Erinevad unenäod ja nende tõlgendused

Seda ma imestangi - et kuidas ja mida kasutades sa nii osav olid?
Kas tohib edaspidigi ulmeliste unenägudega su poole pöörduda?

Tsitaat:Algselt postitas iseolen
Seda ma imestangi - et kuidas ja mida kasutades sa nii osav olid?
Kas tohib edaspidigi ulmeliste unenägudega su poole pöörduda?

Ikka tohib pöörduda.

Kuidas vastuse sai?
Nagu ennist mainitud, raamatu seletused ei piisa ja peab mujalt juurde võtma. Sügavamale sellesse teemasse minemise kohta ütleks:" It's a long story."

[Muudetud: 7-16-2009 Nazz]

Mul tuttav nägi unenöos, et ta tappis hästi palju kirpe. Mis see võib tähendada?

Kõige lihtsam vastust saada sellistele asjadele on otsida netist unenägude sõnaraamatut.
Kuna muidugi kõik sellise lihtsa asja peale ei tule, siis võtsin vaevaks seda ise ära teha.

Näha kirpe unes tähendab:
Keegi sinu lähedane inimene, provotseerib sind vihale ja manipuleerib kättemaksule.

Näha unes, et kirp hammustab sind:
Valed sõbrad levitavad karme kuulujutte sinu kohta.

[Muudetud: 8-3-2009 Nazz]

Olen näinud küll, kuid eks kaasa aitab ka vastavast asjast pidevalt mõtlrmine, küll mitte täielikult, kuid mingil määral kindlasti

Ma nägin unes maja millel oli hõbedate tähtedega kirjutatud Valitsusorgan. Maja küljes ripus oma 20 erinevat lippu (Eesti lipu tundsin vaid ära). Ei tea kas see tähistas kõiki maailma riikide lippe või ainult Euroopa Liidu lippe? Igatahes akna vahelt paistis käsi, mis tõmbas nööris ning kõik lipud muutusid punasteks (küll mitte üleni. Igal riigil oli siiski oma märk peal). Päris õudne või mis :o Kommunism tuleb tagasi?

Tahaks pöörduda kõigi nende tarkade poole, kes siin unenägusi seletada oskavad
Tahaks teada mida tähendavad asjad, mida mu mees unes näeb. Iga kord kui ta mingit unenägu näeb, siis need on alati mingid õudsed luupainajad ja ta kunagi ei saa normaalselt magada.. Üldjuhul on kõik unenäod ühe puuga löödud. Tavalislelt näeb ta unes seda, kuidas ta kuskilt alla kukub.. Ma tean, et enamasti inimene ärkab üles,enne, kui ta vastu maad lendab, aga tema näeb seda, kuidas ta vastu maad kukub ja siis püsti tõuseb ja uuesti sinna üles hakkab minema, kust ta alla lendas. Kusjuures ärkab ta valu peale :S Ja nagu ma aru sain alla teda keegi ei lükka... vaid ise hüppab..
Siis näeb ta veel seda, kuidas tal kõri läbi lõigatakse ja kuidas ta maha lastakse ja pussitatakse.. Ühesõnaga vägivaldne värk
Kui keegi oskab rääkida, mis see tähendada võiks, oleks tore

Aitäh ette

See kõik viitab sellele, et su meel on palju sisemisi probleeme. Ta on paljudes asjades ebakindel, enesehinnanguga võib hetkel probleeme olla, pole veel ise päris aru saanud mida ta tegelikult tahab, jms.

Mees on kellegi jalus, ta on pideva täieliku rünnaku all.
Üks tõsine võimalus on, et mõni teine mees ihaldab naist endale ja on piisavalt ligi pääsenud, et läbi naise rünnata,
Tavaliselt naine kaitseb oma meest ja annab ründajale naha peale ise seda mäletamata. Igaüks ju hoiab oma tükki, nii ka naine, miks siin vastupidi, ei tea.
Kuigi jah, võib olla ka suguvõsa sõda mehe vastu.

