Surnult millegi vastuvõtmine.

(24-05-2012 15:04 )kage Kirjutas:  

(24-05-2012 11:21 )zen faran Kirjutas:  Alates teisest postitusest loomulikult, kuna tema nõu ja juhatust ei võetud küsija poolt avasüli vastu ja julgeti talle vastu vaielda (kuigi tegemist oli selle näol tegelikult vaid selgitamisega). No ja siis algas juba väevõimuga veenmine, mis paraku enam ei veennud.

Vaatan ja ei näe mitte mingit väevõimuga veenmist ega isegi mitte isiklikuks minemist. Teine Celticu postitus paistab puhtakujulise enda arvamuse avaldamisena mitme usu segamise kohta kus ei ole teist kasutajat halvustatud. Kokkuvõtteks näen Celticu arvamuse avaldamist tegevuse kohta ja teie mõlema poolt selle arvamuse ülekandmist tegevuselt isikule.

Ja variant 3: mööduja ütleb käesoleva info ja oma teadmiste põhjal oma arvamuse. Kui infot on vähevõitu ja selle tõttu head arvamust ei ole öelda, siis antakse möödujale vastu pead kuna tal ei tulnud paremat arvamust pähe ja ütles enda oma välja.

Sul on muidugi õigus näha, mida sa tahad näha Niikaua, kui sa ei väljenda seda nägemist kahemõtteliste mõistujuttudena, mis antud kontekstis paistavad teistele halvustavad. Siis võib nimelt juhtuda, et ka teised hakkavad üht-teist nägema, ega hoia seda mitte enda teada.

P.S. Sul oli siiski juba variant 4.

(24-05-2012 15:21 )zen faran Kirjutas:  Niikaua, kui sa ei väljenda seda nägemist kahemõtteliste mõistujuttudena, mis antud kontekstis paistavad teistele halvustavad. Siis võib nimelt juhtuda, et ka teised hakkavad üht-teist nägema, ega hoia seda mitte enda teada.

Täpselt, paistavad ja hakkavad nägema, aga mitte lauses ei ole väljendatud neid paistvaid mõtteid. Mõtted mis paistavad pannakse külge lugeja poolt ja nagu siin näha, siis tegevusest halvasti arvamises nähakse ka seda, et tegevusega seotud inimesest või tema uskumustest arvatakse halvasti. Mida aga ei ole öeldud.

Kogu inimese maailmanägemine on subjektiivne - ära ütle, et see tuli sulle nüüd üllatusena... Nii et mida sa siin täpsemalt üritasid tõestada? Et keegi meist pole jumal ega valda absoluutset tõde?
Me võime siin vaidlema jäädagi Celticu mõtteavalduse tähenduse üle. Juba see, et sina sellest teistmoodi aru saad (eeldades et sa ei vaidle siin hetkel lihtsalt vaidlemise enda pärast) kui mina, tõestab erinevuse võimalikkust tähenduste andmises. Samas, siinkohal ei tohiks ära unustada ka sõnade tagajärge - seda, mis kasu siis küsija sellest mõistujutukesest sai. Või kuivõrd see üldse postituse algse teemaga haakus...

Jube mugav on väidelda teemades, kus ei tohi sõnagi vastu ütelda. Need kes julgevad tembeldatakse (skeptikuteks või kelleks iganes). Mis on lihtsalt üks klassikaline tuuleveskitega võitlemise taktika, kus oponendile omistatakse mingeid naeruväärseid ütlusi, mida nad kunagi öelnud ei ole, ent mis kõlavad, nagu nad oleks võinud neid öelda, millekäigus materdatakse neid "argmente" ja tuntakse end tõeliste kangelastena, sest kõrvalseisjad ei tea, kas oponent on tõesti seda kunagi väitnud (mõtlend) või mitte.

Ei kaitse kedagi lihtsalt jube tuttav pilt siin foorumis

(24-05-2012 16:25 )zen faran Kirjutas:  Nii et mida sa siin täpsemalt üritasid tõestada?

Ei midagi. Näitasin lihtsalt, et lugejad panevad lausetele külge mõtteid mida lauses pole kirjas ning väidavad tõsimeeli, et kirjutaja neid mõtteid mõtles. St, et iga kasutaja loeb "ridade vahelt" mingi mõtte välja (paistab talle kätte) ning siis hakatakse väitma, mitte oletama, et kirjutaja mõtles just neid mõtteid.

Mida segasemad ja üldisemad on kirjutaja mõtted/mõttetused seda rohkem on aga
võimalusi spekuleerimiseks ja "oma" külge kleepimiseks.
Seega - kumb on rohkem süüdi? Kas kirjutaja kes ei suuda ennast väljendada või
siis lugeja kes üritab segasest mõttest luua tervikpilti lähtuvalt infost mis tal juba on?

