Kuu pildistamine Eestis

Lõpuks taandub kõik objektiivi läbimõõdule: reaalne lahutusvõime on lineaarses sõltuvuses objektiivi läbimõõdust.

Seebikarbil on 3cm lääts, bridge kaameral 6cm lääts ja parematel peegelkaamera teleobjektiividel on 12cm lääts - seega annab iga hüpe poole parema kvaliteediga pildi.

Kuid suurtel teleskoopidel on läbimõõt meetrites, ning seetõttu ongi suurte teleskoopide pilt nii terav.

Selle Hasselbladi kaamera võiks mõne mitme meetrise läbimõõduga teleskoobi teha panna, vat siis tuleks tohutu suure lahutusega 5000x 5000 punktine pilt Kuust, mis oleks ka ülimalt terav.

Kui aga väikse läbimõõduga läätsede/optika taha panna suure pikslite arvuga kaamera, siis ei läheks pildi reaalne lahutusvõime paremaks, kuna optika ei võimalda paremat lahutust - nii oleks nagu tsuktsi naljas, kus tuli ära arvata mitu Volga autot tsuksil on: õige vastuse korral sai "mõlemad" endale.

Apollo 16 jäljed on kuul alles ka nelikummend aastat hiljem.

Sinu esimesel pildil on kraater, mille sees on mägi.

Märkasin jah,et mägi,eile sai paar klõpsu naljaviluks proovitud,tegelt oli Kuu läänes kõrgel,"väike" ja taevas uduse võitu.

Lahendused: mis sellest 2x telekonvenverterist sai? Samuti küsiks ka milliste seadetega selle - "Fuji HS20 oskab Kuust teha 1/500 sekundilise säriajaga pilte (720mm telefoto, ava 5.6, iso100)" - pildi täpselt kätte saab. Ise alles suht värske HS20 omanik ja ei tule teps mitte need pildid päris nii välja nagu võiks. + ehk raatsid ka mingi webilingi lisada kust sellise hinnaga lisa leidsid - telekonverteri siis.

Fuji HS20-ga tuleb Kuu pildistamiseks:

1) Valida kettalt (paremalt teine) "M" pildistamise moodiks - nii saad ise säriajad ja kõik muu ette anda.
2) Hoiad all vasakut ülemist nuppu "ISO", ning paremal oleva esimese ketta keeramisega lähed iso100 peale.
3) Hoiad all vasakul alt teist nuppu "AF c-s-m", ning paremal oleva esimese ketta keeramsega lähed "AF-C", ehk pideva autofookuse peale.
4) Keerad objektiivi välja 500-720 mm peale.
5) Keerad paremal olevat esimest ketast, ning ekraani vasakus alumises osas hakkab säriaeg muutuma: 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, jne - valid 500.
6) Nii ongi saavutatud: iso100, ava 5.6, säriaeg 1/500 sekundit, 720mm, ning pidev autofookus.
7) Nüüd üritad fotoka Kuu poole keerata (kui käed värisevad, või oled jõuetu Õrnloo, siis toeta fotokas auto vastu), ning pildistad paar korda - võimalik, et alguses läheb paar sekundit aega, kuni autofookus fookuse õigeks saab ja ongi Kuu pildi peal.

Selle Ebay "odava" paarikümne eurose telekonverteriga (peal on kiri:"digital high definition 2x telephoto lens japan optics") läksin alt: 2x suurenduse asemel on ta vaid 1.3x suurendusega ja optika on tal nii viletsalt lihvitud, et vaatama minimaalsele suurendusele on Kuu detailid ülimalt hägustunud - vahet pole kas pildistad statiivilt või käest, kas autofookusega või käsitsi fookusega - seega võiks enne proovida, kuidas teistel 58mm telekonverter töötab Kuud pildistades: st kas detailsust lisandub või ei lisandu.
Ostsin vist sealt - aga sõltumata sellest kes neid müüb on sisu&kvaliteet ikka sama:
http://www.ebay.co.uk/itm/58mm-Telephoto...231be913e3
Vaatamata telekonverteri puudumisele saab Fuju HS20-ga piisavalt head ca 900 natiivse punkti kõrgused pildid Kuust.
Väismaa fotofoorumitest on meelde jäänud, et 1.7 kordse Sony telekonverteriga on mõnel tulnud päris head pildid Fuji HS20-ga - kuid selline ette keeratav telekonverter maksab enamvähem HS20 enda hinna - seega võiks sellist kallist telekonverterit eelnevalt proovida, et kas ta annab ikka loodetud kasu.