[Muudetud: 9-5-2009 VironShaman]

Une-Mati valdustest palju ma ei tea, aga nii kunagise NSVL (oli vist) Ajubiokeemia Instituudi unelabori ja vastavate USA teadusasutuste tehtud pikaajaline uurimistöö nii unest kui kõigest sellega seonduvast füsioloogilisest-psüühilisest on tänaseks rangelt salastatud. USA poolset infot kuulsin härra I. Volke käest.... Miks?
Eks see Une-Mati üks ohtlik sell ole...

Kell on hetkel 07:33 hommikul, ärkasin umbes 5-10 minutit tagasi. Hetkel enam nii hirmus ei tundu, aga kui ärkasin, vabisesin ma üle kere, lappasin unenägude seletajat ja kimusin sel ajal 3 suitsu järjest. Niisiis. Unenägu täpses järjekorras:

Kell 06:30 paiku läksin ma alles magama (nii et ma sain magada vaid tunnikese). Keerasin pea arvutiekraanist eemale, mida ma ööseks välja ei lülitanud.
Unenägu algas sellega, et ma olin kusagil raudteejaamas kivist plate peal, ma ei tea, kas ma istusin või seisin. Igatahes, ma olin millegi pärast oma tüdruksõbraga tülis. Natukese aja pärast muide märkasin, et mu tüdruk oli juukseid värvinud, punaseks. Igatahes, kui ta üritas kusagile minna, tahtsin ma talle järele minna, kuid kui ma püsti tõusin, olin ma nagu... Meeeletult purjus või midagi. Igatahes, ma ei kontrollinud ennast, maailm keerles ja võbeles ümberringi, mu jalad jooksid sinnapoole, kuhu tahtsid jne. Siis tuleb must auk hetkeks. Igatahes, uni jätkus nii, et ma olin ikka sealsamas raudteejaamas, istusin mingi kallaku peal. Ja siis ma nägin eemalt, et mu tüdruk seisis kuskil kivist serva peal ja lihtsalt kukutas end sealt alla. Kukkumine oli keskmiselt umbes 2-2.5 meetrit. Jõudsin servale, nägin teda seal all lamamas, ülejäänud raudteejaamas seisnud rahvas oli paanikas. Kui ma lõpuks alla tema juurde jõudsin, oli ta läinud. Siis olin ma äkki kuskil pimedas ruumis. Kelder oli vist. Ja ma nägin seal oma tüdrukut, kuid ka veel teisi inimesi. Kõik olid naissoost. Ja neil kõigil oli hästi veider juuksevärv. Lillad salgud jne jne.

Peale seda tekkis jälle must auk

Unenägu jätkus nii, et ma olin kodus, oma voodis, täpselt sellises asendis, nagu ma magama jäin. Ja ma teadsin, et ma nägin halba und, nii et ma üritasin üles ärgata. See oli nagu pooluni. Ma nägin ikka veel und, aga samas olin mingil määral teadvusel. Igatahes, ma üritasin istuli tõusta, kuid ei suutnud. Siis ma üritasin käe asendit vahetada. Ma tundsin, kuidas ma käe asendit vahetasin, aga unenäos jäi käsi täpselt sama koha peale. Siis ma läksin üsna paanikasse, proovisin nii päris mitu korda. Lõpuks ma suutsin unes (UNES!) istuli tõusta, keerasin end ringi ja nägin seinal mingit... Elektrikapi moodi asja. Järsku kukkus elektrikapil uks eest ära ning samal hetkel kukkus lamp seinalt alla. Kuna lamp oli üsna tuline, üritasin ma seda voodist eemale panna ja samal ajal hakkas seal elektrikapis kork õrnalt suitsema. Üritasin seda välja lülitada ja naksti olin taas voodis pikali, selles asendis, nagu olin magama jäänud. Jälle üritasin käsi liigutada, jälle tundsin, et käed liiguvad, aga jälle olid unenäos käed paigal. Siis ma juba meeleheitlikult korrutasin endale, et see on halb uni ja ma tahan üles ärgata, meeleheitlikult üritasin kogu mõistusega unenäost lahti rabeleda. Lõpuks õnnestus üles ärgata.

