Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Muusika
#1
Muusika mõjutab meid otseselt, selleks ei pea olema isegi meloodia, vahel piisab lihtsalt mõnest helistikust. Nende mõjud eri inimestele on suhteliselt sarnased, näiteks seostub f-duur närvilisuse ja rohelise värviga. H-molli peetakse eriti depressiivseks, pidavat sümboliseerima passiivset kannatust.
Miks see nii on?
Pikem nimekiri:
C-duur – jõud ja kahetsus
G-duur – barokkajal seostati õnnistusrituaalidega, üks enim levinumaid helistikke, ent ei seostu eriti millegagi. Minu jaoks üks rõõmsamaid helistikke.
D-duur – aupaiste.
A-duur – süütu armastus, taaskohtumislootus (issand, milline sõna), nooruslik rõõm ja usaldus jumala vastu.
E-duur – mõtiskelu
H-duur – raev, kadedus, meeleheide.

B-minoor – kanntatlikkus, teadmatus tuleviku ees.
D-minoor – kannatamatus, hirm, lootusetus, masendus,
Vasta
#2
Sellele on hästi palju seletusi. Hakkasin esimest neist siia kirja panema, aga loobusin, sest jutt läks väga pikaks. Ja ainult üks näide välja tuua oleks ebaõiglane. Netis selle kohta materjali nagu putru. Abiks on otsingusõnad: harmoonia, ülemhelid, dieesid, bemollid, solfeetso jne. Üsna mõtetu postitus minu poolt, vast on mingit abi alustuseks.
Vasta
#3
Minu jaoks
C-duur - kindel jalgealune
D-duur (eriti, kui toonika on C) - värske tuulepuhang
E-duur - sära
F-duur - jõud
G-duur - hea ja mõnus
A-duur - rõõmus
B-duur - vahel läheb vaja
Vasta
#4
Selle tunde loob interpreet. See ei ole reegel, aga üks seletustest on selline. Kõik sõltub sellest kas me kõrgendame või madaldame. Kõrgendamine mõjub alati positiivselt ja rõõmsalt. Sellest ka G duuri rõõmus kõla. Kuna on tegu helistikuga, milles on üks diees, siis üks noot mis ronib põhiperest välja ja kõrgemale mõjub särtsakalt. Selle vastand on F duur, mis on ühe bemolliga ja seega tekitab vastupidist effekti.
Vasta
#5
G-duuris Fis ei ole kõrgendamine, vaid helireas täitsa õigel kõrgusel olev noot. F annaks G-duuris just sihiliku bemolli efekti... Pealegi pole diees ja bemoll muud kui märgid pooltoonide tähistamiseks noodijoonestikul, sest seal kõiki 12 pooltooni muudmoodi ära tähistada ei õnnestu. Võta näiteks E-duur. Suur sekund üles annab kohe Fis-i, aga väike sekund alla Es-i. Mõlemad on tavalise mažoorhelistiku igati normaalsed noodid, aga ühel on diees taga ja teisel bemoll. Lugu on teine, kui lisaks helistikukohastele dieesidele ja bemollidele kasutatakse veel muid kõrgendusi ja madaldusi.
Niipalju kui mina tean, annavad erinevatele helistikele värvingu erinevad ülemtoonid, õigemini nende kõrvalekalded matemaatilisest seaduspärausest - peaksid olema mingid hertsi murdosad, aga on hoopis teised.
Väga huvitavalt on hertse lahanud Sekeldaja oma blogis http://sekeldaja.blogspot.com/2009/06/tr...sikas.html
Vasta
#6
Jp. Tean seda. See oli kõige primitiivsem seletus mille ennem postitasin. Sest vastata on väga raske kui ei tea kas inimene on kursis muusikaga või mitte. Aga jah, võtmesõna on ülemhelid. Aga tunne loeb ka üsna palju. Kui mängida sama lugu La dieesist või Si bemollist on kõla siiski erinev. Neid teooriaid on jah tohutult ja kõik on nad tõesed.
Vasta
#7
(12-05-2012, 22:20 )kuukaart Kirjutas: La dieesist või Si bemollist
See on ju sama noot.... Nüüd siis jõudsime ka parani välja wink
Vasta
#8
(12-05-2012, 22:24 )haneracryth Kirjutas:
(12-05-2012, 22:20 )kuukaart Kirjutas: La dieesist või Si bemollist
See on ju sama noot.... Nüüd siis jõudsime ka parani välja wink
Jah, ongi sama noot. Lihtsalt interpreetide suhtumine helistikku muutub teistsuguseks. Seda on kinnitanud ka väga paljud dirigendid.
Vasta
#9
Olen põgusalt muusikateraapiast rääkinud siin teemas: http://www.para-web.org/showthread.php?t...kateraapia
Vasta
#10
Hetkel ETV s tähelaev ja Sofia Joons. Ülemhelide ja harmoniseerimise hea näide.
Kahjuks mängis Ta ainult saate alguses natuke ristkannelt ja laulis. See oli vinge.
Vasta
#11
(12-05-2012, 21:01 )haneracryth Kirjutas: D-duur (eriti, kui toonika on C) - värske tuulepuhang

Mis asi on D-duur, mille toonika on C? Suht naljakas minu arust.

