Alates aastast 2008 on minu mõnusaid talviseid unetunde kostitatud täiesti seosetute ja ülimalt kummaliste unenägudega. Kui ennem oli veel unenäos mingisugunegi stoori ja asi tundus loogiline.. siis nüüd ei ole enam asjad nii. Ennem nägin ma unenägudes tavalisi asju, nagu paljud meist.
Unenägudest hakkan täpsemalt kohe rääkima aga tahaks ennem natukene mõtiskleda põhjustest.. Kas nende eriskummaliste unenägude taga võib olla faktor, et ma saan see aasta täisealiseks(18)? Või siis hoopis see, et ma lõpetasin oma, ülimalt pika, kanepi tarvitamise perioodi..? Ei oska ise seda kahjuks öelda, aga loodan teilt arukaid vastuseid saada..
Unenägude kõige pöörasemaid momente, mida ma mäletan on 4.. Millest 1 on Ülimalt kummaline ja selle sees on palju järske kannapöördeid.. Muidu kummalisi unenägusid näen ma praktiliselt iga öö, lihtsalt ajapikku ununevad, kuid need 3 ei unune mul arvatavasti kunagi.
Igastahes esimene(see täis kannapöördeid)oli siis alguses selline..
Olin ühel peol, tarvitasime natukene alkoholi ja muusika käis. Ilmus siis sinna üks mu Väga hea sõber, ainuke konks oli see, et ta oli amfetamiini sõltlane, ja ma teadsin seda. Mul oli kahju sellest ja ma rääkisin temaga sellel teemal. Ta ütles mulle ühe Väga sisuka ja targa lause amfetamiinisõltlaste kohta, see lause ilmus mulle ette, sinisel taustal, mustaga kirjutatud. Ma mäletasin seda repliiki absoluutselt terve oma unenöo vältel, kuid ärgates see ununes.
Järgmine kaader, pidu läbi ja olen koos oma isaga poes(pood oli praktiliselt täiesti valge, kuid samas meenutas natuke Tartus asuvat Veeriku Maximat). Väääga räige pohmakaga. Võtan siis riiulist ühe nelipaki ja lähen kassasse. Nelik lüüakse läbi ja ma otsin oma taskust raha. Mõtlesin peas ise, et umbes 40-50 krooni. Siis aga küsib minult müüa 130 midagi krooni. Ma löön siis slimad suureks ja mõten, et egas midagi ja küsin isalt raha. Siis ma märkasin leti taga Barclay suitsupakki, milles oli 300 suitsu. See nägi välja natuke suurem tavalisest suitsupakist. Ostsin selle kaa. Siis ma ütlesin oma isale, et tee kiiresti, et ma ei jõua siin enam oodata. Tõmbasin kapuutsi pähe ja jäin poodi magama(Selle "laua"peale, mis tavaliselt kassalettide lõpus on, kus on see auk prügikasti jaoks).
Järgmine kaader, sõidan isaga autos, ikka veel rõve pohmakas, silmad kipitavad ja kerger krambid. Istusin isal kõrval ja ta ütles veel midagi, et ära püüa varjata, et sul on pohmakas, ma sain kohe aru. Igastahes, märkame me järsku peeglitest, et klassijuhataja sõidab taga. Jäime seisma, klassijuhataja jäi kaa kohe oma autoga, tulime välja, kõndisime eemale ja hakkasime rääkima. Alguses küsis isa mult suitsu, ma ütlsin, et mul on ainult 3tk, et too see barclay pakk autost. Isa tuli siis tagasi, ja ma tegin paki lahti. Alguses seal sees olid nagu suitsud, kuid kohe muutusid need mingisugusteks plastmassist torudeks, mille sees olid nagu üksikud plastmassist tubaka niidid(umbes nagu piibutubaka pakis on). Igastahes ainuke sõnavahetus, mis meil klassijuhataga oli, ta ütles, et jaanipäeval saab tema juures pidu panna.
Kõik, ärkasin üles, mõtlesin kohe sõbra peale, ja siis sain alles aru, et see oli uni ja ta pole tegelikult amfi sõltlane.. oi mul oli hea tunne sellepärast. Kuid aga terve päeva mul oleks olnud nagu pohmakas ja ma jõin terve päeva mahla.. See uni oli lihtsalt niivõrd reaalne.. see, et ma arvasin, et nelik maksab 40-50 eeku, ma olin nagu oma teadvusega kohal koguaeg...
Teine uni..
Sellele eelnes praktiliselt terve öö kestnud uni, mäletan midagi õrnalt kanalisatsiooni torudest.