See ei tundu võibolla lugedes nii hirmus, aga (vabandust väljenduse eest) kui ma ärkasin olin ma üsna pasale ehmatatud. Hirm oli suur.
Mis arvate? Kas asjal on mingit tähendust või ma puhun seda ise liiga suureks?

Tere!

Mul juhtus selline kurb lugu, et umbes kuuaega tagasi tegi mu kallis vanaema enesetapu. Ja algul nagu eriti hullu polnudki midagi aga natuke hiljem hakkas pihta see jant, et ma näen peaaegu iga öö unes tema matused, aga matused toimuvad pidevalt erinevates kohtades. Vahel isegi on unenäod kus vanaema on elus, see võib olla ka tingitud sellest, et vanaisa, kes meil nüüd üksi on ütles ükspäev mu isale, et vanaema tuleb tagasi ja äkki mu alateadvus öösiti just seda arvabki või loodab, aga see selleks. Veel on imelik see, et igakord kui ma näen vanaema matuseid unes, siis tavaliselt kohe peale matuseid tuleb välja, et keegi mu sõpradest või tuttavatest on surnud ja koguaeg ütleks seda mulle nagu üks ja sama inimene aga ma ei tea kes või ei mäleta.

Mida see võiks kõik tähendada? Äkki keegi oskab aidata?
See kõik piinab mind juba nagu oleks meeldetuletus iga öö, et vanaema on surnud. Aga samas on mul vahel isegi heameel, et teda unes näen elusana, sest mu on siiamaani raske tunnistada, et teda pole enam ja nii saan teda veel näha. Aga aeg oleks lahti lasta, sest tahab ka puhata.

Ma ei tea, äkki keegi oskab midagi öelda või soovitada, sest mul on juba suhteliselt raske koguaeg neid asju unes näha.

Mina arvan, et see on emotsioonidest. Sa oled noor ja nii kalli lähedase inimese kaotus (eriti veel sellistel traagilistel asjaoludel) jätab hinge jälje. Minu vanaema suri eelmise aasta alguses vähki ja nüüd näen mina teda ka koguaeg unes, kuigi mitte negatiivsetes toonides. Alguses oli küll veider sest igas unenäos oli ta nagu muuseas teiste inimeste juures, ja mina paistsin olevat ainuke kes sai aru, et ta ei tohiks seal olla. Ta lihtsalt oli vaikselt ja kuulas ümbritsevat. Üks kord sain temaga rääkida ka. Mingist ajast alates aga hakkasin ma teda nägema nii, et tal olid alati musta värvi riided seljas. Ma arvan, et see oli märgiks, et ma lõpuks leppisin sellega, et teda enam pole. Nüüd käib ta vahel lihtsalt rahustamas/õpetamas/aitamas. Kusjuures enne tema surma polnud ma teda kordagi unes näinud.
Sinule soovitaks näiteks minna vanaema hauale ja seal vaikselt rääkida/mõelda, mida sa võibolla talle ütlemata jätsid, mida tahaksid veel öelda... Lõpuks jäta temaga korralikult hüvasti ja süüta tema mälestuseks küünal. Psühholoogiliselt peaks see mõjuma nagu kinnitusena, et teda pole enam elavate hulgas; ehk saad siis ise ka lõpuks rahu.

Seitsmendas klassis jäi mul pinginaaber auto alla ja sai surma. Kogu klass oli matustel ja nägime teda kirstus. Ma nägin teda unes umbes kolm aastat igal ööl. Lõppes asi sellega, et käisin tal haual ja sisendasin, et lasen tal minna. Asi töötas, pärast seda enam ei näinud.

