Sirvisin selle teema siin läbi, vahepeal oli juttu St Peterburgi hoonete graniidist sammastest. Keegi näitas siin vingeid treipinke millega suurtest kiviplokkidest ilusaid ümaraid sambaid valmistatakse. Ei jäänud aga silma, et keegi oleks maininud, et paljud nendest Peterburgi sammastest on seest õõnsad. Kes oskab seletada kuidas on treipingiga võimalik sellises mõõdus graniitkivist sambad seestpoolt tühjaks treida?
Lühike 2 minutiline video kus on näha seest tühja sammast: https://www.youtube.com/watch?time_conti...3wKgKSpgdE
Nagu eelpool juttu oli olen ise ka arvamusel, et paljude vanade kivist ehitiste ehitamisel on kasutatud geopolümeer segusi ja vahel on ka kasutatud metallist armatuure.
Kui kedagi huvitab, leidsin kunagi patendi eelmise sajandi alguspoolest mis seletab kuidas valmistada tehislikku graniiti: https://patents.google.com/patent/US1814012 http://patentimages.storage.googleapis.c...4012-0.png
Patent eeldab vist, et kivimass tuleks kuumutada 1540 kraadini, ei tea kui teostatav on terve pirakas sammas 1500 kraadini kuumutada ja seda õige kiirusega jahutada, võibolla ei pea tervet samba vormi korraga kuumutama..
Päris teema alguses võttis kasutaja Digitaria pikemalt sõna valgustades meid ideega, et kõik mäed on tekkinud maapinna kaevandamise tagajärjel ja vulkaanid on kaevandusjääkide hunnikud. Sellel teemal ma oma seisukohta ei julge võtta, aga juhuslikult jäi silma, et ka meil siin eestis on tossavaid künkaid: Kukruse mägi
12-10-2019, 10:13 (Seda postitust muudeti viimati: 12-10-2019, 13:34 ja muutjaks oli TTT.)
Piiteri suured katedraalid on täielik müstika. väidetavalt ehitatud suhteliselt hiljuti, fotograafia tekkimisega umbes samal ajal, aga fotosid neetu. Piiteri Kaasani katedraali põranda muster on tehtud 3D illusiooniga...katedraalides leidub ka lumivalgeid marmorsambaid, ilma ühegi pleki või varjundita, läbimõõduga üle meetri ja pikkusega kuni 20m... svastika siin, svastika seal...miks hitler linna terveks jättis?
ainult rumal võib uskuda juttu, et piiteri sammaste materjal raiuti välja kuskil sealsamas lähedal, meislitega taoti ümaraks ja poleeriti liivase kaltsuga.
kui hüpata sisse talvepaleesse ja vaadata sealseid eksponaate, sõidab katus täiesti pealt ära.
kõik küsimused saavad vastuse väga lihtsalt - kogu kiviträni - sambad, vaasid, plaadid ja kattepaneelid laevatati piiterisse. aga laevale pandi seal, kus kunagi asus müstiline Atlantis...kui müstika eemaldada, jääb järele teadmine, et Atlantis oli meie tsivilisatsiooni eelne tsivilisatsioon, mille hävitas ookeani sukeldunud või siis madalalt mööda lennanud taevakeha. nii umbes aastal 500+ natuke.
ülemaailma on laiali graniidist ja marmorist "tooteid", mis kaubaks ei ole läinud (on katkised), kuid teenivad nüüd raha omal moel - näidatakse turistidele.
kes on vaadanud Tallinna TV matkasaadet, sai ehk teada, et Horvaatias kougitakse seniajani järvede põhjast, soodest ja rabadest välja antiikseid marmorkujusid...
netis leidub palju fotosid ja ka paar filmi väljakaevamistest Roomas möödunud sajandi kahe- ja kolmekümnendatel, kus maa seest tulevad välja graniidist ja marmorist sambad, kujud... aga ka elumajad, viiekorruseliste majade alumised kolm-neli korrust.
Atlantis oli meie, valgete inimeste loodud maailm. seal kujunes välja ladina tähestik...teadus, ladina keel kui teaduskeel (kasutusel seniajani), mida meil, eestlastel on lihtne hääldada, suurt vahet ei olegi.
aga see on juba hoopis teine teema.
Tsitaat:Piiteri suured katedraalid on täielik müstika. väidetavalt ehitatud suhteliselt hiljuti, fotograafia tekkimisega umbes samal ajal, aga fotosid neetu.
