ja praegusel juhul nii ongi, sest autoriteetidele nõjatuv "filosoof" on olemuselt amorfne ja haarab omale komplekse kaela paljudelt autoriteetidelt kokku. Krt siin parasjagu näeb vaeva Vanaküla postulaatide lahkimuukimisega Wilberi küljes rippudes, jääb vaid kaasa tunda...

Siseheitlust selle (iseendast) tugevamaks olemisega on valus vaadata, sest tõepoolest: kelle-millega võrreldes ja keda hindajaks ülendades seda võitlust pidada saab kui mitte omaenese nõrkusega võrreldes ja ego mõõdupuu järgi. See viimane on halastamatu ega lase oravrattast välja pääsedagi, mullikesi tuleb ja tuleb aina juurde ja juurde.
Lühikokkuvõte kirjutatust - ma ei saa kirjutatust aru seega kirjutan mõttevaba teksti sellest kuidas ma teise tekstist aru ei saa.

Vabanda, Linda, aga kui sa kellestki aru ei saa, siis kas on vaja tema avaldusi hakata kohe enda nägemusest lähtuvalt halvustama?
Vasta
#9
See pole halvustamine, Kage, aga teie lihtsalt ei saa minu tekstist aru. Kuid kas on siis vaja teha selliseid mõttevabu lühikokkuvõtteid? Võmalik, et seda sulle tõesti vaja on, niiet pole tarvidust vabandada. Räägi parem, kuidas sina teemaalgataja murest aru said, see näikse sulle tähtis olevat.
ps. ma ei loe Krti tekste, ma näen teda astraalis.
Vasta
#10
Kord kolme aasta jooksul toodab Para-web nägijaid suisa konveieril. Kes jaole saab, see saab, kes jaole ei saa, see peab järgmised kolm aastat niisama kaasa tilbendama.
Vasta
#11
Ole sa tervitet, Sinis wink
Vasta
#12
(05-02-2013, 23:46 )Linda Kirjutas: Räägi parem, kuidas sina teemaalgataja murest aru said, see näikse sulle tähtis olevat.
Ei, ei näi tähtis olevat. Samas selles on sul õigus, et ma ei saa aru su pikast hädaldamisest teemal, et sulle Krt mõtteavaldused ei meeldi. No käivad vastukarva, aga mis siis? Või sinu arvates on normaalne kui keegi sinu kohta kirjutab, et "Sul on uppumisest pääsemiseks vaja leida päästerõngas või keegi paadimees, kes üle veaks ... kui sinu kapasiteet lühisesse jookseb, siis tuleb vägistada pidurdamatult sinu niigi juba liigapalju kirjutatut kuna sa näed vaeva (lisa antipaatne nimi) postulaatide lahkimuukimisega (lisa antipaatne nimi) küljes rippudes jne...". Mõistlik ja heatahtlik arvamuseavaldus, pole midagi öelda.

Vasta
#13
Filosoofia annab kahtlemata elule kvaliteeti juurde.

Vasta
#14
Krt ise on pärast oma üllitisi küll väga rahul, ja temale on need loomulikult ka ülimõttekad, niiet tervist vaid juurde tuleb.
Vasta
#15
Ärge rääkige midagi. Krt on nagu elekter, kuidagi ei saa ilma selleta. Tõmbab mootorid käima ja laeb õhu ära.
Ja muidugi on etteaimatav.
wink
Vasta
#16
Mkm, ta on pigem nagu pooljuht. Täidab juhtme ära ja enamgi veel, aga sädet ei anna, laeng peab mujalt tulema Laugh
ps. krti teemal arvamust avaldada on nüüd jälle ohtlik, ta siin erihooldusel ja:
Tsitaat:kage
17:59 Raporteerib postitusest
Vasta
#17
Ma lugesin selle pika jutu läbi. Ja igaks juhuks lugesin veel ühe korra. Seejärel jäi nii mõnigi asi mulle selgusetuks, mistõttu ausõna lugesin ka kolmanda korra selle jutu läbi. Ja siis kahetsesin sügavalt, et seda üldse tegin. Tegemist on ju... no ma ei teagi. Selles jutus ei olegi mitte midagi, mitte mingit mõtet. Täiesti sisutühi sõnade ritta ladumine, täiesti seosetute näiliste seostega. No tõepoolest noh...

Esimesed kolm lõiku on täiesti mittemidagi ütlev jahumine mittemillegi üle.
Neljas lõik esitab täiesti seosetu järelduse täiesti lambist ning täiendab seda samalaadse mittemidagi ütleva lahtiseletusega viiendas lõigus. Miks ja kuidas, ei selgu tervest jutust kordagi, ent sellele seosetule järeldusele rajatakse kogu tulevane "arutelu"

Krt jahub siin täiesti mõttetul teemal, täpselt samamoodi nagu oma Karmahulluse teemas, kus võttis täiesti lambist suvalise eelduse ja rajas kogu tervikliku süsteemi ümberlükkamise selle väljamõeldud isikliku eelduse najale.

Mõttetu jahumine, ei muud.
Vasta
#18
Oo, ma tänan teid, olen väga meelitet!
Aga vaata, Celtic, ma jätangi aegajalt arutlustes väga mitmeid akorde vahele, ja hüppan ühelt tasandilt hoopis teisele ja siis lõpetan hoopis 0-is - tulemuseks on justkui absurdikunst missugune.
Vasta
#19
(06-02-2013, 22:16 )Celtic Kirjutas: Krt jahub siin täiesti mõttetul teemal, täpselt samamoodi nagu oma Karmahulluse teemas, kus võttis täiesti lambist suvalise eelduse ja rajas kogu tervikliku süsteemi ümberlükkamise selle väljamõeldud isikliku eelduse najale.