Kuid järsku, olin ma kusagil nagu teisel planeedil. Taevas oli täiesti sinine ja keset maad kõrgus üks 300-400 meetri kõrgune, kivistpost. Selle täiesti tippu oli nööridega tõmmatud üks mu sõpradest(ei suutnud ka hiljem meenutada kess). Ja seal samas õhus, kõrgel, olid üksteise järel, nagu poes järjekorras umbes 100-200 dementorit(Kes lugenud/vaatanud Harry Potterit, see teab. Igaks juhuks väike link kaa
http://en.wikipedia.org/wiki/Dementors#Dementors ). Kõik dementorid tegid mu sõbrale posti otsas järge mööda Dementori Suudlusi (kui viitsite ülal antut Dementorite osa läbi lugeda, on ka seal sellest juttu. Aga põhimõtteliselt on Dementori Suudlus nagu hinge välja imeine, kuni lõpuks on hing, ere täpike, kehast lahkunud). Ma kuulsin oma sõbra karjeid, kui järsku ma tõusin lendu, kõik Dementorid hakkasid kaootiliselt ümber selle kivist posti lendama.. ja mina olin üks nendest.. Ma lendasin igalpool ringi, kuni ma lõpuks oma sõpra "Suudlesin" ma mäletan ilusti seda pilti kui ma üritasin ta hinge välja imeda.. ja siis, kõik.. ärkan üles..
Kolmas uni..
Ma magan kodus, madratsi peal, põrandal. Ere päike paistab aknast sisse ja ma ärkan üles. Ma märkan enda kõrval roheliste kaantega raamatut. Ma teen selle lahti ja seal on sees Eesti Politsei Väärteo Menetlused. Kõik lehed erinevates värvides ja nägid välja natuke nagu sünnitunnistused. Ma vaatan esimest lehte, see oli kollane. Trahv. muna koorimise eest, 12 trahviühikut. Mõtlen, et MIDA FAKKII, ma olin täiesti teadvuse juures, nagu ma ei magakski.. Pööran lehte,ees oli roheline leht. Trahv koerale piima jootmise eest, 1200(!!!!)trahviühikut. Viskasin raamatu käest ja jooksin isa juurde ja küsisin, et MIDA PÕRGUT, ma saan selliste asjade eest trahvi, ja mis summad!! Isa ütles, et noojah, kui sulle on selline trahv saadetud, siis selle peab ära maksmad. Ma olin täiesti paanikas, karjusin, sõimlesin, et tule mõistusele, kes kurat maksab koerale piima jootmise eest üle 70 000 krooni. Kuid kõik tundusid nagu hüpnotiseeritud ja siis ma ärkasin..
Neljas uni..
Ma magasin, teadsin, et on hommik ja kohe peab kooli minema. Ajasin ennast püsti, sõin, toimetasin ja läksin kooli.. Kuid uksest välja astudes ronisin ma hoopis aknast oma tuppa tagasi ja peitsin ennast teki alla ära.. tahtsin veel magada ja ootasin kuna isa kodust ära läheb. Ma veel kuulsin ta rääkimist elutoast ja ma kartsin, et ma jään vahele.. Siis järsku, tuleb mu isa tuppa(ta polnud üldse mu isa moodi ja too kodu ei meenutanud mu kodu)tal on ära joodud nägu ja 2 õllepudelit käes(maja oli suur ja elasime hästi, vaatamata isa olekule). Temaga oli kaasas meie koer, taks. Ta ässitas ta mulle kallale. Taks näris mind nii kõvasti, ma tundsin ta hambaid, urisemist, hingeõhku nahal, ma karjusin täiest kõrist, et lõpeta, isa ütles koerale, et pure-pure, kuni ta lõpuks lõpetas. Isa läks ära, koer kannul ja ma jäin verisena voodisse nutma..
See uni oli niivõrd reaalne, et üles ärgates mu puretud koht tulitas ja kontrollisin korduvalt, et ega sealt katki vmt pole...
Kõikidel unenägudel on üks ühine joon.. Nad on niivõrd reaalsed, et unenäod olles, ma võiksin pea anda, et ma ei maga. Ja ma peaksin lolliks seda, kes vastupidist väidaks.
Ja ma mõtlesin ka natukene kolmanda unenäo üle ja leidsin võibolla väikese seose reaal-eluga. Nimelt, seal tundus olevat käsil selline massipsühhoosi teema. Inimesed teevad kõike, mis neile ette söödetakse. Kui politseist tuleb selline kiri, siis see järelikult PEAB nii olema, ja teist varianti pole.. kuigi tegelikult mu isa päris selline ei ole. Ma võin öelda, et ka tema on üpris "valgustatud". Aga keeruline teema.. iga kord magama jäädes, mõtlen ma missuguse ajuväänaja unenäo ma seekord endale saan...
Post sai pikk, ja mõnele ka võibolla tüütu.. Kuid olen tänulik nendele, kellel oli jaksu see läbi lugeda ja mulle tarka informatsiooni jagada.. või lihtsalt öelda, mida nad minu olukorras teeksid.. Kunagi ei näinud ma üldse unenägusid.. vähemalt ei mäletanud neid. Kuid ma magaks pigem ilma, kui et sellised sürrealistlikud jamad mind iga öö painaks.. Ma mõtlen nende peale päevast-päeva ja ma ei saa midagi sinna parata...