D-duur on helirida d-st d-ni. Tema toonika on d. Alati.
Et ta ka mažoorne oleks, kõrgendatakse f-i ja c-d poole tooni võrra. D-duuris isegi pole c-d. Harmoonilises kujus võib tõesti tekkida ka olukord, kus c pole kõrgendatud, ent see helirida algab siiski d-st ja tema toonika on d.
Vasta
#12
(13-05-2012, 18:38 )ekke721 Kirjutas:
(12-05-2012, 21:01 )haneracryth Kirjutas: D-duur (eriti, kui toonika on C) - värske tuulepuhang

Mis asi on D-duur, mille toonika on C? Suht naljakas minu arust.

D-duur on helirida d-st d-ni. Tema toonika on d. Alati.
Et ta ka mažoorne oleks, kõrgendatakse f-i ja c-d poole tooni võrra. D-duuris isegi pole c-d. Harmoonilises kujus võib tõesti tekkida ka olukord, kus c pole kõrgendatud, ent see helirida algab siiski d-st ja tema toonika on d.

Korrektne oleks D duur C bassiga või siis D7.
Vasta
#13
D7-s oleks hoopis cis ju? Ma pole neid akordimärke õppinud, aga (sept-) akordis peaks olema siiski helistikku sobivad noodid.
Vasta
#14
Lihtsalt niisama, ma olen muusik wink
Vasta
#15
(13-05-2012, 18:38 )ekke721 Kirjutas:
(12-05-2012, 21:01 )haneracryth Kirjutas: D-duur (eriti, kui toonika on C) - värske tuulepuhang

Mis asi on D-duur, mille toonika on C? Suht naljakas minu arust.

Pidasin silmas helistiku vahetust C-st üle D või D7 G-sse. See D (D7) seal vahel on kui tuulepuhang Smile
Vasta
#16
http://www.youtube.com/watch?v=05Io6lop3mk
helist mateeriasse.
Vasta
#17
Tänasest ilmunud järgnev lugu https://olemuslik.wordpress.com/ kirjeldab väikelapse hingelist arengut unelaulu ja lemmikmänguasja näidete varal. Millisel moel ja kuidas enese hing nendel hetkedel avaldub saate lugeda äsja ilmunud artiklist.
Vasta
#18
Ленинград / Сергей Шнуров — Ты искала меня

https://www.youtube.com/watch?v=RTb2UiQv...hannel=RVS

Klipi juhatab sisse päris omapärane vestlus noormehe - neiu vahel...
Vasta
#19
Kollektiivselt ja vabalt improviseeritud musitseerimine on võti hoopis teise maailma Smile Siin kasutatakse verbaalse kõne asemel suhtlemiseks heli Ja silmsidet.

https://www.youtube.com/watch?v=nv1-9L2k...urakasLoom
Vasta
#20
(13-05-2012, 18:38 )ekke721 Kirjutas:
(12-05-2012, 21:01 )haneracryth Kirjutas: D-duur (eriti, kui toonika on C) - värske tuulepuhang

Mis asi on D-duur, mille toonika on C? Suht naljakas minu arust.

D-duur on helirida d-st d-ni. Tema toonika on d. Alati.
Et ta ka mažoorne oleks, kõrgendatakse f-i ja c-d poole tooni võrra. D-duuris isegi pole c-d. Harmoonilises kujus võib tõesti tekkida ka olukord, kus c pole kõrgendatud, ent see helirida algab siiski d-st ja tema toonika on d.

Ok! Siin on palju möödarääkimisi. Võiks ju küsida ka, et misasi on C-duur toonikaga D. (vabandust mul on lihtsam C-duuris ehk klaveril valgete klahvide kaudu mõtelda). Misasi meil õieti moodustub? Kas keegi on kursis kreeka laadidega? Minuteada on maińitu Dooria laad. 

Veel ... naturaalne minoorne helistik (ehitatakse C-duuri aluseks võttes üles kuuendast astmest A). Selle nimi on A-moll. Põhimõtteliselt C-duuri helirida toonikaga A ja kreeka laadide loetelus Eoolia .

Mis asi on D-duur, mille toonika/oobertoon on C (naljakat pole siin midagi) Smile Pole tõesti sellist nooti D-tuuris. Aga see ei tähenda, et siit ei saaks midagi üles ehitada. Proovige ise (ja ma ei räägi siinkohal harmoniseeritud muusikast akordide kaudu vaid bassist ja helireast ainult). Pole vajalik, et helirida peaks ilmtingimata omama nooti, mis on bassi fuktsioonis kajastatud!

