Päikesetorm ja elektrikatkestus. Kuidas käitud?

Kaks reaalset postitust, mis langevad kokku minu arusaamadega.
Lisaks soovitaksin kõigil, kes elektri kadumisse usuvad, suhtuda sellesse, kui võimalusse tutvuda oma esiisade eludega.

(11-10-2012 21:27 )excubitoris Kirjutas:  

(11-10-2012 20:36 )Tom Kirjutas:  Mina arvan, et umbes 50/50 tõenäosusega pöördub relv varem või hiljem otseselt või kaudselt tema omaniku vastu. Ja lineaarselt relvade hulgaga tsiviilisikute käes tõuseb ka kuritegevus ühiskonnas.

Sorry Tom, et ma pean sulle seda ütlema aga see on täielik PULLIKAKA.
Nii moodi räägib vaid inimene kes pole teemaga ABSOLUUTSELT kursis ja usub
sinisilmselt meedia "info okset" ise asju uurimata.

Kõige ilusam näide on (lausa mitmes) USA osariigis kus "lillelaste" aastatel kehtestati
VÄGA ranged relvaseadused (seda Põhiseaduse vastaselt aga see on juba teine teema)
ja kui nüüd 90.ndate lõpus hakati neid lõdvendama siis tõusis kordades eraisikute käes
olevate tulirelvade hulk. Oodati hirmuga hetke kus kõik need värsked relvaomanikud
kukuvad kõmmutama ja muretseti täiesti kõlavalt (pressi veergudel - meedia pidas
vägagi suurt "kontserti" kohe-kohe saabuvatest tapatalgudest) mis saab edasi.
Aga siis ÜLLA-ÜLLA - MINGIT KURITEGEVUSE TÕUSU EI TOIMUNUD.
Ja lausa vastupidi - raskete isikuvastaste kuritegude arva LANGES ja seda mõnedes
kohtades lausa DRASTILISELT. Ja mitte sel kus oldi harjutud selle nn "gängi" vägivallaga
vaid kohtades kus gänge nagu polnud. Milles asi küsiti ja vastus leiti - "gänglased"
käisid korralikes rajoonides röövimas ja tapmas. Nüüd sealsed elanikud ostsid omale
relvad ja asusid ennast kaitsma. Mõned gängarid lasti maha ja teised enam EI TULNUD.

Selline on REAALSUS - mitte juudi meedia kisa kes on juba üle sajandi võidelnud selle
nimel, et ainukene rlev mis rahval käes on oleksid tema küüned. Nad kardavad lausa
paaniliselt relvastatud rahvast ja annavad parima, et relvad oleksid vaid pättidele ja
riigil. Need moodustised aga hakkavad päevalt päevalt aina rohkem pätte meenutama...

---

PS. Relv pöördub vaid sellise omaniku vastu kes seda ei AUSTA,
EI õpi seda kasutama ja suhtub sellesse kui mänguasja.
Olen sellist käitumist oma teenistuse jooksul mitu korda näinud
ja paaril korral möödus sellise käitumise tulemusena surm minust
(aga mitte ainult minust) vaid juuksekarva kauguselt.
Võiksin nimetada kohti, nimesi ja lausa kellaaegasi koos relva
nimetusega, kuid ei pea seda aastaid hiljem enam vajalikuks.
Inimesed õppisid ja juriidiline aegumine tuleb ka mängu juba

(11-10-2012 20:36 )Tom Kirjutas:  Mina arvan, et umbes 50/50 tõenäosusega pöördub relv varem või hiljem otseselt või kaudselt tema omaniku vastu. Ja lineaarselt relvade hulgaga tsiviilisikute käes tõuseb ka kuritegevus ühiskonnas.