Teine variant, mul tädi suri ajukasvajasse aastaid tagasi. Kuna ta oli noor, kuskil kolmekümnenda lõpp või neljakümnenda algus, tundus see nii ebaõiglane minu jaoks. Kui ta veel elas ja haigevoodis oli, palusin igal õhtul, ma ei tea kelle käest, mõttes, et ta öö üle elaks. Ühel hetkel ta suri. Hakkasin korduvalt nägema unes, kus tal oli kollane jope seljas ja ma ootasin tema kodu lähedal olevas bussipeatuses kui ta astus tänavalt maja hoovi väravast sisse. Kuigi surres oli temal poisipea, siis taas olid tal pikad tumedad lokkis juuksed. Ma hõikasin teda, aga ta kunagi ei reageerinud. Aastaid hiljem läks elu nii, et kolisime samasse majja. Nägin tädit samamoodi igal öösel unes. Majas oli tohutu halb energia minu jaoks, ta oli majas sees (peale tema oli seal veel üks või mitu hinge). Asjad hakkasid juhtuma nii nö tunnetuse osas ja toimusid ka füüsikaliselt seletamatud asjad. Asi pöördus kõige hullemaks, kui ma ei julgenud enam gümnaasiumis üksinda koju minna või jääda. Alguses juhtusid asjad ainult minuga, kui üksi kodus olin või toas, aga aja jooksul said ka teised sellest osa. Kunagi kui magasin nägin teda poolunes ja me hakkasime rääkima. Ta ütles, et ärgu ma teda kartku, et ta ei tee midagi halba ja me rääkisime, et ta poeg on ikka väga tubli olnud ja hästi hakkama saanud. Järsku ta kadus ja mulle tuli ette Kristus ristilööduna. Tegin silmad lahti ja olin sellili voodis pea vaatas otse lakke ja käed pikalt kahele poole 90 kraadi all keha suhtes välja sirutatud. See oli täiesti uskumatu kogemus tol ajal. Ühel hetkel ma aga enam ei tundud tädit kodus. Ema ütles, et ta oli isaga tädi haual käinud ja küünla pannud ning nad olid seal palunud või palvetanud.

Sellised on siis minu kogemused antud valdkonnast.

Siiripiiri, aga kas oled unes nähtu märksõnad kirja pannud ja siis nende kohta seletusi otsinud raamatutest? Kui ei, siis soovitan!

Ise nägin alles hiljaaegi pealtnäha sürri unenägu, aga kui märksõnade järgi vastuseid vaatasin, siis läks see pea 100% täppi järgmisel päeval toimunuga. Kuigi ega iga kord ka unes nähtu kohe järgmisel päeval ei avaldu, aga minul sedakorda siis oli nii.

Aiäh teile.. mul on kindlasti plaanis minna vanaema hauale niipea, kui saan. Ise elan hetkel Tallinnas, aga vanaema on mul maetud kodukanti Ida-Virumaale ja kahjuks pole võimalik teda tihedamini vaatamas käija. Mõtlesin ka kirjutada talle kirja nagu tema meile jättis. Arvasin, et lähen loen selle talle ette või matan tema haua kohale, et ta saaks ka lugeda.


KrayonFänn ma ei ole otsinud, mul raamat olemas, aga see ka Ida-Virumaal ema kodus.

mul on ka need mustad augud olnud ja siis pärast musta auku olen kas sügavamas unes või poolunes ning unenägu jätkub teisest kohast, niimoodi et vahepeal üles ei ärka. Minu meelest on need nats imelikud... see kelder oli väga imelik ja mulle sundub et sihuke asi võiks olla peale surma.

