[Celtic]

29. dets. 2004

Fantaasia ei ole väljamõeldis. Nimelt ei oska/ei suuda inimene kunagi mõelda millegi sellise peale mida kusagil olemas poleks.
Fantaasia on lihtsalt ühe võõrmaailma külastamine. Nagu mõtterännakki... ainult selle vahega et fantaasiamaailmas oled sa jumal ja teed seda mida tahad. Mõtterännakul oled aga vaid osaleja.
Teatavasti koosneb maailm lõpmatutest arvudest tasanditest. Võtame kasvõi inimkeha ja üldse ruumilise maailma. Me oleme tahked kuna meie aatomid pöörlevad tiirlevad teatud sagedusel ning kui teise samaväärse aatomiga kokku sobitatad veel üks... siis nad põkkuvad. Ehk siis ei lähe teineteisest läbi.
Iga organism on nagu makrokosmos. Meie sees on miljardeid miljardeid maailmu... mida ainult meie ise saame kasutada.
Fantaasia on viis nende külastamiseks.

Et me saaks seal maailmas miskit teha selleks on meil vaja luua sinna maailma enda teisik. Ehk siis kannad osa oma teadvusest sinna tasemele.
Vahel juhtub et läheb jamalt... kannad liiga suure osa oma teadvusest (hingest) sinna ning allesjäänud (füüsilises kehas) ei oma enam piisavalt energiat et seda hingeosa tagasi tõmmata.

Njah... need on need inimesed seal hullumaja seinade vahel... elades omas maailmas. Tegelikult on nad oma maailma jumalad ning meie lukustame neid nagu loomi.

[Muudetud: 10-1-2005 celtic]

[Hallucigenia]

Algselt postitas: celtic
Et me saaks seal maailmas miskit teha selleks on meil vaja luua sinna maailma enda teisik. Ehk siis kannad osa oma teadvusest sinna tasemele.

Sinuga täitsa nõus ... Aga kunagi (väga ammu) leidis aset vastupidine sündmus. Selleks, et tegutseda meie füüsilises* maailmas, lõid vaimolendid (nimetame neid nii, olen neid kusagil siin foorumis varem ka Peremeesteks nimetanud) endale füüsilised teisikud - hulkraksed elusorganismid (sealhulgas lõpuks ka kõrgemad ahvid). Kui siit edasi spekuleerida, siis ehk tähendab mõtleva inimese teke vastupidise protsessi algust: füüsiliste (bioloogiliste) olendite tungimist vaimumaailma - viisil ja eesmärkidel, mis on sõltumatud nende muistsete peremeeste eesmärkidest ja tahtest ("biorobotite mäss"). Aga ettevaatust sellel teel! Kui kunagi vaimolendite tungimisel füüsilisse maailma ei osutanud viimane neile rohkem vastupanu kui savi potimeistrile, siis inimeste minekul vaimumaailma on lugu hoopis teine. Nad kohtuvad seal vana, targa ja võimsa rassiga. Kuigi võib ka olla, et selle rassi mandunud ja haledate riismetega (mis ilmutavadki ennast kogu selle para-värgina?). Kui nii, ehk oligi see põhjus, miks "biorobotite mäss" õnnestus ja me saime vabaks (hakkasime mõtlema)? Nii või teisiti - vaimumaailm võib olla vaenulik või vähemalt kiuslik. (Viimase väite taga on ka pisuke isiklik kogemus - õnneks küll väga leebel kujul.). Beware!

* see "füüsiline" tähendab muidugi "füüsiline, nagu me teda praegu tunneme"

__________________________________________________________________________________
See hullumaja-jutt on ka täitsa huvitav (eriti nt skisofreenikutesse puutuv), aga sellest kunagi edaspidi.

[Celtic]

30. dets. 2004

Ja jumal ütles et sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval.
kes on jumal? kas on ta isik kes selles eksisteerivas maailmas võib teha mis pähe tuleb? kasvõi hetkega lammutada kõik? kaotada igavikku...

sel juhul on meie maailm kus me elame üks fantaasiamaailmu meie kallite kristlaste jumalale... jahvele. või jehoovale... kuidas kellelegi meeldib teda kutsuda.
tema lõi siis järelikult maailma ja elab omaenese egost. kuna tema ego on see mis sunnib teda pidevalt meie maailmast energiat ammutama. jah jumal oled küll... jah me austme sind, jah me orjame sind.

see on nagu sisemine enesekindlus... teadmine et kuskil oled sa kõik. kindlasti on jahve oma maailmas nohik... kes suuremate klassivendade käest vaheaegadel peksa saab kooli peldikus.

aga mis siis kui ta lõpetab oma fantaasia? kas ta laseb igavesti elada vaid neil kelledel tema nimi suus? kas ta tõstab nad ümber teise maailma... teda jäägitult orjama...

[Muudetud: 30-12-2004 celtic]

[Arxos]

Seda küll, et näiteks Jehoova pole siin mingi kõigelooja ega õigete eesmärkidega tegelane. Ta on vana ajastu jumal, kes on omadega juba piisavalt ära nullitud. Tase peaks tal suhteliselt kõrge olema, aga erinevad tasemed ja toetus võetakse ikka pasakottidelt lõpuks ära. Takistagu nad seda palju tahavad, aga lõpuks kukuvad ikka kokku. Pull on veel see, et nad ise ka peaks teadma seda ja see sunnib neid nii kiirustama kui ka paaniliselt tegutsema ja siis hakkabad nad ka aina rohkem vigu tegema ja nende ettevõtmised on tugeva surve all.