Postitused: 3
Teemad: 3
Liitus: Apr 2011
Tere, nimelt on juhtunud viimase nädala jooksul mitu imeliku asja. Kõigepealt õuest omale lilli vaasi korjates murdsin ühe kogemata ära ( lille murdmine ei pidavat head tähendama olen kuulnud ) siis ükspäev linnas autoga sõites, kiirus oli väga väike, vb 30 km/h lendas mulle otse esiklaasi must vares, ta riivas kõrvalistuja poolset klaasi ja nagu libises üle katuse. Paar päeva hiljem töölt koju sõites juba maanteel, lendas jälle must vares peaaegu vastu esiklaasi ( seekord olin mina kõrvalistuja rollis ja ka seekord tuli sinna samasse nurka)
Mis te arvate kas see kõik tähendab midagi, või ma lihtsalt kujutan endale asju ette? Kas peaks olema ette vaatlikum, vältima midagi?
Postitused: 5,868
Teemad: 183
Liitus: May 2004
Mina sinu asemel lukustaks ennast tuppa ja teibiks kinni kõik teravad nurgad. Lille murdmine ei ole naljaasi...
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
Nohand, istu natuke kauem WC-potil. Siis lähevad sündmused jälle omavahel jonksu.
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
Kui autoga sõidad, siis ikka pihlakaoks armatuurlauale!
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Postitused: 139
Teemad: 0
Liitus: Jun 2012
Saatuse eest just ära ei jookse ning viikingitelgi oli ütlus "Vanaisa on sulle su saatuselõngast kampsuni juba ammu valmis kudunud", kuid silmad võiksid lahti hoida ja tähelepanelikum olla siiski. Mida sa selle kohalt ette peaksid võtma, ei oskagi soovitada. Osad peidavad ennast kuhugi ära nagu siin eelkõnelejad soovitasid, osad kannavad kaasas mingit õnnetalismani vms. Eks ise pead midagi "toetavat" endale kaasa võtma või mõtlema. Usun, et saad pihta, kuhu ma sihin.
Never interrupt your enemy when he is making a mistake. It is impolite. (Napoleon Bonaparte)
Ei ole mõtet minna seaga pori sisse maadlema. Mõlemad saate poriseks, kuid rõõmu tunneb sellest ainult siga!
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
Nohand, oled lihtsalt natuke "rütmist väljas". Aitab vaid see, kui võtad korraks aja maha. Istu ja lihtsalt oota natuke.
See /--/ istumise soovitus, oli tsipa.. ülepakutud.
Postitused: 78
Teemad: 3
Liitus: Apr 2009
Enda tuttava kogemusest võin rääkida nii palju et, kunagi olevat teda mustad varesed paaril päeval sihilikult rünnanud ja seda erinevates kohtades. Peale seda olevat tema väga hea sõbra isa ära surnud. Kas on seos või juhus...ei tea tea.
Postitused: 2,185
Teemad: 2
Liitus: Jul 2010
(20-07-2012, 10:45 )nohand Kirjutas: See madalseis või rütmist väljas olek on " vaimselt " kestnud nüüd umbes 6-7 kuud, võibolla selle olengi hakanud sellised asju ette kujutama või seoseid ehk otsima
6-7 kuud! Siis on midagi tõsiselt valesti. See on läbipõlemine. Istumine enam ei aita. Mida ma oskan soovitada?
Alusta uuesti. Lihtne öelda, lihtne soovitada, aga.. ilmvõimatu alustada.
Klassikaline tupik - pole piisavalt teavet, et üheskoos lahendus(t)i leida.
Postitused: 13,070
Teemad: 98
Liitus: Oct 2004
Praegu on draakoni-aasta ja mõnedele tähtkujudele lihtsalt ei sobi draakoni-aasta.
Madalseis võib ka sellest tingitud olla.
Maailm on täis lahendamata mõistatusi ja mõned neist on veel saladuslikumad, kui üldse osatakse ette kujutada.
Postitused: 957
Teemad: 7
Liitus: Dec 2011
20-07-2012, 14:35
(Seda postitust muudeti viimati: 20-07-2012, 14:35 ja muutjaks oli Krt.)
Sel aastal olen samuti märganud, et vareseid majade ümber maru palju ja vara hommikul karjas lärmamas. Varasemalt sellist asja ei mäleta. Ju siis mõne aasta eest metsas nähtud perekonna järglased suureks kasvanud ja aktiivselt uudistama asunud. Vast väga ülbeks kätte ei minda, muidu luban, et ajan samuti alla.
Postitused: 777
Teemad: 46
Liitus: Mar 2010
(20-07-2012, 14:35 )Krt Kirjutas: Sel aastal olen samuti märganud, et vareseid majade ümber maru palju ja vara hommikul karjas lärmamas. Varasemalt sellist asja ei mäleta. Ju siis mõne aasta eest metsas nähtud perekonna järglased suureks kasvanud ja aktiivselt uudistama asunud. Vast väga ülbeks kätte ei minda, muidu luban, et ajan samuti alla.
Julgen arvata, et mitte varesed vaid pigem hakid(vareslaste sugukonnast). Need väiksed põrgulised armastavad küll karjade viisi inimasustustes varahommikul lärmi lüüa.
Aga kui vareslastest rääkida, siis tegu linnuriigi nutikaimate tiivulistega. Mõned neist suudavad isegi inimkõnet jäljendada.