Mõned pildid, mis on Fuji HS20-ga tehtud:
http://nagi.ee/photos/lahendused/sets/342285/

Võrdluseks üks pilt Kuust, mis on tehtud peegelkaamera ja vahetatava teleobjektiivi abil, saades nii kokku 1500mm (Tamroni objektiiv 500mm, 2x telekonverter ja 1.5 kordne kere suurendus Nikon D7000 poolt = 1500mm tavafotoka objektiiv).
http://www.upload.ee/image/2297736/DSC_7201.JPG
Formaalselt on küll Kuu saadud poole suurema natiivse pikslite arvuga, kuid kraatrite detailid pole eriti teravad - ilmselt hakkab siin piirama optika läbimõõt.
Seega saab Fuji HS20 abil suhteliselt odava hinna eest suhteliselt head kuupildid (veidi kallimad analoogid on Canon SX40 ja Nikon P510, edasi tulevad juba peegelkaamerad vahetatavate teleobjektiividega).
Kui tahta ülimalt teravaid kuupilte, siis tuleks vaadata ca 20cm läbimõõduga ja ca 1 meetri pikkune teleskoop, ning sinna otsa panna peegelkaamera - nii saab hinnasildi lõppu lisanduva kahe nulli eest kaks korda parema kuupildi kätte küll.

Suurimad tänud põhjaliku selgituse eest, saab ära katsetatud peagi. Konverteri teemal jõudsin ise ka enamasti just kullahinnas juppe nägema, seepärast uurisingi, et äkki mingi läbiproovitud ja soodsam lahendus. Aga nüüd teada, et ei ole mõtet kulutama hakata. Vana ütlus ikka põhjusega, kui tahad odavat ja head siis peab kaks asja ostma.

Eile oli taevas selgem, 480mm;ISO 376;F/5;1/125


VIDEO

Mõned enda tehtud pildid http://album.ee/album/555403/50268763

Seda veel ka et kui on soov kuu vaatlemiseks või pildistamiseks teleskoop soetada, võiks (minu arvates) eelistada peegelteleskoobile läätsteleskoopi, isegi siis kui peegelteleskoopi pakutakse suurema avaga. Kui internetis müügikuulutustel silm peal hoida, saab sihukese korralikuma riista alates 250 eurost. Oluline on ka korralik, piisavalt jäik, kruvimehanismiga statiiv.

(28-04-2012 21:15 )ekacariya Kirjutas:  Mõned enda tehtud pildid http://album.ee/album/555403/50268763

Seda veel ka et kui on soov kuu vaatlemiseks või pildistamiseks teleskoop soetada, võiks (minu arvates) eelistada peegelteleskoobile läätsteleskoopi, isegi siis kui peegelteleskoopi pakutakse suurema avaga. Kui internetis müügikuulutustel silm peal hoida, saab sihukese korralikuma riista alates 250 eurost. Oluline on ka korralik, piisavalt jäik, kruvimehanismiga statiiv.

Vaatasin,head pildid,et saab siis isegi tavalise "seebikarbi" külge monteerida ja salvestada.Kas oled midagi "kummalist" märganud,näiteks liikumine,tornid vms.?
Mina mitte aga ei oma ka teleskoopi.

Pole isegi tarvis midagi monteerida, mina hoidsin lihtsalt seebikat käes ja klõpsutasin läbi teleskoobi okulaari.
Siin on müügil ka vidin, mis teeb sel viisil pildistamise palju mugavamaks http://www.teleskoop.eu/index.php?target...t_id=29830

Kuu detailne uurimine nõuab palju tööd ja aega, peab olemas olema ka täpne võrdluskaart... Samas uute objektide avastamise võimalus on väga väike, nii et jah, pole viitsinud sellise asjaga põhjalikumalt tegeleda.

(29-04-2012 09:54 )ekacariya Kirjutas:  Kuu detailne uurimine nõuab palju tööd ja aega, peab olemas olema ka täpne võrdluskaart... Samas uute objektide avastamise võimalus on väga väike, nii et jah, pole viitsinud sellise asjaga põhjalikumalt tegeleda.

Küll aga sattusin Päikest pildistades "just" tekkinund laigule,mida enne ega pärast ei leidunud,pilte tegin järjest kust võrrelda saab.
Laik all paremal 20:15,järgmisel kaadril puudub

laiguta minut varem 20:14

??

Kui tegu oli peegelkaameraga, siis nö. maiseks seletuseks võiks pakkuda tolmutera sensoril...aga see seletus on siis üks võimalusi, mitte "tõde".

Kahjuks Kuu pildistamine väikese sensoriga kaameraga ei ole eriti hea ettevõtmine. Palju reklaamitud suured zoomid on lihtsalt reklaamitrikk, et anda rumalale tarbijale mulje, et tal tal on superkaamera, millega ta saab teha superpilte kaugetest objektidest. Siin astuvad vahele siiski muud tegurid näiteks difraktsoon pildimüra jne. Igatsugu külgemonteeritavad lisa objed on lihtsalt üks suur pettus, kuna valgusjõud ja resolutsiooni kadu nullib kõik. Ainuke abinõu on peegelkaamera ja suure valgusjõuga objektiiv nt. 2,8 fookuskaugusega 300 ja ülespoole. Nendele saab ka lisada konvertoreid 1.4, 1.7, 2.0. Ja kui ava kinni keerata kuskil 8, siis on tulemus üpriski aksepteertitav. Kasutaja "lahendused" soovitatavad soovitused on üpriski kaheldavad. Proovisin oma Nikon d700 kit objega 18-55 ja siis kroppisin pildi on tulemus üpris võrreldav "lahenduse" 720 fookuskaugusega. Aga kui tegin kuust pildi 300 F2,8 + konverter 1,7, st. 510 mm, siis on tulemus hoopis teine.

---

Lisaks veel, et need "lollikindald" automaatsetingud tuled kohe unustada, need ongi tehtud lollide jaoks. Katsetamine ja kogemus annavad tulemust

(29-04-2012 12:04 )ekacariya Kirjutas:  Kui tegu oli peegelkaameraga, siis nö. maiseks seletuseks võiks pakkuda tolmutera sensoril...aga see seletus on siis üks võimalusi, mitte "tõde".

EXIF info on nähtav ja üksik äki tekkinud laik sarnane teistega,seega ei ole pildi defekt.

---

(29-04-2012 13:01 )artsakas Kirjutas:  Kasutaja "lahendused" soovitatavad soovitused on üpriski kaheldavad. Katsetamine ja kogemus annavad tulemust

Ei ole küll fotograaf aga pärisfotograaf vaadates normaalse "seebikarbiga" tehtud Kuust pilte,oli kergelt õelda hämmingus ,sest pildid olid nagu tulid-kroppimata Kaameraks Nikon Coolpix P100.Käisin spetsiaalselt poes näppimas ka uut mudelit P510 42x zoomiga ja oma üllatuseks oli P100 26x ,tulem parem !?-tõi kauge,väljazoomitud objekti selgemalt ja lähemale.
Algul tahsin ka sellist fotokat osta nagu Lahendusel aga katsetamise käigus jäi Nikon peale.Ehk huvilistele abiks

Teema nime peaks muutma - "Astrofotograafia" oleks juba täpsem
Ootan huviga pilte ka Päikesesüsteemi planeetidest.

Kui tohib küsida, läbi mille sa selle pildi tegid? Fotoka zoom sellist suurendust vist ei anna.

Exul õigus selles mõttes, et teema peaks olema "Astrofotograafia". Muidu on igatsugu "teen Kuust pilte" ja postitan igatsugu foorumitesse, et oi kui hea pildi olen saanud lihtsalt jama. Inimesed peaks lihtsalt kriitiliselt vaatama oma pilte ja mitte risustama oma tuhandete kräppiga foorumeid.

(29-04-2012 16:20 )ekacariya Kirjutas:  Kui tohib küsida, läbi mille sa selle pildi tegid? Fotoka zoom sellist suurendust vist ei anna.

Annab,Nikon P100.

(29-04-2012 16:27 )artsakas Kirjutas:  Exul õigus selles mõttes, et teema peaks olema "Astrofotograafia". Muidu on igatsugu "teen Kuust pilte" ja postitan igatsugu foorumitesse, et oi kui hea pildi olen saanud lihtsalt jama. Inimesed peaks lihtsalt kriitiliselt vaatama oma pilte ja mitte risustama oma tuhandete kräppiga foorumeid.

Aga milles probleem on? Teema on kuu pildistamisest. On pildid, soovitused...

zzz34 pildil siiski tõenäoliselt tolmukübe ei ole jah. Aga digitaalse zoomi kasutamisest soovitaksin hoiduda.
Rohkem teemat ei risusta...

Lisan ka veel ühe kuu siia .
36x optiline zoom koos selle "jätkuks" ehitatud digi zoomiga.
mõlemad zoomid MAX Kaamera siis Nikon Coolpix P500
tulemus selline Kuu
Pole vist kõige hullem tulemus tavalise klõpsutaja kohta. Paremat ka enam välja ei punnita. Päikest pole proovinud.

Väga äge,ega sellist vist peegliga saa,olgu siis nii pikk toru kui tahes,mina tegin 10M formaadis,siis mahtus "juustukera" isegi kaadrisse.

Kui Kuud pildistate, siis võiks digi-zoomi välja lülitada: digi-zoom ei lisa pildile detailsust juurde, vaid teeb vaid pildi näiliselt suuremaks - sama hästi võib pilti arvutis suurendada.

zzz34 Nikon P100 kuupiltide seadetes on 4x digizoom sees - kuid Nikon P510 tehaseseadetes pole digizoomi sees: nii saadakse näiline tulemus, kus P100 koos 4x digizoomiga annab parema suurenduse kui P510 ilma digizoomita - kui aga lülitada mõlemal digizoom välja, siis peaks P510 omama paremat optilist zoomi ja suurendust kui P100.

Ühest hetkest alates hakkab lahutusvõime sõltuma vaid objektiivi läbimõõdust (mida suurem läbimõõt, seda parem lahutus) - tüüpiliselt on fotokatel 5cm läbimõõduga objektiiv, koduteleskoopidel 10 cm läbimõõdga objektiiv, ning tähetornide teleskoopidel on 50-500 cm läbimõõduga objektiiv - seetõttu saab telskoobiga oluliselt detailsemaid kuupilte teha: samas on teleskoop piisavalt raske , et teda pidevalt endaga kaasas vedada, nagu fotokat veetakse.

Lahutusvõime ei sõltu ainult objektiivi läbimõõdust, vaid sama palju ka optika kvaliteedist.

Näe, kohe kuupildistamise teema siin. Eile 5.mail olnud siis meil Superkuu ehk et aasta lähim täiskuu. Ma siis ka võtsin oma Canon Powershot sx20is välja ja tegin öösel pilti. 200-diksekundi ja 5-se avaga. Mõned korrad 20x optilise zoomiga, mõned 80x digizoomiga. Kuu nagu Kuu ikka. Teda ju palju pildistatud.

Aga vot kui hakkasin seda Facebooki üles laksma, läks lugu ufoloogiliseks-müstiliseks. FB pakkus, et pildil on nägu, kirjuta nimi ka juurde, kelle nägu. No mingine näotuvastusautomaatika. Ma ei näind midagi, aga hakkasin siis osundatud piirkonda levelitega kruttima ja ennäe - Jeesus isiklikult vaatas vastu.



Ma midagi seal joonistanud-töödelnud ei ole, ainult heledus/kontrast/levels, igaüks võib üle pildistada ja uurida.