Rääkides aga elektrikatkestusest.
16h enne vaatlevad amatöörastronoomid üle Maa ülisuurt päikesepurset. Kosmoseagentuurid näevad ka, kuid räägivad asjast väga pehmelt.
13h enne jõuavab teema uudistesse.
10h enne tavapärane elu liigub edasi (keegi ei võta uudiseid liigse tõsidusega).
7h enne Tom mõtleb ja uurib uudiseid. Otsustab töölt varem ära tulla ja poest kärutäie iga-päeva toitu osta ja tangib auto bensiini igaks juhuks täis.
5h enne. Uudised ja valitsus löövad häirekella. Olukord tõotab tõsine tulla. Valitsus saadab SMS-i soovitusega küünlaid ja vett varuda.
3h enne on Selveri ja Prisma parklad autosid paksult täis ja leti järjekorrad poolde saali välja. Mõni ei tea asjast midagi ega usu midagi.
2h enne ilmuvad taevasse virmalised ja algav värviline vaatemäng. Tom lülitab maja peakaitsme välja(et vältida elektroonika süttimist) ja tõstab autolt aku maha. Kuulab patarei-raadiost uudiseid. Poodide rüüstamist ei toimu.
0,5h enne on tänavad autosid inimesi täis, veidi ärevamalt, kui tavaliselt.
0h. Magnettormi tipu algus. Alajaamadadest toimuvad plahvatused, süttivad serveriruumid. Protsessoritega elektroonika läheb lolliks ja võrgus olevad asjad oleks kui äikesest tabatud. Black-out. Virmalised jätkuvad.
6h peale. Järgmisel hommikul on mõned inimesed bussijaamas ja tahavad tööle minna. Kauplused suletud. Tänavad vaiksed. Täielik vaikus.
18h peale hiljem inimesed küsivad naabrite käest uudiseid ja käivad suletud poe uste taga.
36h peale lõhutakse esimesed poodide aknad - hakatakse rüüstama.
52h peale paljud nälgivad ja otsivad ümbrusest abi.
84h peale poed ja laod on sõjaväe kontrolli all, on ette nähtud toidunormid.
108h peale suudab sõjavägi oma uunikumidele elu sisse puhuda ja hakatakse nendega hädalisi aitama. Riiklike strateegilisi varusid jaotatakse.
1kuu hiljem. Strateegilised ja lao varud on ammendunud, umbes pool linnlastest rändavad linnadest maale.
2-3 kuud hiljem. Talunikud pakuvad töö eest süüa. Paljud nälgivad.
4-6 kuud hiljem on elektrivarustus osaliselt taastatud, kuid paljud ei hooli sellest enam...

PS! Ma ei usu, et see nii mastaapselt lähitulevikus päriselt toimuks!! Eeldan hoopis midagi huvitavamat.

PS: Kuna jõuan foorumisse harva, palun siia teemasse või mu postkasti mitte lärmama tulla, et kuidas ma küll võin nii naiivne olla jms. Kõigil on õigus sõna- ja usuvabadusele. Aitäh.

Ma ka siin mõtisklesin nendel ellujäämise teemadel päikesetormi (elektrikatkestuse) puhul.
Tulemus oli selline:
Külmal ajal linna jääda, soojal ajal linnast välja liikuda.
Linnas olles ka suvel esiteks nädal aega vaadata, mis juhtuma hakkab. Kui tegemist lühiajalise jamaga, siis on suur võimalus, et maale pagedes avastad naastes, et su korter on tühjaks tehtud...Ja tavakodanikul talvel maale minna on suht-koht enesetapp, kui sind just mingi loomadega ja suurte varudega lahke talu seal ees ei oota. Ühtki toiduvaru läheduses pole, metsloomade püüdmisest ilma püssita võib rohkem nagu unistada, isegi kalapüüdmine on raskendatud (külmaga väljas passimine kulutab rohkem energiat kui see mõni üksik kala mida saaks), sinna ehk kohale saad, tagasi enam mitte kunagi.

Kusjuures ma imestasin, lugedes arvamusi, et niisuguse katastroofi korral sõjavägi laiali jookseb. Kui nende distsipliin ja moraal nii nadi on, siis peaks sõjavägi laiali jooksma ka sõja puhul...

Tehke mis iganes, olge kus iganes, aga teil tuleb endale tagada puhas vesi ning küttepuud.
Ülejäänu on vaid tüütu nohu.

(14-12-2012 02:07 )Ott Sama Kirjutas:  Tehke mis iganes, olge kus iganes, aga teil tuleb endale tagada puhas vesi ning küttepuud.
Ülejäänu on vaid tüütu nohu.

