[Pirx]

See juhtus mõned aastad tagasi.
Mu onu oli mõnda aega kasvajaga maadelnud, kuid tundus, et ta paraneb.
Me ei suhelnud otseselt omavahel, aga mingis mõttes olime lähedased, kuna nägime sarnaseid kummalisi asju jne. Kui ma sündisin, siis ta teadis mu nime enne, kui keegi talle seda teatas jne.
Ükskord ma nägin unes, et ma lappasin mingit ajakirja, kus igal leheküljel oli mingi sündmus tema elust. Naljakad juhtumised ja muud tähtsad hetked. Kui ma aga viimase lehekülje keerasin, siis oli seal suur pilt tema kätest, mis olid aga sinised ja justkui muljunud nukkidega. Ma ehmusin ja ärkasin selle peale higisena ja nuttes üles, sest ma justkui teadsin, mis see tähendas. Seal ei olnud kahtlust. (lisaks veel mainin, et ta oli muusik ja mängis kitarri. Seega käed väga seotud tema tegevusega).
Ma rääkisin vanematega, et nad helistaks ja uuriks kuidas tal on või midagi sellist, aga keegi ei teinud sellest välja. Osaliselt võibolla sellepärast, et temaga oli vahepeal väga raske suhelda, arvestades tema olukorda ja viimati oli tal niikuinii parem olnud.
Nädal aega hiljem ta aga suri.
Inimesed, kes olid viimastel päevadel tema juures teadsid öelda, et ta proovis veel võimalikult palju sisse lindistada lugusid jne kuigi ta oli tohutult kõhn ja mingitest rohtudest või millestki olid käed lausa sinised olnud.
umbes aasta hiljem ärkasin ma jälle üles higisena ja endast väljas, sest nägin unes, et sain temalt sõnumi oma ipodi peale (mis ei ole põhimõtteliselt võimeline mingeid sõnumeid vastu võtma, kuna pole telefon jne. aga see selleks. Sõnum oli umbes midagi sellist: "Tsau, kuidas teil läheb. Ma ei saanud mingit muud kaudu ühendust võtta. Käisin su kontserdil IRW " edasi olid mingitest tundmatutest märkidest smailid sellised itsitavad ja muhelevad. Täpsustuseks siis, et tegelen ise ka veidi muusika tegemisega. Kiri läks veel edasi ja ma teadsin justkui unes, et ma und näen ja üritasin kiiresti lugeda, aga rohkem ei jõudnud. Edasi muutus tekst arusaamatuks ja häguseks.
Rääkisin sellest ka vanematele, nad ei öelnud midagi.

[renaldo]

J2reldame seda et sul v6ivad olla selgeltn2gemise v6imed arvatavasti see ka nii on.Kuis sul veel midagi sellist peaks juhtuma siis anna kindlasti teada.[/i]

[Sussch]

Päris huvitav.
Tundub, et ta on kohanenud ning tal on hea meel su üle.

[Ibanezman]

IRW kõlab muidugi kahtlaselt.
Miks peaks onud - olgu elavad või surnud - kasutama sellist tähekombinatsiooni.

[Pirx]

IRW kõlab muidugi kahtlaselt.
Miks peaks onud - olgu elavad või surnud - kasutama sellist tähekombinatsiooni.

Lisaks lühendile IRW olid seal veel mingid tundmatud itsitavate nägudega smailid.
Päris elus oli ta selline "vigurimees" tegi nägusid ja käitus võimalikes avalikes kohtades lapsikult kohatult, et jälgida möödujate nägusid... ühele mu sünnipäevakaardile joonistas õnnesoovide alla mingi imeliku nutva tite näo ja kirjutas mulle sinna alla "nututita" see ilmselt käis selle pihta, et ma juba väiksena kõike liiga hinge kippusin võtma...

Seega.. kui inimest teada, siis ei pruugi see enam nii kahtlane tunduda, kuigi... olen isegi alati valmis kõiges kahtlema. Nii igapäevastes asjades, kui ka uskumatutes.