Kasuta google asemel näiteks jandeksit ning pilte tuleb mis mühiseb...
väga huvitav lugu, ja vastuseid ei ole ikkagi. mina pakun, et sambad veeti piiterisse
vahemere äärsetest hävinud linnadest. siis kui kadusid latiinid, kukkusid ka sambad
pikali.
jutt, nagu oleksid piiteri sambad pärit soome graniidikarjääridest on muidugi jama
ja ka artikkel osaliselt kinnitab seda.
https://www.youtube.com/watch?v=QzFMDS6dkWU Egiptusest pärilt graniit vaasid, mis on nii õhukesed ,et valgus paistab läbi.
See tunnine video on laborist ,kus neid mõõdeti, nii et suht tehniline.
Suurema huvi puudumisel piisab mõnest minutist video alguses.
Seletab ümarad augud. Kuidas aga tehti graniiti nagu saega lõikeid? Või graniidi nagu savi kühvliga eemaldamine. Ka suurte plokkide välja lõikamine? Ja nende transport + tõstmine? Egiptuse obeliski valmistamiseks kuluv aeg? Olen kohapeal vaadanud ja imestanud poleeritud pindu, seal ei tohtinud ka raidkirjadel juhtuda 1-gi äpardust!
Ka vanal ajal hinnati meistri aega. Kuna ühiskond oli algeline ja põllumajandus tootlus väike siis tema toiduks pidi 1-2 inimest töötama. Meister aga ei teinud tööd ainult toidu eest, see oli orjadele. Ori aga selliseid asju ei teinud.
10-07-2024, 21:56 (Seda postitust muudeti viimati: 10-07-2024, 22:23 ja muutjaks oli vasamasa.)
Puma Punkus on poolvalmis toorikud ka vedelemas, millel mõni tahk töötlemata või nurk välja lõikamata.
Raiuti nagu ikka igal pool, augud puuriti ette jne...Ei mingit laserit.
(10-07-2024, 21:56 )vasamasa Kirjutas: Puma Punkus on poolvalmis toorikud ka vedelemas, millel mõni tahk töötlemata või nurk välja lõikamata.
Raiuti nagu ikka igal pool, augud puuriti ette jne...Ei mingit laserit.
Väga õige pilt leitud. ma ise otsisin aga ei leidnud seda. See on nüüd sadu kordi laseritega mõõdetud ja nimelt eeskujuks toodud kivi. Kõik augud on kümnendiku millimeetri täpsusega puuritud sama sügavuse, sama diameetri ja sama vahekaugusega. Soon on freesitud täpselt ühe laiuse ja ka sügavusega nii täpselt, et soone servad on tänaseni teravad. Kõike seda suudaks tänapäeva insenertehnika üksnes vastavates tööpinkides saavutada.
Ja selle kivi siis koksisid välja metalle mittetundvad aimara indiaanlased kitse säärekondi ja puunuia abil???
No rangelt võttes nad kulda ja hõbedat tundsid, vähesel määral võisid ka vaske teada, kuid pronksi nad ei kasutanud. Pronks pidi olema tööriistana isegi parem kui raud (ei roosteta), kuid pronks on kallis.
Puma Punku kivid on ka väga kõvast kivimist, Egiptuses oli töödeldav kivi suures osas lubjakivi.
Niiet Puma Punku on suuuuuur mõistatus.
Mul ei ole aega neid kolmetunniseid videoid läbi vaadata, kuid kui Puma Punku't guugeldada, siis tuleb välja, et need kivid pole mitte dioriidist, mis on väga kõva kivim,vaid punasest liivakivist, mis kõlab igatahes pehmemalt. Kuna pole videosid vaadanud, siis ei oska põhjalikumalt kommenteerida. Kuna Kunglas ise ilmselt on, siis annaksin sõna temale, et mida nad seal nii pikalt jutustasid. Ma ise oletan, et (kahjuks) enamiku aega tegelesid irvitamisega. Skeptikutest on paraku selline kogemus jäänud.
Aga jah, iseendast õigus neil võib ju ollagi, ma pole ise Puma Punku kivisid kraapida proovinud...
![[Pilt: 0_13a244_3f46c24a_orig.jpg]](https://img-fotki.yandex.ru/get/15581/137106206.596/0_13a244_3f46c24a_orig.jpg)
