koputused trepil

tere olen uus liige kuid mul on kahtlane mure... nimelt minu tuba asub põmst trepi juures ja uks on trepi poole ja ss ma läksin eile 01.05.2012 kell 22.58 magama ja 10 minutit hiljem kuulsin trepil 3 koputust. esimesed 2 olid korraga ja ss viimane oli umbes 3 sekundit hiljem ja süda hakkas hullult peksma ja mulle tuli pisar silma ja tuli meelde kuidas ma eelsneval ööl olin patarei vangla juures ja seal kuulnud ja tajunud kahtlaseid asju (sõbral tuli just täpselt ühte aknasse vaadates raua maitse suhu ja hakkas tuikuma + veel mul oli sama tunna ja peavalu oli suur ja ss ära minnes ütles üks sõpradest et tuleb öelda et ÄRA TULE MINUGA! aga mina ütlesin et tule ja võtsin oma pentagrammi kõvasti pihku ja korrutasin et tule vanaisa palun tule tule palun...jne (mu vanaisa oli seal kinni ja tapeti seal 1996 aastal ära) mida ma tegema pean et ma neid koputusi ei kuuleks ja neid külmavärinaid ei tunneks õhtuti??

Kas nüüd jõudis kohale,et nalja ei tehta nende asjadega? Nüüd oota paar päeva ja vaata kas koputus kordub. Kui jah siis päevasel ajal kui sa ei karda räägi temaga , et nüüd on ta vaim vanglast vaba ning mingu nüüd rahus valgusesse. Pane päeval küünal ning aseta peegli kõrvale. Kui õhtul kardad siis tegele asjadega mis sind selle unustama paneks. Ikkagi ju sinu vanaisa. Ja kõige tähtsam on muidugi see, et ei tasu ikka rumalusi teha, näiteks minnd kuulata ning midagi tegema hakata... Ma ei ole mingi spetsalist aga ka mul on vahest tunne et keegi nagu oleks aga hirm toodab samuti meelte segadust ning ettekujutust võimendab hirm... Kui see koputus järgi ei jää kirjuta selgeltnägijate tuleproovi ning las toovad spetsid kohale. Pühitsetud vett võiks sul ka igaks juhuks olla. Jõudu, ja eks anna teada kuidas läheb...

Olen isegi patarei vanglat külastanud ja eks need giidi jutud olid päris kõhedad. Minu jaoks tegi selle koha kõhedaks pigem just selle maja ajalugu. Eriti see, et seal viidi ka läbi hukkamisi ning retsid olid kõik väikestesse kongidesse surutud. Kohapeal ei tunnetanud küll midagi. Võiks seal vabalt isegi üksi öösel ringi liikuda.
Kui sõbral rauamaitse suhu tuli ja tuikuma hakkas, siis on tal vast rauapuudus, mis on põhjustatud valest toitumisest - abi saab apteekrilt.
Koputused trepil? Kas tänapäeva inimeste suurteks paraprobleemideks ongi tuuletõmbused, naginad, varjud peeglites jms.? Vanasti oli sel foorumil veel vanusepiirang, et ei tuleks postitusi teemadel: "päkapikud kurjade nägudega" või "mänguloomad kapil liikuvate silmadega".
Selliseid koputusi, sahinaid ja mida iganes kuuleme me kõik nii kaua kuni meil on kõrvakuulmine ning me oleme ümbritsetud teistest inimestest, loomadest, elusast loodusest.

Ma ei tea millest see tingitud on, aga tänapäeva lapsed/noored on koguaeg nii hirmul. Kas oli see ka vanasti nii või on toimumas muutused? Põhjuseks vanemate vähene aeg õpetuseks ja hoolitsuseks ning vägivaldne ja ulmeline arvutigraafikaga televisioon?

(02-05-2012 22:49 )blinkz Kirjutas:  Kohapeal ei tunnetanud küll midagi. Võiks seal vabalt isegi üksi öösel ringi liikuda.

Kusjuures olen viimase paari aasta jooksul aru saanud, et niisugused asjad võivad olla ikka jube salakavalad. Tundub, et ei tunne midagi ja siis äkki täiesti ootamatult hakkab jube kiiresti paha. Nii paha, et pilt eest ära. Seega üksi niisugustes paikades ringi konnata pole ehk siiski eriti soovitatav. Mõni sõber võiks ikka kaasas olla, kes su ära lohistab, ku midagi juhtub

Nojah, siiski on patarei vangla territoorium suletud ja ilma seadust rikkumata sinna omapäi ööseks minna minu teada ei saa. Siiani on minu seiklused piirdunud Hiiumaa ja Saaremaa kaitserajatistes käimisega, seal sai ikka mõnuga kottpimedaid maa-aluseid tunneleid ja muid komplekse uuritud. Tohutu ehitustöö ikka, mis sõjaajal ära tehti. Lisaks veel see, et paljud käigud olid isegi suvel vett täis ning kasutusajal pidid seal pumbad pidevalt sees olema.