Üks süngemaid vaatepilte seoses vareslastega jääb vähemalt 10 aasta taha kui Tapa lähedaselt põllult korraga tohutu kaarnate parv üles tõusis. Tol korral tundus küll, et Hitchcocki käsi on mängus.
Mulle endale aga tunduvad tuvid üpris tüütud olevused. Ja sellisteks on inimesed nad tihtipeale ise kasvatanud, neid toites. Söögikohtades ronivad lausa lauapeale.
Postitused: 444
Teemad: 3
Liitus: Jun 2012
20-07-2012, 16:31
(Seda postitust muudeti viimati: 20-07-2012, 16:38 ja muutjaks oli Dana.)
Mina arvan, et ühelt poolt võib olla tegemist lihtsalt n.ö ajaga, kus seisad teelahkmel ja mõtled, mis edasi teha. Elus ikka neid hetki tekib, kus me suuremal või vähemal määral justkui ootaks selgust, mis edasi teha. Selles olukorras panedki igat pisematki muutust ja juhtumit tähele.
Samas võib ka olla see, et su elus hakkab midagi juhtuma. Lilled ja varesed sellisel kujul nagu sa kirjeldad otseselt hoiatusena ei kõla. Sul võib olla pikemat aega teatav eelaimdus. Endalegi arusaamatult võib selle märgiks olla apaatia või tujutus. Teadlikult ei suuda sa seda mõista, kuid alateadvus teab, et midagi on juhtumas. Ta annab sulle märku (mitte läbi lillede ja lindude), et sa peaks olema mingiteks muutusteks valmis. Ta paneb sind lihtsalt kõikvõimalikele sündmustele reageerima, just neile märkidele mida sa tähele paned.
Mõni teine võib sellistes olukordades hakata riideid pahempidi selga panema, musti kasse üle tee minemas nägema, kuulma kolmikkoputusi.
Mina soovitan mitte nende asjade üle juurelda. Ebausk ei ole kunagi meie sõber. Lõpuks sisendad endale, et kõik läheb halvasti, tekib hirm ja depressioon, mille tagajärjel võidki midagi sellist teha, mis halvasti lõppeb. Hajameelsusest auto ette teele astuda või autoga punase tulega ristmikule sõita jne.
Esmalt püüa rahuned ja tegeleda oma igapäevasjadega ning need märgid unustada. Kui midagi peaks elus juhtuma, siis palju selgemad märgid tulevad siis, kui nad tulema peavad. Kui on lihtsalt ajajärk, kus sa seisad teelahkmel, siis üsna pea hakkab asi hargnema ja sa lähed valitud suunas. Kaob ka see segane ja ärev tunne.
Sina ei juhi, Sind juhitakse. Küsimus on, kes Sind juhib!
NB! Ära lolliga vaidle, muidu ei tee inimesed teie vahel vahet!
Postitused: 4,027
Teemad: 14
Liitus: Aug 2010
(18-07-2012, 10:44 )nohand Kirjutas: 30 km/h lendas mulle otse esiklaasi must vares, ta riivas kõrvalistuja poolset klaasi ja nagu libises üle katuse. Paar päeva hiljem töölt koju sõites juba maanteel, lendas jälle must vares peaaegu vastu esiklaasi ( seekord olin mina kõrvalistuja rollis ja ka seekord tuli sinna samasse nurka)
Mis te arvate kas see kõik tähendab midagi, või ma lihtsalt kujutan endale asju ette? Kas peaks olema ette vaatlikum, vältima midagi? Kui unenägemisega tegeled, no vahest võib ka ilma sellise oskuseta proovida, siis küsi enda kõrgemalt minalt, mis sõnum varesel oli sulle.
Põhimõtteliselt meie omadel on nii, et kui liigutakse äärealadel, siis vahest saadab terve vareseparv ja see toimub rahumeelselt..no jha aga nemad oskavat ka varestega suhelda sarnaselt, kui seda on kirjeldanud A. Heintalu.
Postitused: 957
Teemad: 7
Liitus: Dec 2011
(20-07-2012, 16:30 )xawa Kirjutas: Julgen arvata, et mitte varesed vaid pigem hakid(vareslaste sugukonnast). Need väiksed põrgulised armastavad küll karjade viisi inimasustustes varahommikul lärmi lüüa.
No hallvaresel ja hakil teen ikka vahet. Mets ka suht majade kõrval. Karjas laamendasid vaid mõni nädal, viimasel ajal mitte, põhjust ei tea.
Postitused: 3,242
Teemad: 12
Liitus: Aug 2010
Väga ülbelt lärmavad ja kolooniate viisi elavad künnivaresed - üleni mustad linnud, keda võiks rongaks pidada, kuid on neist väiksemad (enamvähem sama suured kui hallvaresed). Ronk aga minu teada suures parves ei liigu, olen näinud max seitset ronka koos, ilmselt üks pesakond või kaks. Rongad seni veel mu teada suuremaid asulaid väldivad ja pesitsevad hajali mitmemitmekilomeetsiste vahedega. Ja häälitsevad soliidselt, vahest üllatavalt meloodiliselt (muuseas ka hallvares oskab kevadeti "laulda" niet armu või ära) ning vahest teevad õhus lustipärast kukerpalle.
|