[Ibanezman]

Ega ma ebausu pärast.
Lihtsalt kujutasin ette vaimu/kummitust/ilmutist IRW ja smailisid kasutamas ja ajas muigele.

[Pirx]

Nägin paar päeva tagasi uuesti hirmsat und. Ühe lähisugulase matuseid. Kogu selle aja ma sain aru, et ma näen und ja teadsin ka seda, mida see eelnevalt kaasa on toonud. Uni lõppes aga sellega, et vaatasin kirstust mööda ja korrutasin endamisi "ei, ei, ei" ja kuulsin, kuidas loeti kolmeni ning kirstu poole vaadates nägin, kuidas kolme peal tõsteti kadunuke kirstust välja... keset matusetseremooniat. Ärkasin.
Olin tujust ära, kuid ei olnud paanikas nagu eelmine kord.
Kardan seda nädalat aega. Samas loodan, et see viimane märk tähendas seda, et see ei pea nii minema, nagu ma kardan. Et viimasel hetkel otsustatakse ümber. Või veel parem, ei tule mingit viimast hetke!

[Zinerg]

Kindlasti jälgi oma unenägusid, hoia paber ja pliiats voodi kõrval ning kui ärkad, kirjuta kõik pisemad detailid üles, mis Sul hiljem meelest võivad minna. Jälgi enda elu oma ümber ning analüüsi unes nähtut ennast ümbritsevaga. Sul võivad tõepoolest olla avatud uksed selles maailmas...

[excubitoris]

Inimene unistab - vahest isegi keset päeva. Silme ette manatud pildikesed näevad täiesti "reaalsed" isegi siis kui unistustes sõidab ta kosmose laevas ja on selle kapten nagu James Tiberius Kirk või on Adolf Sickelgruberi kõrval Viienda Riigi Teine Mees või ta astub julgelt linnas ligi maailma kõige kaunimale teise poole esindajale, ning nad lähevd koju ja elavad õnnelikult elu lõpuni või siis seksivad kirglikult kuskil põõsas jne jne jne. Neid unistusi kirja pannes saab inimesest heal juhul tubli ja tuntud ulme (või sopa) kirjanik. Kas need "nägemused" kannavad endas informatsiooni, et nii läheb ja neil on mingi tähendus - peale selle, et isikul on elav fantaasia?
Samu nägemusi öösel unes nähes aga muutuvad inimesed ringi ja üritavad oma fantaasia mängudele külge pookida tähendusi mis laest võetud ehk on SAMA fantaasia viljad. See mis ootab meid ees meie elu ajal on suures plaanis ette aimatav. Rahulik elu mis pikitud "pisikeste" seiklustega või siis suurte katastroofidega - nagu Nibiru, sõjad, mõrvad ja surmad. Ei pea olema keldri geenius, et järeldada, et kui päevasel ajal unistatud pildid on lihtsalt pildid siis on seda ka öösel ajal nähtud.
Ei vaidle vastu, et öisel ajal unes nähtud pildid võivad oma idees või tegevuses kokku minna isiku tulevas elus toimuvate sündmsutega. Kui arvestada kui palju isik näeb unesi ja üritab eete "näha" mis küll temaga saab tulevikus siis on lausa vältimatu, et mingil hetkel aju poolt genereeritud "tulevikunägemus" saab sarnanaema reaalse juhtumiga tema elus. Nii mõnedelgi on aga selle peale kohe "vabandus" varnast võtta - ma ju nägin unes seda unes ETTE järelikult ennustab inimene unes ette tulevikku.

Mingis mõttes meenutab see triangel "naiste Päeviku" laadset nalja. Oma peas luuakse terve maailma, kuid unustatakse see siduda reaalsusega. Kindlasti on paljud seda laadset kirjutist näinud seega toon esile vaid kokkuvõtte:

Naise päevik.
Ärkasin hommikul ülesse. Mees tundus kuidagi kauge... (jätkub kolm lehekülge mõtisklusi mis küll mehega on - armuke, surmahaigus, armastus on otsas jne jne, kuid kordagi ei minda selleni, et KÜSIKS mehe käest mis teda piinab)

Mehe päevik.
Eile tegi auto imelikku häält - mida seal küll remontida on vaja?