Imelik, et selle foorumiga liitudes uskusin ma pea kõike paranormaalset, kuid nüüd olen ülimalt skeptiline. Siiski on foorum huvitav tänu oma ajalugu käsitlevatele teemadele ning iidsed kultuurid ja ehitised on mu lemmikud Oma skeptilisuses saan süüdistada vaid enda kogemusi, õigemine seda, et ei ole midagi kogenud. Isegi kirjanduse õpetaja ütles, et ma näen elu liiga must-valgelt. Aga nagu öeldakse: Õnn peitub lihtsates asjades.

(02-05-2012 22:49 )blinkz Kirjutas:  Olen isegi patarei vanglat külastanud ja eks need giidi jutud olid päris kõhedad. Minu jaoks tegi selle koha kõhedaks pigem just selle maja ajalugu. Eriti see, et seal viidi ka läbi hukkamisi ning retsid olid kõik väikestesse kongidesse surutud. Kohapeal ei tunnetanud küll midagi. Võiks seal vabalt isegi üksi öösel ringi liikuda.
Kui sõbral rauamaitse suhu tuli ja tuikuma hakkas, siis on tal vast rauapuudus, mis on põhjustatud valest toitumisest - abi saab apteekrilt.
Koputused trepil? Kas tänapäeva inimeste suurteks paraprobleemideks ongi tuuletõmbused, naginad, varjud peeglites jms.? Vanasti oli sel foorumil veel vanusepiirang, et ei tuleks postitusi teemadel: "päkapikud kurjade nägudega" või "mänguloomad kapil liikuvate silmadega".
Selliseid koputusi, sahinaid ja mida iganes kuuleme me kõik nii kaua kuni meil on kõrvakuulmine ning me oleme ümbritsetud teistest inimestest, loomadest, elusast loodusest.

Ma ei tea millest see tingitud on, aga tänapäeva lapsed/noored on koguaeg nii hirmul. Kas oli see ka vanasti nii või on toimumas muutused? Põhjuseks vanemate vähene aeg õpetuseks ja hoolitsuseks ning vägivaldne ja ulmeline arvutigraafikaga televisioon?

aga kui ta vaatas kindlasse aknasse just siis tuli rauakas ja pea hakkas ringi käima

Kas patarei vanglas on ainult üks aken? Kui mitte, siis võis see "kindel aken" olla ju täiesti suvaline aken. Samahästi oleks võinud see olla mõni uks, sein, voodi, toanurk mille vaatamise ajal tal rauapuudus tunda oleks andnud. Sööda sõbrale praetud maksa sisse ja minge siis uuesti proovima, kas tuleb kuskil raua maitse suhu ja hakkab tuikuma.

Kui ikka koputused häirivad ja tunned külmavärinaid, tuleks kindla ja järsu sõnaga öelda, et ära koputa enam, ära käi enam. Ükskõik, kus see ka toimub...Mul aitas.

Aju ja keha peaksid koos unerežiimile üle minema, kuid mõnikord on väike viivitus ning seetõttu võivad unenäod tunduda vägagi tõelised (koputused, sahinad jne).

(03-05-2012 00:04 )blinkz Kirjutas:  Imelik, et selle foorumiga liitudes uskusin ma pea kõike paranormaalset, kuid nüüd olen ülimalt skeptiline.

Lihtne on segadusse sattuda, jah. See on see neetud informatsiooni üleküllus

(me/vabandab ette ja taha OT pärast)

(02-05-2012 22:49 )blinkz Kirjutas:  Vanasti oli sel foorumil veel vanusepiirang, et ei tuleks postitusi teemadel: "päkapikud kurjade nägudega" või "mänguloomad kapil liikuvate silmadega".
Selliseid koputusi, sahinaid ja mida iganes kuuleme me kõik nii kaua kuni meil on kõrvakuulmine ning me oleme ümbritsetud teistest inimestest, loomadest, elusast loodusest.

Kas oli see kuidagi siis minu positusega seotud just see " päkapikud kurjade nägudega " ? Sa ei pea uskuma mida ma nägin aga sa ei pea kuskil mujal postituses seda mõnitama ! Väga nõme tunne tekkis hetkel küll. Ahjaa , saidil on veel olemas vanusepiirang .