Kas on ikka nohu?
Ei mäleta kust on pärit lause - ellujäänud kadestavad surnuid. Kui palju on maailmas tuumajaamu ja neis reaktoreid kokku? Eks vaadake - http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_nuc...rs#Estonia
Nii et nendega ei juhtu midagi? Meenutame Fukushimat. Seal ei suudetud jahutada kütusevardaid, kuna pumbad ei töötanud.
Ega siis tuumajaamu enne katastroofi ei hakata sulgema.
Nii et karta on et see planeet muutub elamiskõlbmatuks. Ainus võimalus ellu jääda sellises olukorras on see, kui tulnukad su kusagile teisele kolmanda sageduse planeedile toimetavad.
Muide lisaksin, et kuna me oleme nende toidulaual siis on neil isegi huvi aidata meil ümber kolida.
Või teevad nad seda suurest armastusest inimkonna vastu.
On ju olemas hiiglaslikud laevad. Silindrilised - mitukümmend kilomeetrit pikad. Ehk rohkemgi, pole teada. Neid on kirjeldatud India veedades.

Tundub isegi, et väike ostupaanika on juba alanud. Ei ole ise küll täheldanud, aga kuulsin et Säästumarket oli tikkudest tühjaks ostetud. Vanem generatsioon just ostab.

Huvitav et just tikud, miski mis kulub enim, läheb maailmalõpu puhul kaubaks.
Magneesium pulk on palju robustsem ja kauakestvam vahend kui korvitäis tikke.
Lisaks ei karda niiskust.

Säästukas ei müüda magneesium pulki.

Ja katsu sa magneesiumpulgaga näiteks küünalt süüdata, tikkudega on ikka kordades lihtsam opereerida.

(17-12-2012 23:25 )Metafor Kirjutas:  Huvitav et just tikud, miski mis kulub enim, läheb maailmalõpu puhul kaubaks.
Magneesium pulk on palju robustsem ja kauakestvam vahend kui korvitäis tikke.
Lisaks ei karda niiskust.

Aga välgumihkel? Neid võiks osta hulgi ja siis pärast vahetada kasvõi söögi vastu

(18-12-2012 11:07 )zen faran Kirjutas:  

(17-12-2012 23:25 )Metafor Kirjutas:  Huvitav et just tikud, miski mis kulub enim, läheb maailmalõpu puhul kaubaks.
Magneesium pulk on palju robustsem ja kauakestvam vahend kui korvitäis tikke.
Lisaks ei karda niiskust.

Aga välgumihkel? Neid võiks osta hulgi ja siis pärast vahetada kasvõi söögi vastu

Kui see "lõpp" tuleb, siis kõik tehislik laguneb tolmuks, mis moodi saab tolmuga midagi süüdata?
Korralik malakas on vaja valmis vaadata, sest pärast Sa enam ei mäleta kuidas seda tehti.

(18-12-2012 12:42 )tapsix Kirjutas:  Kui see "lõpp" tuleb, siis kõik tehislik laguneb tolmuks, mis moodi saab tolmuga midagi süüdata?
Korralik malakas on vaja valmis vaadata, sest pärast Sa enam ei mäleta kuidas seda tehti.

Khmm, ja kust sa võtad, et kõik tehislik laguneb tomuks? Aigar Säde ütles või?

Meil on kodus väga korralik varu kuivaineid, makaronid, riis, suhkur, jahu, lisaks on pereisa jahimees, seega liha ja konserve on külluses, küttepuid on ka korralikult varutud, isegi generaator peaks kuskil olema. Nii et natuke aega saame vast hakkama .
Soola pidi ka massiliselt poest kaduma .

(18-12-2012 20:15 )zen faran Kirjutas:  

(18-12-2012 12:42 )tapsix Kirjutas:  Kui see "lõpp" tuleb, siis kõik tehislik laguneb tolmuks, mis moodi saab tolmuga midagi süüdata?
Korralik malakas on vaja valmis vaadata, sest pärast Sa enam ei mäleta kuidas seda tehti.

Khmm, ja kust sa võtad, et kõik tehislik laguneb tomuks? Aigar Säde ütles või?