[Pirx]

Inimene unistab - vahest isegi keset päeva. Silme ette manatud pildikesed näevad täiesti "reaalsed" isegi siis kui unistustes sõidab ta kosmose laevas ja on selle kapten nagu James Tiberius Kirk või on Adolf Sickelgruberi kõrval Viienda Riigi Teine Mees või ta astub julgelt linnas ligi maailma kõige kaunimale teise poole esindajale, ning nad lähevd koju ja elavad õnnelikult elu lõpuni või siis seksivad kirglikult kuskil põõsas jne jne jne. Neid unistusi kirja pannes saab inimesest heal juhul tubli ja tuntud ulme (või sopa) kirjanik. Kas need "nägemused" kannavad endas informatsiooni, et nii läheb ja neil on mingi tähendus - peale selle, et isikul on elav fantaasia?
Samu nägemusi öösel unes nähes aga muutuvad inimesed ringi ja üritavad oma fantaasia mängudele külge pookida tähendusi mis laest võetud ehk on SAMA fantaasia viljad. See mis ootab meid ees meie elu ajal on suures plaanis ette aimatav. Rahulik elu mis pikitud "pisikeste" seiklustega või siis suurte katastroofidega - nagu Nibiru, sõjad, mõrvad ja surmad. Ei pea olema keldri geenius, et järeldada, et kui päevasel ajal unistatud pildid on lihtsalt pildid siis on seda ka öösel ajal nähtud.
Ei vaidle vastu, et öisel ajal unes nähtud pildid võivad oma idees või tegevuses kokku minna isiku tulevas elus toimuvate sündmsutega. Kui arvestada kui palju isik näeb unesi ja üritab eete "näha" mis küll temaga saab tulevikus siis on lausa vältimatu, et mingil hetkel aju poolt genereeritud "tulevikunägemus" saab sarnanaema reaalse juhtumiga tema elus. Nii mõnedelgi on aga selle peale kohe "vabandus" varnast võtta - ma ju nägin unes seda unes ETTE järelikult ennustab inimene unes ette tulevikku.

Mingis mõttes meenutab see triangel "naiste Päeviku" laadset nalja. Oma peas luuakse terve maailma, kuid unustatakse see siduda reaalsusega. Kindlasti on paljud seda laadset kirjutist näinud seega toon esile vaid kokkuvõtte:

Naise päevik.
Ärkasin hommikul ülesse. Mees tundus kuidagi kauge... (jätkub kolm lehekülge mõtisklusi mis küll mehega on - armuke, surmahaigus, armastus on otsas jne jne, kuid kordagi ei minda selleni, et KÜSIKS mehe käest mis teda piinab)

Mehe päevik.
Eile tegi auto imelikku häält - mida seal küll remontida on vaja?

See kõik on loogiline ja arusaadav.
Mures olen ma selletõttu, et eelnevalt on kaks korda uni+sisetunne surma ette kuulutand.
See et me oma hoiakutega niiöelda "tulevikku muudame" on loogiline. (Kui pidevalt kardad, et armsamast lahku lähed siis lähedki jne.)
Samas ei tahaks uskuda, et minu alateadvus kellegi surma esile kutsuks.

[excubitoris]

Alateadvus ei kutsu midagi esile. Lihtsalt läheb käima nn "Sherlock Holmesi effeckt" - sa suheldes nende lähedastega kellel on midagi viga või midagi tulemas tabad alateadlikult ära nende haiguse nähud. Unes aga alateadvus üritab seda informatsiooni panna paika ja kõrvutades infoga mujalt - ka näiteks TV ja muu meedia saabki kokku surma kujundi. Kuna aga see ei ole täppisteadus siis kuvades piltide jada mitte lõppenud sündmusest arvab ta, et see asi ei pruugi surmaga lõppeda ehk kuigi sümptomid on siis on infot lõpliku otsuse jaoks piisavalt nähe.
See tundub alguses natuke keeruline ja segane, kuid piisavalt mõteldes ja unesi kõrvutades saab loogikale pihta küll.