Tervist kaasmaalased
Mind on üks asi huvitama hakanud, nimelt see ,et kui ma näen midagit unes, ning seal antakse mulle oma number või kontaktandmed, kas siis neid on võimalik meelde ka jätta? Nagu ,et kui ärkan siis on need andmed kõik meeles, kuna täna öösel juhtus imelik asi seoses sellega, nägin unes kuidas üks inimene andis oma kontakt andmed mulle, ja siis lausus: Kui ülesse ärkad, siis vaata ,et need meeles oleks ja helista mulle.
Siis natukene hiljem ärkasin ja mäletasin unest kõikke, ja tahtsin magama jääda ja mõtlesin ainult sellele ning jäingi uuesti magama ja nägin und samast kohast edasi. Kuid siis oli see isik kadunud, leidsin ühe paberi kus oli kirjas andmed, õppisin ja õppisin omaarust pähe, kuid ei jäänud pähe, telefoninumbri paar esimest umbrit jäi meelde: 5385 aga edasi ei meenu, et kas on võimalik unest midagit kindlat meelde jätta? Elukohta, Numbrit või asja?
Kuna mul enne ka nii juhtunud ,et öeldakse mingit asja ja siis öeldakse seda veel ,et hoia kindlalt meeles kui ärkad, aga kui ärkan siis algul on natukene meeles ja üsna pea on kõik meelest läinud.
See oleks nagu mingi sõnum, sest täna öösel see isik ütles: Kui ärkad siis võta minuga ühendust ja siis ma läbi unes üritasin mitte ärgata.

Teine juhtum:

Ma nägin ükskord 3 korda unes kuidas ma jään ühest laevast maha, koguaeg laev lahkub sadamast ja ma hilinen paar sekundit, lihtsalt jäin maha, niimoodi kolm korda öösel, ja siis neljandal ööl ma sain laeva peale, kuid juhtus õnnetus ning laev läks põhja ja ma sain surma, et mind huvitab kas see tahab midagit öelda?

Peale neid unenägusi ma ärkasin 4 päeva järjest täpselt ühel ja samal ajal. kell 11:11. On sellel mingi seos?

Tänud, kes oskab normaalselt vastata mitte ei hakka kohe idiootsusi ajama siin

Ka mind on unenäod huvitama hakanud. Seepärast olen ostnud omale unenägude seletaja raamatuid ja sellest on abi olnud. Olen ka unes numbreid näinud, aga siis ei osanud nendega midagi tarka peale hakata ja unustasin need. Nüüd, kui midagi unes näen, siis kohe ärgates panen märksõnad kirja. Ja seda peab tõesti kohe ärgates tegema, muidu hiljem tundub kõik justkui viirastus ja sa ei ole enam oma unenäos kindel ja täpne. Igatahes on osad unenäod kindel sõnum ja pelgalt laiskuse pärast neid mitte uurida, oleks saatja suhtes ebaviisakas. Pean siiski tunnistama, et neid unenägude seletajaid on päris mitu ja üsna tüütu on küll kohati sealt infokilde välja otsida. Ja seda, et vanemad trükid on uute trükkidega võrreldes ebatäpsemad ja kohati ka vastuolulised. Ise eelistan "Zolari unenägude seletaja ja entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikoni"-st infot otsida.

Tänud, selles on asi, et see kes mulle täna öösel oma kontakt andmed andis, selle inimesega sain ma aasta tagasi väga hästi läbi, aga siis ta kolis minema ja 3 päeva tagasi nägin teda ja unes ka ütlesin talle öösel: Tead ma nägin sind 3 päeva tagasi ja ta küsis kus, ütlesin kus nägin ja siis ütles ,et jah käis seal.

Ta nagu tahaks midagit öelda, aga mida? Number pole ka meeles mis ta andis.

Jah unenäod on väga põnev teema. Mul on viimasel ajal unenäo seletaja raamat kohe voodi kõrval, et kui ärkan saan kohe järgi vaadata, et ei ununeks.
Ma olen ka paljusid asju unes ette näinud. Kui mitte konkreetselt, siis unenäoseletaja abil panen enda jaoks mingi pildi kokku. Kunagi nägin ka numbreid. Mis unes olid hinnasildina... kuid ometi ma teadsin läbi une, et ma pean neid numbreid kasutama kellaajana kuskil. 9.37 ja 13.45. Samamoodi mingite kuupäevadega. Kui ma näen midagi unes, siis ma hakkan kohe oma märkmikutes ja kalendrites sorama, et meenutada mis sel päeval juhtus, või mida eesolev kuupäev tähendada võiks. Mina igaljuhul väga usun neisse.