Kuldmammast luges .
Ise tõin omale ühe Kännu Kuke.. juhul kui midagi juhtub siis on midagi head kõrvale võtta.

(21-12-2012 09:19 )BleedingOutMyEyes Kirjutas:  

(18-12-2012 20:15 )zen faran Kirjutas:  

(18-12-2012 12:42 )tapsix Kirjutas:  Kui see "lõpp" tuleb, siis kõik tehislik laguneb tolmuks, mis moodi saab tolmuga midagi süüdata?
Korralik malakas on vaja valmis vaadata, sest pärast Sa enam ei mäleta kuidas seda tehti.

Khmm, ja kust sa võtad, et kõik tehislik laguneb tomuks? Aigar Säde ütles või?

Kuldmammast luges .
Ise tõin omale ühe Kännu Kuke.. juhul kui midagi juhtub siis on midagi head kõrvale võtta.

See kännukas laguneb mingiks sogaseks vedelikuks( süntteetiliste värvainete pärast).
Mõlemad panete mööda, sellest rääkis Zecharias Sitchin mingis oma teoses, kui seletas miks sumerid savitahvlitele kirjutasid.
Võin eksida, aga lambist ei tule peale mingite kujude kaljusse jäädvustamise (Hollywoodis) meelde - 30000 aasta pärast keegi ei teagi, et 7. tsivilisatsioon kunagi siin vegeteeris.

Ei tea kas uskuda või mitte.:
Päike on aktiviseerunud. Magnetilised tormid võivad paisata meid tagasi kiviaega. 2012 aastal tabab väidetavalt Maad päikesetorm, mis viib rivist välja elektrisüsteemid, navigatsiooniseadmed, satelliidid jpm. Selliseid pealkirju ja väljaütlemisi võib viimasel ajal meedias sageli kohata. Kui tõsiselt neid võtta? Kas peaksime hakkama harjutama elu esiisade moodi?

