18-10-2012 17:18
Postitus: #9
RE: Naerujooga
...See juhtus umbes 30 aastat tagasi. Jõust ja energiast pakatav noor psüholoogiaõppejõud Norman Cousins tundis äkki kogu kehas tugevat luuvalu. Tõusis kõrge palavik. Nädala pärast oli Normanil raske liigutada, kaela pöörata, käsi tõsta. Ta läks haiglasse, kus talle pandi diagnoos- kollagenoos - raske haigus, mille puhul hävib keharakke kooshoidev sidekude. Tervislik seisund halvenes kiiresti. Iga päevaga muutus Normani keha üha liikumatumaks, suure vaevaga liigutas ta käsi ja jalgu ning pööras ennast voodis ümber vaevaliselt.
Naha alla tekkisid tihendid, mis tähendasid, etkogu organism on haigusest kahjustatud. Saabus hetk, kui Norman ei saanud enam söömiseks suud lahti teha.
Teda haarasid hirm, nukrus ja pahameel, et saatus on tema vastu nii ebaõiglane. Ta lakkas naeratamast ja rääkimast ning lebas päevade kaupa, nägu palati seina poole. Tema raviarst toetas Normanit kuidas oskas, kutsus parimaid spetsialiste konsulteerima, haigus aga progresseerus. Lõpuks ütles arst Normanile avameelselt, et 500 kollagenoosihaigest paraneb ainult üks.
Pärast seda kohutavat teadasaamist ei maganud Norman kogu öö. Tema ainus soov oli ellu jääda. Ta mõtles, et seni olid arstid tema eest hoolitsenud, teinud kõik nendest oleneva, kuid see polnud aidanud. "Ma pean tegutsema ise ja leidma ise paranemistee" otsustas Norman. Talle tuli meelde, kuidas tema raviarst oli ükskord öelnud, et kui inimese endokriinsüsteem töötab täie võimsusega, siis võib tema organism mis tahes haigusest võitu saada.
Arst oli rääkinud, et teaduslike uuringute andmete järgi põhjustavad endokriinsüsteemi kurnatust kõige sagedamini hirm, psüühilised üleelamised, nukrus, pikaajaline depressioon. Vastuseks nendele negatiivsetele emotsioonidele eritavad neerupealised erilisi hormoone - adrenaliini ja noradrenaliini. Need satuvad verre ja levivad kogu kehas, lõhkudes rakke ja soodustades haigusi.
Cousins mõtles, et kui negatiivsed emotsioonid on paljude haiguste põhjuseks, siis positiivsed emotsioonid mõjuvad endokriinsüsteemile arvatavasti soodsalt. Kas need ei või põhjustada tervenemist?
Otsides vastust pöördus Cousins Piibli poole ja luges sealt: "Lõbus süda teeb head nagu ravimine, aga nukker hing kuivatab luid." Siis uuris ta tuntud filosoofide ja teadlaste töid ja sai teada, et need omistavad positiivsetele emotsioonidele suurt tähtsust. Esikohale asetasid nad naeru. 400 aastat tagasi elanud arst Robert Barton on kirjutanud: "Naer puhastab verd, noorendab keha,aitab igas asjas." Immanuel Kant arvas, et naer annab terveoleku tunde, aktiviseerib kõiki organismi eluliselt tähtsaid protsesse. Sigmund Freud käsitles huumorit inimpsüühika unikaalse nähtena, naeru aga niisama unikaalse ravivahendina. Naeru on nimetatud ka elu muusikaks ning soovitatud - tingimata naerda kas või 10 minutit, et päeva lõpul vabaneda füüsilisest ja psüühilisest väsimusest.
Cousinsi kaasaegne William Frey tõestas oma katsetega, etnaer mõjub soodsalt hingamisprotsessile ja organismi lihaste toonusele. Raamatutest sai Cousins teada sedagi, et inimese ajus on eriline aine, mis oma struktuurilt ja mõjult sarnaneb morfiumiga. See eritub ainult naermise ajal ja mõjub organismile omamoodi sisemise valuvaigistina.
Järg tuleb...
(selle postituse viimane muutmine: 18-10-2012 17:24 alar.)
|