Sinu laevahuku kohta ütleb minu raamat, et

Laevahukk - kuuled oma tuttava abielulaadse suhte purunemisest. Juhul kui sa avastad ennast laevahukku üle elamas, püüab keegi lõhkuda mõnd vahekorda. - Laevahukust pääsemine on teade alkohoolikust tuttava karsklasest muutumisest.
Suht jabur?
Hilinema - sinu nõuandeid vajatakse hädasti. Kui näed unes, et sinu asjade ajamine lükkub edasi, ootab sind positiivne otsus.
Ja laeva enda kohta on pikki seletusi. Et laevaõnnetust kui näed ja ehmud, siis kergenevad su vaevad ja.
Vaata, proovi enda jaoks midagi kokku panna. Ja selline raamat kindlasti on kasulik. Sest kui sa näed ka mingeid väikseid detaile.. mis tunduvad läbi une olulised, siis saad järgi vaadata, tuleb kasuks ikka.

Üks asi pani sinu tekstist täppi mis võib tõsi olla.
Palju sellised rammatud maksavad, kus müüakse?

Vaatasin enda poole lähenevat zombiet ning hirmunult hüppasin kõrvale, kui ta minust tuimalt möödus. Endalegi üllatuseks sarnanes ta inimesele, kuid tema kaelal olid hammustusjäljed ning nägu üleni verine. Ta käed olid ettepoole sirutatud, justnagu oleks tahtnud ta mind haarata ja samasuguseks muuta. Minust möödusid veel mitu sellist surnut kuni ma viimaks kiirelt edasi astusin. Koridori seinu kaunistasid mõned üksikud vereplekid ja kätejäljed. Põrandki oli verega kaetud.
Ja siis tardusin ma paigale. Ma nägin teda, oma ema, kes seisis seal, näol rahulik naeratus. Aga kus isa oli? Tean väga hästi, et olin mõisa nende kahega tulnud? Oli temagi zombieks muutunud? Tundsin kuidas ahastus mind kiirelt vallutas. “Tule siia,“ viipas ema kutsuvalt käega. Oleksin isegi peaaegu tema poole kõndinud, kuid raputasin pead. Ema näol oli ikka veel naeratus kõrvuni veninud.
“Tule siia!“ kordas ta uuesti. Raputasin jälle pead. Naeratus kustus ta näolt ning ta hakkas ise minu poole astuma “sa peaksid kuulama mida vanemad ütlevad,“ lausus ta pahakspanevalt. Mul oli hirm ning kiirelt ringi pööranud, sööstsin ma edasi, kus teadsin treppe asuvat ning siis alla. Hüppasin mõndadest surnutest kõrvale, kes mulle treppidel tühja ilmega vastu tulid ja hüppega maandusin esimesel korrusel kui nägin seal kahte inimest. Mõlemal olid seljas vormiriided ning koos arutasid nad midagi vaikselt, pööramata minule suurt tähelepanu.
“See naine ja mees on selles süüdi...“ lausus heledapäine naine ning koheselt mõistsin kellest nad räägivad. Minu vanematest! Kahmasin laualt noa (ma ei saanudki aru mida see seal tegi. Justkui minu jaoks oli keegi selle sinna asetanud. Minust möödus üks kelner, kelle käes oli kandik ning ta surus ühe suure klaasitäie šampust mulle kätte. Kuna mul polnud tõesti aega see kõrvale asetada, jooksin tagasi trepist üles.
Kõrgemal jõin viimaks klaasist ning astusin edasi, pigistades hõbedast nuga peopesas.
“Sa tulid,“ naeratas mu ema, astudes välja ühest toast. Ta käed olid kutsuvalt laiali sirutatud ning rõõmsal pilgul vaatas ta mulle otsa, tegemata välja noast, mis mu käes oli.
Astusin tema poole, suu peenikeseks triipsuks surutud ning surusin ta ägedalt vastu seina.
“Mida sa teed?“ küsis ta, toon mõistmatu ning siis lendas nuga üle õhu, kadudes otsapidi ema rindkerre. Ta isegi ei karjatanud vaid vaatas mind tühjal ilmel. Mu näoilme oli muutumatu ning veel mitu korda temasse noaga löönud, pöörasin selle ägedalt küljele ning lõikusin teda edasi, tehes raskeid sikksakke. Ema pluus läks kiirelt katki ning veriseks. Ma isegi ei mõistnud kust ma niisuguse jõu sain. Teadsin vaid, et olin tema südame ribadeks lõikunud ning viimaks eemaldusin, rebides noa tema seest välja. Pöörasin talle selja ning jättes šampuseklaasi lauale, väljusin rahulikult toast. Kõndisin mööda treppe, verine nuga ikka veel käes. Mulle tuli tee peal ette veel üks surnu, kes minu poole väljasirutatud kätega tuli ning nüüd, kuis ma olin juba oma esimese mõrva toime pannud, lõikasin tal värisevate käte kuid kiire liigutusega kõri läbi. Vaatamata kuidas ta põlvili vajub, möödusin temast kiirelt ja läksin trepist alla. Vastu tuli veel üks zombie moodi elukas, kuid nüüd hakkas ta muutuma... normaalseks.

Ma ei tea, ma ärkasin selle peale ise küll väga üllatunud olles. Ma isegi ei mõista kuidas ma sain sellist asja väga vabalt võtta ja uuesti magama jääda. Ometigi tapsin ma oma ema ise ju ära. Vähemalt unes. Ei, ma ei hakka siin ütlema, et ma üritasin lühijuttu kirjutada, ma kirjutasin nii nagu ma ennast tundsin kui ma seda und nägin. Tõesti, see kõik oli nii reaalne.
See kuidas ma nuga hoidsin, see kuidas ma teda pussitama hakkasin ning viis, kuidas ma mööda tema rindkere sik-sakke noaga tõmbama hakkasin, lõhestades tema nahka ning rappides tema hella südant.

Karm.

mul on sama sisuga olnud kolm unenägu ja praegu tuli meelde et üks kolmest võis olla neljapäeva öösel vastu reedet või siis ööl vastu laupäeva. nendest unenägudest kirjutasin teema "taas unenägu surevast poisist", see ka "inimese" ja "une nägemise" all

Mul olid kaa palju sihukeseid unenagusi.. õnneks pole sih asja olnud et ei saa liigutada...
aga et ei saa kontrollida oli kyll...
täna nägin unes et seisin enda auto juures (mis oli millegi parast valge).. ja siis keegi kas sober voi miskit tulid mingi väike manguautoga koju (asi oli mingi compakt tehnoloogia).. ja siis tahtsin enda autoga soita a tol ei olnud kindlustus ja siis istusin selle mängu autosse..kudagi sain sisse (mängu autoss ming imelik nipp oli kui sisse ronid siis mahud. vms ja siis ma olin uhke et teadsin seda.. ).. parast hakkasin soitma ja ei sanud kudagi oma rajale, kylll vastas suunas ja ma ei tea.. mingi aja parast märkasin et ei olnud rooli - ja selle parast ei saa juhtida - prooviosin kudagi pedaalidega asja ara parandada.. kui arvasin et panen matsu ja nagin mingi punast autod millele ka panin pärast sisse kaa... õnneks mingit jama edasi ei tulnud

a muidu mittu korda olen nainud et olen lendanud mingi jube katkise lennukiga jne..