Kui keegi teaks täpseid vastuseid, oleks elu suhteliselt lihtne. Ainult tänu Päikesele on olemas maine ökosüsteem, sealhulgas liik Homo sapiens. Päike ise on aga üks tavaline täht vähemalt 150 miljardi hulgast, mis moodustavad meie Galaktika. Päikesetaoliste tähtede elus mängib õige olulist rolli magnetväli. Vahel lähevad selle jõujooned sassi ja takistavad pinnakihtide loomulikku, pudrupajana podisevat liikumist. Neis kohtades tekivad päikeseplekid. Varem või hiljem pääseb plekkidesse kätketud energia välja, tekitades Päikese pinna kohal protuberantse ning paisates Päikese kroonist välja suuri ainekoguseid ja magnetvälja. Päikeseplekkide ning nendega seotud pursete arv ja intensiivsus muutuvad tsükliliselt, perioodiga umbes 11 aastat. Ent plekkide jälgimise ligi 400aastasest ajaloost on teada aegu, mil neid peaaegu polnudki: nn Maunderi miinimum aastatel 1645–1715. Pole ehk korrektne väita, et päikeseplekkide puudumine oli tollal Maad haaranud nn väikese jääaja peamine ja ainuke põhjus. Kui praeguse aktiivsustsükli miinimum väga pikale venis, hakkas juba tulema ennustusi, et kliima soojenemise asemel saabub hoopis väike jääaeg. Nii vist siiski ei lähe.
Miks päikeseplekid ja -pursked meile korda lähevad? Päikeselt lähtuvad elektriliselt laetud osakesed on elusorganismidele ­põhimõtteliselt samasugune kiiritusoht nagu tuumaelektrijaama katastroofi puhul. Õnneks on Maal olemas kaitsevari – magnetväli –, mis kõige energilisemad osakesed kinni püüab või ümber suunab. Aga kui Päike väga kõvasti “köhatab”, võib ta Maa magnetväljagi sassi ajada ja algab geomagnetiline torm. Päikese ja Maa seoste ilmekaimaks väljenduseks on virmalised, mida pooluste lähedal võib peaaegu pidevalt näha (piki magnetvälja jõujooni pääsevad päikesetuule osakesed Maa magnetpooluste ümbruses sügavamale atmosfääri ning panevad lämmastiku ja hapniku aatomid helenduma). Suurte magnettormide ajal on aga virmalisi nähtud isegi Kuubal, Hawaiil ja Itaalias.
Inimkond ja muu loodus on seni magnettormidega hakkama saanud. Kas siis nüüd on midagi erilist oodata? Päikese poolest pole seegi kord midagi erilist oodata, aga inimene on end ise niisugusesse võrku pununud, et oht tõesti eksisteerib. Küsimus on eelkõige meie sõltuvuses elektrivoolust, aga ka kosmoses paiknevatest navigatsiooni- ja sidesüsteemidest, lennundusest jne. Kujutagem ette näiteks 24tunnist elektrikatkestust suurlinnas: kraanist vett ei tule ja solk ära ei voola, külmkapist hakkab tulema “erilisi” lõhnu, poed on suletud, rahaautomaadid ega pangad ei tööta… Sellise kaosega võib Päike tõesti hakkama saada. Magnettormist indutseeritud elektrivoolud võivad jõuda maapinnani, kahjustades pikki elektriliine ja nende sõlmpunkte – kuni selleni, et transformaatorite vaskelemendid hakkavad sulama. Näiteks 13. märtsil 1989 jäi Kanadas Quebeci provintsis 6 miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita. Päikese meelevalda seab meid ka üha tugevnev sõltuvus GPSist ja muudest kosmoses hõljuvatest tugisüsteemidest. Väljaspool atmosfääri töötavad satelliidid on maistest süsteemidest veelgi kaitsetumad. Lisaks elektroonika häirimisele muudavad tugevad magnettormid atmosfääri ülakihtide seisundit nii, et satelliitidele mõjub tugevam hõõrdejõud ja nad hakkavad allapoole langema. 1989. aasta märtsisündmuste järel pidi USA õigele orbiidile tagasi “upitama” üle tuhande satelliidi.
Päikesepursked on põhimõtteliselt ennustamatud. Me teame, et aktiivsuse maksimum saabub 2012 või 2013, aga ei tea, kui palju, kui võimsaid purskeid toimub, kuidas nad on suunatud (suur osa läheb Maast mööda) ja millised tekitavad ohtlikke olukordi. Tavaliselt jõuavad laetud osakesed Maa lähistele paari-kolme päevaga. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s, siis on Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kuna purskest endast teadasaamine toimub valguse kiirusel (umbes 8,5 minutiga), peaks elektri-, satelliidi- ja muude süsteemide valdajatel olema piisavalt aega võtta kasutusele kaitsemeetmeid. Kõige elementaarsem väljalülitamine või “hiberneerimine” võib vahel väga kasulikuks osutuda. Magnettormide ning tekkida võivate kahjude ulatust ja geograafilist levikut on aga ikkagi raske ennustada. 1989. aasta Kanada juhtumi kirjeldustes ei mainita, kas seda üritati kuidagi ennetada. Tõenäoliselt mitte, kuigi aega oli – süüdlaseks peetav purse toimus Päikesel juba neli päeva varem.

Päikesepursked on põhimõtteliselt ennustamatud. Me teame, et aktiivsuse maksimum saabub 2012 või 2013, aga ei tea, kui palju, kui võimsaid purskeid toimub, kuidas nad on suunatud (suur osa läheb Maast mööda) ja millised tekitavad ohtlikke olukordi. Tavaliselt jõuavad laetud osakesed Maa lähistele paari-kolme päevaga. Eriti võimsad pursked võivad osakesi teele saata kiirusega üle 2000 km/s, siis on Maale jõudmine vaid ööpäeva küsimus. Kuna purskest endast teada saamine toimub valguse kiirusel (umbes 8,5 minutiga), peaks elektri-, satelliidi- ja muude süsteemide valdajatel olema piisavalt aega võtta kasutusele kaitsemeetmeid. Kõige elementaarsem väljalülitamine või “hiberneerimine” võib vahel väga kasulikuks osutuda. Magnettormide ning tekkida võivate kahjude ulatust ja geograafilist levikut on aga ikkagi raske ennustada. 1989. aasta Kanada juhtumi kirjeldustes ei mainita, kas seda üritati kuidagi ennetada. Tõenäoliselt mitte, kuigi aega oli – süüdlaseks peetav purse toimus Päikesel juba neli päeva varem.
Küsimusele, kui tõsine läheneva Päikese aktiivsuse maksimumi poolt ooda­tav oht on, oleks ainuke aus vastus: ei tea. Paistab küll, et selle võimsus jääb alla 1989. aasta omale. Kui aga korduks 1859. aasta sündmus, mil tollase tehnikaime – ­telegraafiaparaadi paberlindidki väidetavalt süttisid, siis… Parem karta kui kahetseda. Aga kasutades jällegi tuumaõnnetuste analoogiat – suure tõenäosusega tuleb inimkond nii järgmisest kui paljudest edaspidistest Päikese aktiivsuse maksimumidest suuremate kadudeta läbi.