[Pirx]

mõlemal eelneval juhul polnud ma nende inimestega tükil ajal suhelnud ega ka polnud kellegi teisega nendest juttu olnud. Seega ei olnud kumbki uni seotud niiöelda päevasündmustega. Samamoodi oli ka nüüd selle uue unenäoga. Kuigi sel korral päeval enne und vilksatas korraks see une katkend täiesti ärkvel oleku ajal peast läbi ja ma üritasin ruttu millelegi muule mõelda ja kordasin endamisi "EI", sest ma ei saanud aru, kas see oli minu enda mingi imelik uitmõte/piltkujutis või mingit sorti alateadvuse asi...
Kuigi jälle... see inimene polnud tükk aega jutuks olnud (elab ta teises linnas).

[Zinerg]

Me võime siin lõputult arutleda, mis ja kuidas ning mis on loogiline ja mis vähem loogiline... ent tõsiasi on see, et inimese aju, teadvust, alateadvust ja kõike muud on pikka-pikka aega uuritud. Samuti ka und ning uneseisundeid. On küll saadud palju uut infot ja uusi aspekte, millest lähtuda - ent tegelikult pole me veel isegi lähedale jõudnud, misasi see või teine siis tegelikult ikkagi on ning mismoodi kogu see kompott toimib (terves pildis), mis on mis ja kas teatud teadvuse seisunditest tulnud pilte, signaalne ja muud infot saame me reaalsusega siduda või mitte. Protsessidest võib ju rääkida, ent vastuseid, mis meid (sügavaid ning vastuseid otsivaid inimesi) rahuldaks? Neid pole, endiselt.

Pirx - kuna foorumis on sõnaõigus kõigil kasutajatel, siis minu soe soovitus on endiselt - võta aega, jälgi, analüüsi ning tasa ja targu tee sellest realistlikud järeldused. Edu!

Jällegi - kui keegi arvab, et ma eksin siis palun parandage mind.

[Vanakurat]

Kui tohib panen ka enda tuleviku nägemuse unenäo kirja, natuke sarnane. Kuna sellest on juba hulka möödas ja olen väsinud sellele mõtlemas(püüan ehk alateadvuslikult unustada) ei tule kõik meelde. Aga lugu ise siis sedasi, et kunagi üritasin ka omal käel meditatsiooni harjutada, hingamisi(ma arvan, see rikkus tervist natuke, kõike ei ole vaja kontrollida) jne. Soovisin sisemas ka, et näeks tuleviku, noorena igast lollusi mõeldud. Ühel ööl ma arvan mulle ka näidati tuleviku. Unenägu koosnes nagu filmilõikudest,mõni pikem mõni lühem 1..3min, läbi minu silmade, ma ei näe ennast vaid seda mida ma näen tulevikus.Umbes sama, sa nägid pildikesi elust, mina lõikusid. Neid lõike oli palju ja kõik ei jäänud meelde, aga vahel satun olukorda kus ma tunnen, et ma olen seda näinud ja tean mida mulle öeldakse või tean nüüd tuleb nurga tagant punase jopega tädi. Võtab alati kõhedaks ja üritan teha midagi mis muudaks seda. On üks hetk mis on söövinud mällu, see oli lõpus kui ma vaatan maha, ma kannan beeze viigipükse ja pruunid kingad, põrand on puidust ja lakitud. Ma tean, et midagi väga tähtsat sünnib sellel hetkel. Mis ma ei tea mis see on, sest see on nii hirmus, et ärkan. Väldin sellest ajas beeze pukse oma riietuses
Olis see lihtsalt uni, on need hetked kus ma tunnen olen seda juba näinud minu aju fantaasia, võimalik. Tahan ainult öelda, et kuinagi kui soovisin tuleviku näha, siis nüüd ütleks ei. See on minus tõsise küsimuse kergitanud, kas minu elu ette kirjutatud? Mis mõte sellel on kui on ette kirjutatud, et saa teed kellegile kurja või head?