Raamatud loomadest

Kas keegi on lugenud/oskab soovitada mõnda raamatut loomadest.Just sellises ilukirjanduse vormis.Olen üritanud otsida mõnda raamatut kus on kirjeldatud nt hundi elu või inimeste ja huntide kooselust,kuid ma pole midagi leidnud
Kui keegi teab mõnda raamatut, võiks siia lingi panna

Jack London-i "Ürgne kutse", "Valgekihv"?

E. Seton Thompson „Lugusid loomadest”

Valeria Räniku raamatud. Tema lemmikud on karud ja ilvesed. Tegemist on aga pigem aimeraatatutega väikse populaarteadusliku lisandiga, mitte puhtalt ilukirjandusega.

B.Grzimek- Metsloomadele ei ole kohta. Durell- Minu pere ja muud loomad.

Kas see sobib?

Ülalmainitud Gerald Durrell i raamat elust Corfu saarel väärib samuti lugemist kuid see pole ilmselt see mida otsisid.

Mhhhhh. Eksisin Durelli nimega. Õige on Gerald.

Gerald Malcolm Durrell : "Loomaaed saarel."

Hermann Hesse - Stepihunt

Võibolla pole päris see mida otsid, aga romaan räägib kuidas ühte elusolendisse on paigutatud mitu hinge neist domineerivad on hunt ja inimene.

Rudyard Kipling "Mowgli"

Aasta hiljem, aga ehk on huvi veel. Jean M. Aueli raamatute sari kuhu kuuluvad: Koopakaru Hõim, Hobuste Org, Mammutikütid, Mineku Maad. Peategelane kodustab hundi ja hobused nendes raamatutes. Tegevus toimub eelajaloolises Euroopas. Tegemist on väga rikkaliku ja tõepärase kujutlusvõimega kirjanikuga kes raamatute sisu paremaks edasiandmiseks lisaks uurimisretkede sooritamisele õppis ka ise ränikivi töötlema, lumekoopaid ehitama, nahku parkima, toidu-ja ravimtaimi koguma ja kasutama.

Täiendan kah siinset loetelu ühe väga-väga huvitava raamatuga:

Inimesesööjad
Jim Corbett

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4146

India looduseuurija ja jahimehe Jim Corbett'i jutustused paeluvad asjatundlike kirjeldustega India omapärasest loodusest, keskendudes inimesesööjate kiskjatega seotud ohtudele. Autor kirjutab oma kohtumistest tiigrite ja leopardidega; palju huvipakkuvat leiab lugeja ka India olustiku ja rahva kohta.

Sari: Maailm ja mõnda

Ühes internetifoorumis iseloomustati raamatut nii:

Tsitaat:"Raamat räägib autori tegutsemisest 1920-1930 aastatel Indias inimsööjate leopardide ja tiigrite küttimisel. Palju õpetlikku, millest igaühel vast midagi kõrva taha panna. Tegu siis ikka tõsiste vastastega. Näiteks leopard, kes oma tegutsemise aja jooksul surmas 800 ! inimest. Kuigi India valitsus pani välja preemiaid, ei olnud selle leopardi küttimine jahimeeste hulgas eriti populaarne, sest... leopard pistis pitslisse ka järjestikku neli teda tabama tulnud jahimeest. Kuidas Jim Corbett temast jagu sai, sellet üks osa raamatust räägibki.
Jahipidamine siis ajal, mil ei olnud ei laserkaugusemõõtjaid, 20-kordse suurendusega punatäppe ega muud sellist. Ainuke tehika oli taskulambi alge, mis tavaliselt otsustaval hetkel alt vedas. Isegi optilist toru, nagu ta seda ise nimetas, ta ei kasutanud.
Relvadena kasutas mees kaheraudset 500-kaliibrilist stutserit ja hiljem mitmetel raamatus toodud põhjustel 275 !!! kaliibrilist Mauseri karabiini. Viimasega küttis ta muuseas edukalt inimsööjaid tiigreid.
Üheks toodud põhjuseks, miks mees sellist "titekaliibrit" tiigri vastu kasutas oli ka asjaolu, et mees oli selle relvaga palju lasknud ja temas kindel. Siit ka väike mõtteaine meie noortele jahimeestele, kes omale vinti valivad ja nõuandeid ootavad - valige selline relv, millega jõuate (finatsiliselt) edaspidi palju harjutada ja lasta. Siita ka moraal, et vahel on "täpne töö kirurgi skalpelliga tõhusam, kui poolumbes lajatamine sepahaamriga" "

Oo jaa, see Inimesesööjad on tõesti vinge raamat. Lugesin seda üsna soliidses eas olles ja oma häbiks ja raamatu kiituseks pean tunnistama, et olin hirmust halvatud (suu ja silmad ei sulgunud mitu päeva). Ei julgenud pimedas toas magamagi jääda, rääkimata öösel õue kemmergusse minemisest

(14-05-2013 23:06 )Merryllee Kirjutas:  Aasta hiljem, aga ehk on huvi veel. Jean M. Aueli raamatute sari kuhu kuuluvad: Koopakaru Hõim, Hobuste Org, Mammutikütid, Mineku Maad. Peategelane kodustab hundi ja hobused nendes raamatutes. Tegevus toimub eelajaloolises Euroopas. Tegemist on väga rikkaliku ja tõepärase kujutlusvõimega kirjanikuga kes raamatute sisu paremaks edasiandmiseks lisaks uurimisretkede sooritamisele õppis ka ise ränikivi töötlema, lumekoopaid ehitama, nahku parkima, toidu-ja ravimtaimi koguma ja kasutama.

Ausalt öeldes on see esimene kord, kui kuulen, et keegi veel on seda sarja lugenud ja hinnanud. Olen seda oma elu jooksul vähemalt 3 korda lugenud ja iga kord leian uusi teadmisi ja emotsioone.