Niikaua kuni lugeja väidab, et tekkinud mõtted on kirjutaja omad, loen mina lugeja süüdi olevaks segaduse tekitamises. Üldiselt paistab, et kui midagi jutust "välja loetakse", siis peab kindlasti olema ka kirjutaja seda mõelnud. Küsimine, et kas tegelikult ka seda mõtlesid, ei tundu üldse oluline olevat - parem on lihtsalt lajatada, et sa mõtlesid tekstiga seda ja toda ja kõik.

Kaasaminek polegi nii ohtlik kui millegi vastuvõtmine. Kui lhtsalt vastu võtate ja uni sellega lõpeb pole kah hullu, aga tavaliselt on nii, et surnu annab siis juba ise midagi vastu ja see on juba ohtlikum märk. Alati ei pea olema mõni surnu mängus vaid surma-aimust näitab ka roheline vesi.

(28-05-2012 17:29 )Wilholmensis Kirjutas:  Kaasaminek polegi nii ohtlik kui millegi vastuvõtmine. Kui lhtsalt vastu võtate ja uni sellega lõpeb pole kah hullu, aga tavaliselt on nii, et surnu annab siis juba ise midagi vastu ja see on juba ohtlikum märk. Alati ei pea olema mõni surnu mängus vaid surma-aimust näitab ka roheline vesi.

Loe nüüd palun oma jutt läbi ja siis katsu see uuesti sõnastada.

(28-05-2012 17:37 )Jõhvikas Kirjutas:  

(28-05-2012 17:29 )Wilholmensis Kirjutas:  Kaasaminek polegi nii ohtlik kui millegi vastuvõtmine. Kui lhtsalt vastu võtate ja uni sellega lõpeb pole kah hullu, aga tavaliselt on nii, et surnu annab siis juba ise midagi vastu ja see on juba ohtlikum märk. Alati ei pea olema mõni surnu mängus vaid surma-aimust näitab ka roheline vesi.

Loe nüüd palun oma jutt läbi ja siis katsu see uuesti sõnastada.

Kui annad surnule miskit - ei juhtu miskit.
Kui annad sunule miskit kui ta on küsinud ja tema vastu annab - halb märk.

(28-05-2012 18:46 )Wilholmensis Kirjutas:  Kui annad surnule miskit - ei juhtu miskit.
Kui annad sunule miskit kui ta on küsinud ja tema vastu annab - halb märk.

Tänud.

Mul oli kunagi selline armas tädi, kes armastas üllatada ja nt. tuli kooli alguse puhul külla tordiga. Kuna ta elas teises linnas, siis oli alati puhas rõõm, kui ta tuli. Paraku ta suri.

Ligikaudu 5 aastat tagasi nägin sellist und (olin siis just reaalses elus Tallinnasse kolinud ja töökoha saanud).
Nägin unes, kuidas kadunud tädi tänaval vastu tuli ja kotitäie uusi kingi tõi. Ütles nii: palju õnne uue töökoha puhul. Tõin sulle kingi. Usu mind, sul läheb neid vaja. Teises käes oli tort. Hommikul ärkasin sooja tundega üles.

Kui nüüd möödunud aastatele mõelda, siis tõesti need kingad kulusid ära. Oli keerulisi kui ka ilusaid aegu. Keerulisi pigem rohkem.

Aga mina arvan hoopis et need andmis ja vastuvõtmis tagajärjed on muinasjutud et inimese igapäeva ellu põnevust tuua sinuga ei juhtu 4 aasta pärast mitte midagi. Võin 100€ peale kihla vedada.

Mina olen jälle kuulnud, et kaasa ei tohi minna ja anda ei tohi midagi. Mu vanaisa (siis kui ta oli arvatavasti juba surnud, no ta oli küüditatud) olla ühe mu sugulase unenäos oma tütre sülle võtnud ja ära viinud. See tüdruk suri. Surnult millegi vastuvõtmises ei olevat midagi halba.

Vastuvõtmise kohta ega andmise kohta ei tea ma miskit lisada, aga ma tean seda et kui näed surnud inimest unes ja ta sind puudutab, siis juhtub midagi halba. Mu vanaema nägi vanaisa unes kes kallistas teda ja järgmisel päeval olid tal õlad ja küljed haiged ja selg. Seega ei tohi puudutada surnuid unes, keda sa elus oled väga väga armastanud. Hmm paar teemat ka loomadega. Meil kunagi üks kass, läks pikale pikale rännakule metsa. Oli mitu päeva kadunud aga ma nägin unes et kass tuli koju tagasi, aga järgmisel päeval mu vend läks kellegile külla ja nägi, et meie kass oli tee ääres maas surnuna lamamas. Ja olen ka seda näinud, kuidas, mulle hästi hea ja ustav koer, minuga hüvasti käis jätmas. Koer pulmade ajal.. ühesõnaga õeldes teised koerad pulmade ajal tegid talle lõpu peale ja siis kui ma sellest kuulsin, samal õhtul magama minnes nägin koera unes ja siis ta jooksis hoovist välja kui oli minu juures ära käinud, aga kuna ma teadsin unes olles juba seda et surnuid ei tohi puutuda, siis mul oli nii kahju, et ei ole saanud oma lemmikuga hüvasti jätta, teda korra veel sülle võttes.