Kogu sellest teooriast võiks ennast vabaks lasta. Kõik on võimalik! Ja põhilne on tunnetus, kooskõla, ebakõla, üldine kõlapilt jne. Laskem kuulmine ja mõtestamine vabaks!!!

Diatoonilist helirida järgides on tänapäeval jäänud ainult duur ja moll, ülejäänud kreeka laadid on tähelepanuta jäänud või on teada ja kasutada ainult friikidele. Rääkimata pentatoonikas, suurendatud laadist, vähendatud laadist, bluesi laadist jne. Ja siis veel veerand toonidest erinevates rahavmuusika traditsioonides.
Vasta
#21
Mõelgem selle üle miks üldse soovitatakse kasutatakse nootide puhul hingetuid tähti kui on olemas kaunikõlalised  do,re, mi...
Vasta
#22
(17-03-2024, 19:00 )Punahabe Kirjutas: Mõelgem selle üle miks üldse soovitatakse kasutatakse nootide puhul hingetuid tähti kui on olemas kaunikõlalised  do,re, mi...

Tähed ei ole hingetud. ülivahva on, et meil on olemas kirjakleel. Ja ka muusikaline kirjakeel. ehk noodikiri.

Lihtsalt, et sellest on võimalik, nati kõrvale hiilida ja avastada väga omapärane maailm, mida me pole varem kogenud.
Vasta
#23
Ei tea midagi. Võime siis ju küsida miks ka mitte hoopis numbrid. Kuidas oleks 1.duur, 2.duur...
Minu isiklik vandenõuteooria on . Do,Re jne leiutati kloostris ja on pühakute nimede esitähed.
Maxistlik-satanistlik eliit üritab pühalikust igalt poolt hävitada. Nad kardavad ja vihkavad seda nagi vanakurat välku.
Eks sellepärast päätakse muuta hingetuks ka muusikat.
Vasta
#24
(19-03-2024, 19:41 )Punahabe Kirjutas: Ei tea midagi. Võime siis ju küsida miks ka mitte hoopis numbrid. Kuidas oleks 1.duur, 2.duur...
Minu isiklik vandenõuteooria on . Do,Re jne leiutati kloostris ja on pühakute nimede esitähed.
Maxistlik-satanistlik eliit üritab pühalikust igalt poolt hävitada. Nad kardavad ja vihkavad seda nagi vanakurat välku.
Eks sellepärast päätakse muuta hingetuks ka muusikat.
DO,RE kohta äkki leiad siit vastuseid https://en.wikipedia.org/wiki/Ut_queant_laxis

Ei muutu see muusika kuidagi hingetuks  Smile Mulle endale meeldib ka rohkem DO, RE jne. Siis on veel Ungarlaste loodud  JO, LE jne. Siis tuleb tähtmärgistus C, Cis, D, Dis jne. Siis on viis joonerida ja hulk võtmemärke, mis näitavad, kus sa joonestikul asud BASSI võti, VIIULI võti, ALDI võti jne. ja neid saab veel joonestikul üles alla nihutada, et märkida võtmenoodi asukoht.

Minupärast võib numbreid ka kasutada ja tegelikult kasutataksegi, et lugeda astmeid helistiku vabalt. Või mida tähendab siis akordimärk C7 (tõsi, siin on helirea noot C-ga määratletud) või, kui ütledakse "teise astme sekstakord"?
Kõik süsteemid on suht keerulised ja igal oma vead ja head küljed. Näiteks laulda on noodinimedega kõige lihtsam süsteemis C, Cis (siin on pooltoonid kajastatud. Kumba on lihtsam laulda kas DO ja DODIEES või C ja Cis.  See puudutab muidugi muusikaõpetust eelkõige.
Siit võiks veel jätkata aga jutt läheb liiga pikaks.

Oluline on muusika ise, mitte taasesitust võimaldav märksüsteem. Ja muusikat hingestab ikka inimene, mitte märksüsteem. Tegelt võiks ju igasugu vinüül, cd, magnetlindi või ka digitaalse heli erinevad formaadid ka kahtluse alla seada ja ütelda, et ainuvõimalik heli taasesitamine on noodis kirja pandu kaudu reaalselt ruumis kostuv heli. Viimase vastu ma väga polegi, sest see annab konkreetsel ajahetkel interpreedile loomevõimaluse, mis helikandjatel on kivistunud. Aga seda saab muidugi tänapäeval salvestada,  mis on ka tore.
Vasta
#25
Hiinlaste viieklahvisüsteem on justkui vajakka, see on midagi eriliselt mõjuvat. Kas keelu all?
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Muusika ja ruumi seosed. Andres K 20 4,833 13-12-2010, 13:06
Viimane postitus: Andres K

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat