Mina ise.

Tere! Olen 18 aastane noormees kuu aja pärast üheksateist.
Minul on mure (nagu meil kõigilgi), et ma ei leia iseennast ja ei suuda põhimõtteid paika panna, st seda et ma elan nagu jumal juhatab.
Eriti rusuv on see probleem, et iga hommik kui ma tõusen tunnen ennast jube masendavalt ja oleks nagu hirm maailma ees, aga muidu olen iseloomult tugev ja süda on soe.Vahest õhtuti mõtlen järgmise hommiku peale et miks ma ärkan nagu teine inimene järgmine hommiku üles`? Õhtul on kõik korras ja ei ole mingit hirmu kellegi ega millegi ees, aga just hommikuti on väga raske, lausa liblikad on kõhus, nagu oleks koolieelik, võibolla hirmuab mind ülejäänud maailm või ma ei tea mis see on aga olen julge poiss muidu terve elu olnud. Vajan vist põhimõtteid mille järgi elada ja need paika panema.
Ma ei tea kas keegi sai sellest postitusest aru aga igaljuhul on kõik siia kirjutatud kommentaarid minu jaoks heameel! Mõelge ja arutage palun.
[/size][/font]

---

Tundub, et vastuseid ei tule, vaadatakse küll teemat aga ega see kedagi teise hala ja nutt ei huvita. Eks ma katsun ise hakkama saada kuidagi.

Küll mõni ikka on kärsitu. Lase inimestel ikka natuke seedida kah Aga minu soovitus sinule oleka, et sea omale eesmärgid. Igal hommikul kui ärkad mõtle mis sa saad täna teha oma eesmärkide saavutamiseks.

Või otsi omale naine

Tervist jah.

Soovitan sul kõigepealt mõelda asjadele-detailidele-hobidele-inimestele oma elus, kellede/milledega oled Sa oma arust tõeliselt hästi hakkama saanud. Iga inimene, Sina kaasa arvatud, on milleski väga hea.
Kindlasti leiad oma elule vaadates neid hetki, mille kohta võid mõttes öelda - hästi tegin, iga kell teeks nii veel.
Näiteks kellelegi parim sõber olemine.
Keskendu neile tegevustele, arenda ennast - loe/vaata, mis maailmas toimub.
Mõtle tegevustele takkajärgi - mida ja kuidas oleks saanud veelgi paremini teha.
Pikapeale leiad mõttekaaslasi; ühendatud mõistused on suutelised pea kõigeks.
Eesmärgid tulevad tasakesi iseenesest.

Ja püüa ebamääraseid mõttekolle endale mitte luua.

Naine on muidugi ka hea mõte.

Seba1993, kessaoled 18aastane. Väiga hää, et meilt nõu ning juhatust küsid. Täitsa ontlik suhtumine.
Alusta lihtsast - oled noormees, aga pead saama meheks.
Esimene põhimõte - ära koorma ennast liigse prahiga. Loo endale rohkem mugavusruumi suhtlemiseks.
Teine - vali ja tee seda, milles on sul kõige enam annet. Isegi siis, kui sul mitte mingisugustki annet ei ole -
on see juba omaette anne!
Kolmas - oled sellises vanuses, kus sa pole päriselt enda oma. Liitu sõjaväega. Viimase kaudu, sa saavutad
selle sisu, et ise otsustada.
Neljas - kahtle alati minu nõuannetes! Ajan alati ja igal pool.. omakasu taga.

Eriti tungivalt soovitaksin igasugustest narkootikumidest kaugele eemale hoida! Ja pyyda ka teisi neist eemal hoida niipalju kui v'o'imalik.

ma tänan kôiki vastajaid! Ma saan hakkama, mulle meeldib ühe inimese lause ; pole olemas vôimatuid asju, on vaid saamatud inimesed. Aitäh veelkord