Lugesin ühte teemat õhtulehes.

Teemaks oli mis juhtub , kui elekter kaob jääme toidu ,veeta ja soojata.

KATASTROOFI STSENAARIUM: Pikem voolukatkestus toob kaasa rüüstamised. Osa inimesi külmub surnuks, osa sureb nälga.

"Me ei saa toitu, me ei saa kütust autosse, me ei saa pangakaardiga maksta. Meil ei ole vett. On kaos!" kirjeldab akadeemik Anto Raukas aega, kui ühel päeval oleme mustas augus: elektrit ei ole. "Õnnelikud on need, kes saavad sel puhul minna maale sugulaste juurde," lisab ta.Ühel päeval oli lõuna paiku elamises jama lahti. Sest harjumuspäraseks saanud elektrit ei olnud. Ligi kolm tundi. Rike, öeldi energiafirmast.

Pildikast – ei! Külmkapp ja elektripliit – ei! Juhtmega internet – ei! Rüperaal töötas nii kaua, kui aku vastu pidas, veidi üle tunni. Pärast seda – ei!

Vett õnneks kraanist tuli, aga kosutavat kohvi teha ei saanud. Digi-TV pildi ja juhtmeinterneti sai tagasi järgmisel päeval – alles siis tuli teenusepakkuja tehnik ja tegi trepikojas seadme kallal klõpsu.

Kui tagantjärele mõelda, polnud tol elektrita olemise ajal suurt häda midagi. Tegelikult. Sest juhtus see ju valgel ajal ning päevavalguse najal sai juturaamatut lugeda ja kauaks seisma jäänud vajalikud kirjatööd pastakaga ära teha.

Kolleegil nii hästi ei läinud. Temal läks elekter ära pimedal ajal – pauhti, ja oli kottpime! Siis tatsas ta mööda pimedat elamist ringi, orienteerus käsikaudu toast tuppa ja koukis sahtlite põhjast välja mõne üksiku tiku ja küünla.

Terve elu oli mõneks ajaks pea peale pööratud. "See oli lausa kohutav!" meenutab ta.

Need on vaid mõned ilma elektrita olemise ajad, pisikatkestused, mis halvasti ei lõppenud.

Eesti Energia: elektrita seiskuks kogu elu

Aga kui laskuda utoopiasse, kõige mustemasse stsenaariumisse. Mis ikkagi meiega juhtub, kui ühel päeval saabub Eestisse täielik black out ning me kõik peame elama ilma elektrita kogu päeva? Või kogunisti nädala?

"Seda on väga raske ette kujutada," tunnistab Eesti Energia kõneisik Kristjan Hamburg esmalt. Mis aga sellega kaasneks, on kindel: "Kogu elu seiskuks – linnades vett ei oleks, kanalisatsioon ei töötaks, ükski elektriaparaat ei töötaks. Elutähtsad objektid, nagu haiglad, suudavad veel mingi aja oma diiselgeneraatoritel elektrit toota, kuid ka seda ei tohiks rohkem kui päevaks jätkuda."

Mida kostab selle peale haigla esindaja?

"Elektrivarustus on haigla jaoks väga oluline," teatab Põhja-Eesti regionaalhaigla kõneisik Inga Lill, "kuna elektrikatkestused võivad otseselt seada ohtu patsiendi elu – näiteks operatsioonisaalis, intensiivravis, uuringutel."

Lill selgitab, et kui juhtubki kõige halvem – elektrit netu –, siis haiglal on selleks puhuks diiselgeneraator. See käivitub elektrikatkestuse korral ning kõik vajalikud aparaadid on varustatud UPS-seadmetega. Kuid Lill täpsustab: "Generaatori täisvõimsusel töötamisel jätkub diislit 12 tunniks ehk generaatorit tuleb vahepeal tankida."

Aga mis siis saab, kui uuesti tankida ei saa? Kurbi tagajärgi võib vaid aimata.

Mida teha ? kas varuda toitu , puid ja küünlaid?

Lugege teema läbi veel põhjalikult : http://www.ohtuleht.ee/328321

Väga kohutav on vaadata Eesti perspektiivis oluliste ja lugupeetud inimeste kõnesse pruugitud lausete ehitust, näiteks:

Tsitaat:Lill selgitab, et kui juhtubki kõige halvem – elektrit netu –, siis haiglal on selleks puhuks diiselgeneraator.

Või Anto Raukase tekst ümberkirjutatult:

Tsitaat:Pildikast – ei! Külmkapp ja elektripliit – ei! Juhtmega internet – ei! Rüperaal töötas nii kaua, kui aku vastu pidas, veidi üle tunni. Pärast seda – ei!

Vett õnneks kraanist tuli, aga kosutavat kohvi teha ei saanud. Digi-TV pildi ja juhtmeinterneti sai tagasi järgmisel päeval – alles siis tuli teenusepakkuja tehnik ja tegi trepikojas seadme kallal klõpsu.

Kui tagantjärele mõelda, polnud tol elektrita olemise ajal suurt häda midagi. Tegelikult. Sest juhtus see ju valgel ajal ning päevavalguse najal sai juturaamatut lugeda ja kauaks seisma jäänud vajalikud kirjatööd pastakaga ära teha.

Kolleegil nii hästi ei läinud. Temal läks elekter ära pimedal ajal – pauhti, ja oli kottpime! Siis tatsas ta mööda pimedat elamist ringi, orienteerus käsikaudu toast tuppa ja koukis sahtlite põhjast välja mõne üksiku tiku ja küünla.

Tore et vähemalt on miskit sellest tsiteeritud:

Tsitaat:Terve elu oli mõneks ajaks pea peale pööratud. "See oli lausa kohutav!" meenutab ta.

Huvitav oleks mõelda, millest nad päriselt rääkisid

На Солнце произошла мощнейшая за последние 12 лет вспышка
Сегодняшняя вспышка принадлежит к последнему классу, Х, и ей был присвоен балл Х9.3, что делает ее одной из пяти самых мощных взрывов на поверхности Солнца, произошедших за все время наблюдений за подобными событиями. По словам ученых, она произошла в той точке, которая "смотрит" на Землю, и поэтому ее воздействие на нашу планету будет максимальным. Пока ее последствия для жизни на Земле, космонавтов и спутников на орбите предсказать невозможно, об этом мы узнаем лишь через несколько дней.

РИА Новости https://ria.ru/science/20170906/1501923388.html
Huvitav mida see päikesetorm maale teeb, väidetavalt tuleb meie poole. 6 sept 2017

Siin on suht asjalik ¨kosmose ilmavaatlejate¨kanal-Suspicious0bservers.
https://www.youtube.com/channel/UCTiL1q9...5nP2xzFTWQ
Kajastavad kosmoseilma igapäevaselt ja seal ka hulga õpetliku materjali päikesetormide ja nende tsükklite kohta ja palju muud.





Päikesetormid tunduvad orkaane kui mitte loovat siis võimendavat küll.
Hirmuäratava suurusega orkaan Irma mis ka momendil maurab tekkis selle viimase päikesetormi ajal? See kosmose ilma teema on huvitav,tasub uurida.
Nagu ülal,nõnda all...

---

Orkaan Irma lähivaates.Kõhedust tekitav viimsepäeva ilm..
Monster Hurricane Irma impacts in St. Thomas, US Virgin Islands | Sept 6, 2017 #USVI #Irma
https://www.youtube.com/watch?v=VNiXIJsmwdA