Mõttetu jahumine, ei muud.
Täiesti nõus sinuga! Need kaks on täiesti mõttetud teemad.



Vasta
#20
Müstik, ole täitsa mureta, minu jaoks on näiteks juba mõnda aega valdav osa foorumist suht mõttetu. Aga erinevalt sinust ma ei otsi selles suhtes omale toetavaid (toetatavaid) kaaslasi, kellega avalikult nõustuda. Mina ei pea selleks siin foorumis kõigile kuulutama, kui mõttetud siin valdavad teemad on, et sellega teemasid lihtsalt reostada. Omamoodi sa sellega isegi toimid minu tahte kohaselt, kui reostad ühte teemat antud foorumis. Tubli-tubli, jätka samas vaimus.Laugh
Vasta
#21
Krt, kui mõttelagedat sõnamula tuvastatakse, siis on sellest väga mõistlik teada anda - on hea, kui leidub ka sedasorti arukust, mis vaevub märkama, tuvastama ja avalikustama jama jamaks olemist, see säästab teinekord nii mõndagi.

(07-02-2013, 14:49 )Müstik Kirjutas:
(06-02-2013, 22:16 )Celtic Kirjutas: Krt jahub siin täiesti mõttetul teemal, täpselt samamoodi nagu oma Karmahulluse teemas, kus võttis täiesti lambist suvalise eelduse ja rajas kogu tervikliku süsteemi ümberlükkamise selle väljamõeldud isikliku eelduse najale.

Mõttetu jahumine, ei muud.
Täiesti nõus sinuga! Need kaks on täiesti mõttetud teemad.

Ka nõus. Teemapüstitused on pigem kliiniline juhtum kui mõttearendus. Samas tolles teises, karmateemas on Lorenzi ja Zeni arutelu muarust päris märkimisväärne ja huvipakkuv, selles on teema täiesti olemas, mismoodi maailma erinevalt kirjeldades tegelikult sellele ka erinevalt reageeritakse. (Kui aega ja vaimu, arutlen ehk kaasagi).

Müstik, eile silmasin Sult üht maru asjalikku ja sisukat posti kah karmateemas, kuid ühes teises ilmselt: enam ei leia seda mitte, kas kustutasid ära või olen ma saamatu? Kui esimest, siis raatsid ehk tagasi panna Hrmm Kõik ei hiilga just taolises vahekorras arukuse ja faktiteadmiste poolest, selline kvaliteetpost on suht harvaesinev väärtus, nagu too, mida kahjukt korra jõudsin silmata ja läind ta oligi Sad
Vasta
#22
(07-02-2013, 15:13 )Linda Kirjutas: Krt, kui mõttelagedat sõnamula tuvastatakse, siis on sellest väga mõistlik teada anda - on hea, kui leidub ka sedasorti arukust, mis vaevub märkama, tuvastama ja avalikustama jama jamaks olemist, see säästab teinekord nii mõndagi.

Küünikutel on küünikuteks olemisele täiesti õigus.


(07-02-2013, 15:30 )Sinis Kirjutas: Et mul oli au olla sõnumitooja, loodan et tapetud ei saaShock

Paraku ei näinud siin ühtegi toodud arukat sõnumit.Bleh
Vasta
#23
(07-02-2013, 15:13 )Linda Kirjutas: Müstik, eile silmasin Sult üht maru asjalikku ja sisukat posti kah karmateemas, kuid ühes teises ilmselt: enam ei leia seda mitte, kas kustutasid ära või olen ma saamatu? Kui esimest, siis raatsid ehk tagasi panna Hrmm Kõik ei hiilga just taolises vahekorras arukuse ja faktiteadmiste poolest, selline kvaliteetpost on suht harvaesinev väärtus, nagu too, mida kahjukt korra jõudsin silmata ja läind ta oligi Sad
Ma kirjutasin jah teises teemas muistsete eestlaste maailmavaate sarnasusest budistide maailmavaatega, aga siis nägin, et olen seda juba seal teemas varem teinud.
http://www.para-web.org/showthread.php?t...#pid158529

"Budaluse karma mõistele kõige sarnasem tundub olevat vanaeesti mõtlemine: “Igaüks on oma olemise tegija”, uskudes ise oma saatuse juhtimisse, mis roomlastel-kreeklastel oli Fortuna kätes ja juutidel-kristlastel-muslimitel ainult Jehoova ehk Allahi kätes."

Pikemalt siin:
http://www.via.ee/content/article/karma





Vasta
#24
No näet siis, ühes kultuuris valmistatakse valget leiba, teises rukkileiba ja kolmandas vaid maisisaia. Ja erinevused täitsa nii sees, kui väljas olemas - st. nii õpetus kui ka füüsiline tulem on omajagu erinevad. Aga suht küüniline oleks need kõik täiesti üheks ja samaks taandada.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Jutuajamised oma Teejuhiga Naut 236 122,795 29-05-2024, 09:33
Viimane postitus: Lokster
  Kuhu jääb OMA usk? Celtic 0 2,502 24-08-2008, 11:12
Viimane postitus: Celtic

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat