Kuidas toimib lummamine?

Haldjalegendides on üks huvitav nähtus. Osad haldjate juures käinud inimesed muutuvad kurvaks. Elutahe kaob, tekib endassetõmbumine, suhtlemise vältimine. Mainitakse juhtumeid, kus inimene ümiseb mingeid võõraid meloodiaid. Seisund lõppeb surmaga - mõni kustub iseenesest, mõni sooritab enesetapu. Näiteid võib leida kasvõi raamatust "Torupill, haldjad ja hiiglased". Sarnane nähtus näib toimivat ka surelike endi seas, mõnigi armunu sooritab enesetapu peale seda, kui tema armastatu sureb või ära läheb.
Kuid kas surelike eneste seas toimivat "lumma" saab võrrelda haldjate omaga?
Ilmselt on ka juhuseid, kus haldjad ei lumma oma ohvreid ära nii, et nood elutahte kaotavad. Räägitakse juhtumitest, kus haldjamaale viidud isik pääses sealt või päästsid ta sealt tema sõbrad ja pereliikmed. Isik elas peale seda normaalset elu. Kas mitte kuulus Thomas Riimimeister üks selline polnud? Või on siiski võimalik, et haldjas saab oma lumma tagasi võtta ning lummatu ei kaota seejärel oma mõistust?
Ma ei oska öelda, kas ka muud võõrolendid oskavad lummata. Ufokontaktijuhtumites pole ma midagi sellist enda teada veel tähele pannud.

(13-01-2012 01:03 )paadikapten Kirjutas:  ... Kuid kas surelike eneste seas toimivat "lumma" saab võrrelda haldjate omaga? ...

Saab, saab.

Rahvajuttudes on palju liialdusi. Mina arvan, et teist(sugust) maailma näinud inimene muutub mõttetult sebiva inimeste maailma suhtes lihtsalt ükskõikseks. Kes ei suuda endale normaalse inimese "maski" teha, retsitakse lihtsalt ära või hakatakse temasse nii haletsevalt suhtuma, et tal ei jää muud üle kui ära surra.

Vähemalt osadel juhtudel võis nii olla.

Kuid ilmselt on ka olendeid, kes otseselt elujõust toituma hakkavad. Ka need võivad ju haldja või ingli kujul end näidata.

Ilmselt on igaüks kunagi olnud "armunud", ning teab mis laadi tundest on juttu.

Armund on üksteise lähedal, hoiavad üksteisest kinni ja naudivad seda "head ja sügavat uudset tunnet" - see kas nad vahel musitavad või kallistavad polegi nii oluline - oluline on just see "armumise tunne", mis seisneb südame tskarate vahel loodud niitide abil toimivas energiavahetuses, mis loob "hea ja uudse tunde".

Pikapeale (nädala või aastaga) harjutakse sellise "armumise tundega" ära, ning hakatakse seda võtma ise-enesest mõistetavana, elades igapäevast materiaalset elu edasi seal peituvate murede ja rõõmudega.

Kui armumise teipphetkel peaks teine osapool ära surema/kaduma, siis muutub alles jäänu jaoks maailma tühjaks ja mitte-elamisväärseks.



Ilmselt on midagi sarnast ka haldjate ja tulnukatega: nad näitavad palju arenenumat/sisukamat elukorraldust, mis lummab seda näinud inimesi, ning meie mannetusse reaalsusesse tagasi tulles kaob siin igasugune elutahe.

Analoogiaks võiks tuua NLiidu ajal välismaale saanud inimesed: tühjade poelettide, kibestunud inimeste ja trahvinäljas miilitsate asemel on kaupadest lookas poed, naeratavad inimesed, ning abivalmis politseinikud - seetõttu ei tahtnud paljud NLiitu tagasi tulla, või üritasid tagasi tulles siit kiiresti põgeneda.


Kõik eelnev on suuresti "emotsioonide mäng" - mõistlik inimene peaks üritama luua "maist paradiisi" siinsamas: üksi jäänud armunu peaks otsima kellegi teise; haldjate/tulnukate elukorraldust näinud inimesed peaks looma sarnase elukvaliteedi ka Maal; ning NLiidust välismaale pääsenud oleks pidanudu looma sarnase paradiisi NLiidu sees - sarnaselt võiks neegrid rajada niisutus-süteemid ja Aafrika kõrbed puid täis istutada, mitte aga valguda Euroopat lagastama - sarnaselt võiks eestlased rajada Eestisse maailma arenenuma tööstuse, mitte aga rahulduda välismaa jaoks allhangete tegemisega.

Ma arvan, et lummuse alustalaks on kestev seksuaalne rahuldamatus ja allasurutus. Need lummavad haldjad on tavaliselt anorgaaniliste tekitatud projektsioonid, mida need su enese alateadvusest kokku panevad. Mida vähem allasurutust, seda loomulikumad projektsioonid. Mida rohkem allasurumist, seda ebareaalsemaks kisub.

Terve meie parlament on toompeal nn lummuse küüsis, sellega kontrollitakse ja mõjutatakse nende tegevust. Ja sellepärast ongi meie ponnistused paremuse poole null......

Siin mõeldakse "anorgaanilise" all vaimolendit, nagu Castaneda teostes kirjeldatud "lendajad" - vaimolendil pole füüsilist, ehk orgaanilist keha.

Kuna anaorgaanilistel vaimolenditel pole füüsilist keha, siis ei saa nad meie mõjutamiseks meil otseselt "käsi väänata".
Kuid anorgaanilised saavad meie teadvusesse projetseerida vale-kujundeid, ning seeläbi panna meid tegema mida nad tahavad.

Näiteks kui nad tahavad meile haiget teha, siis ei saa nad meid jõuga sundida parema käega haamrist kinni võtma ja vasaku käe sõrme pihta lööma.
Kuid nad saavad meie teadvuses luua vale-projektsiooni, justkui oleks sõrme asemel nael, mida tuleb lüüa - meie arvame, et lööme naela pihta, kuid tegelikult lööme haamriga enda vasaku käe sõrma pihta.
Kui me aga suudaks oma mõtteid väga hästi kontrollida, siis ei langeks me selliste vale-projektsioonide ohvriks.

Reeglina on probleemid halbade/tumedate vaimolenditega, kes toituvad inimeste hinge-energiast.
Kui inimene saab haiget, siis kiirgab ta välja tohutu koguse madala-sagedusliku energiat, mida mandunud tumedad vaimolendid omastada suudavad.
Sarnaselt kogutakse anorgaaniliste poolt kokku jalgpallivõistlustel möllavad tohutud enerigad.

Selle hinge-energia mis anorgaanilised meilt ära võtavad saab "tagasi küsida" Aigar Säde poolt kirjeldatud vampiirhingamise meetodite abil.

Anorgaaniliseks loetakse castanedas kehatut teadvust. Ma ise sain sealt aru, et neid on väga erinevaid. Päriselt pole ma aru saanud seal kasutatud ally mõistest. See on nagu pooltaltsas olend, kes on kuidagi siia maailma üle tulnud või tõmmatud. Kuju annab talle inimene ise, st parem kui ei annaks. Inimese aju püüab kõik mõistlikuks tõlkida, sealt algavad jamad.
Need mis unenäkku tulevad, neile on inimese alateadvus nagu avatud raamat. Saavad mängida soovidel ja ihadel. Aga tähelepanelikul vaatlemisel on nende pakutud asjades vigu. Nad ikka päris ei adu meie maailmas toimuvat.

Nojahh. Oled nagu lõvitaltsutaja. Ehk alati peaks meeles hoidma ,et tegu on siiski lihasööjaga. Ehk siis pead lõvi mõtted sellest eemal hoidma,et sa süüa kõlbad.

Castaneda teoste "stiilist" saad ülevaate VironShamani poolt algatatud teema abil, kus ta tsiteerib eestikeelseid Castaneda raamatuid:

http://www.para-web.org/showthread.php?tid=3330



Lihtsustatult mitteorgaaniliste olemusest:
Osad vaimolendid suudavad kehastuda/seestus hinge sisse - hinge omavad vaimolendid saavad omakorda kehastuda inimeste füüsiliste kehade sisse.
Osad vaimolendid ei suuda kehastuda/seestuda hinge sisse - sellised ei saa kehastuda hinge puudumisel inimeste füüsiliste kehade sisse ja nemad ongi mitteorgaanilised, st ilma füüsilise kehata olendid.
Castaneda lendajad on üks mitteorgaaniliste väljundeid - sarnaselt on ka "Tartu vaim" ja "paha vaim" mitteorgaanilised olendid.

Lendajad polevat kohalikud anorgaanilised, nad olevat tulnud kuskilt universumi sügavusest. Sedasi oli vist castaneda bookis kirjas. Et iga anorgaanilist ei maksa kohe lendajaks nimetada.

lendajate toit on inimeste teadvuse helendus, mis asub tema kookoni pinnal ja selle vastu aitab ainult distsipliin, mis muudab helenuse neile mittesöödavaks. distsipliin, mitte rivimarsi mõttes vaid enese.

Näen nii, et kõik subjektiivsed sisemised ehk metafüüsilised dimensioonid on anorgaanilised, seega tegu paratamatu Kõiksuse kaasnähtusega. Lendaja aga on pigem anorgaanilised programmid, mida ei vallata päris teadvuslikult, vaid toimivad alateadlikult kellegi kõrgema sisestatud ideede kohaselt. Tundub, et igasugused usuidealisid ja maagikud tegutsevad ja toimivad tihti anorgaaniliste lendajate manipulatsioonil. Lendajad võivad olla mingi piirini nii arendavad ja abistavad, kui ka mittetoimivad ja pahatahtlikuks tegevad.

Ära unusta, et inimese teadvus on samuti anorgaaniline.

Mul oli üks mõtteuperpall kunagi,et tea kui palju inimene ise tegelikult oma kehas peremees ongi. Et keha on äkki nagu kokkupanekupunt, siduja, portaal. Ja tegelikult elab inimese teadvus ühes kehas koos teiste teadvustega, kellede jaoks kehastumine ka on oluline,et mingisse reaalsusesse küündida. Siis kui mingil põhjusel omavahel läbi ei saada, siis ütleme,et on vaimust vaevatud inimene.

Mitte vaid teadvus pole anorgaaniline, vaid ka ühisteadvus. Kumb nendest aga on lendaja? Minule vaikselt hakkab hoopis näima, et mina-teadvus ongi lendaja (mina-teadvuse element vaimses tõlgenduses on ka õhk). Seega, võib-olla inimeste oma peaga mõtlemist piirata ja läbi ühisteadvuse kontrollida, hakati nende mina-teadvust nimetama negatiivselt lendajaks. Kes seda võõrast lendaja terminit ikka täpselt teab?

(15-01-2012 18:02 )Krt Kirjutas:  Mitte vaid teadvus pole orgaaniline, vaid ka ühisteadvus. Kumb nendest aga on lendaja? Minule vaikselt hakkab hoopis näima, et mina-teadvus ongi lendaja (kuna mina-teadvuse element vaimses tõlgenduses on ka õhk). Seega, võib-olla et inimeste oma peaga mõtlemist piirata-kontrollida, hakati nende mina-teadvust nimetama kuidagi negatiivselt lendajaks. Kes seda võõrast lendaja terminit ikka täpselt teab?

sa kohe suudad kõik segaseks ajada.

kohe muudan ära, mõeldud oli sõna anorgaaniline, aga kirjutasin millegipärast orgaaniline. juhe tänaseks vist vaikselt koos.

mis see ühisteadvus, minateadvus ja lendaja siia puutuvad?

ju kummitav lumm annab märku metafüüsiliselt ehk anorgaaniliselt. võõras lendaja-mõiste küsimus aga korraks niisama lummas, või kes selle üldse teemasse sisse tõi (ma ei viitsi hetkel enam eelnenud postitusi tagasi kedrata)?