Erinevad unenäod ja nende tõlgendused

Kuna mul on praegu lugemisel raamat "Millest kõnelevad unenäod", autor David Fontana, siis tsiteerin seda:

"Füüsiline vägivald unenäos on sageli enda psüühhikas toimuva mingit tüüpi konflikti metafooriks. Kui vägivalla ohvriks on unenägija, võib unenägu tähendada inimese staatuse ja suhete ründamist, ohtu tema rahaasjadele, tervisele või üldisele heaolule. Kui asjaosalisele meeldib unenäos vägivalda pealt vaadata, võib see olla seotud tema sisemuses peituvate teadvustamata agressiivsete tungidega.
Jung uskus, et sõjad ja lahingud annavad tunnistust sügavast konfliktist unenägija teadvusliku ja alateadvusliku psüühhika aspektide vahel."

Eks rasketel ja stressirohketel aegadel võivad teadvus ja alateadvus vastuollu minna küll - üks tahab üht, teine nõuab teist, ja siis hakkab "sõda" unenäos peale.

Kui ma enda peale mõtlen, siis mul ka olid mingil ajal üsna verised unenäod, just pigem õnnetuste nägemine - lennuõnnetused, pommid jne, nooremast peast. Hiljem kadusid ära, et mõnel korral tagasi tulla kui elus pöördelisemad ajad ees seisid (mul küll konkreetselt oilid võimsate äikesetormide kujul).

Tere! Tahaks küsida oma unenäo kohta, mida ma paar ööd tagasi nägin.

Ma nägin, et me läksime paari tuttavaga mu vanaema juurde Piritale. Ja me pidime nimelt proovima kummitust pildile saada. Oli keskpäev ja oli suvi. Me olime siis diivani peal elutoas ja järsku käis mingi valge udukogu meist kõigist kiirelt läbi. See oli väga jube. Ja järgmisel hetkel olin ma enda kodus enda toas ja nägin seal ka kummitust.
Kusjuures mul viimasel ajal ongi mingi hull paranoia, et kummitused elavad minuga samades kohtades. Võib-olla on asi selles, et ma istun liiga palju siin foorumis kuid võib-olla on tõesti midagi paranormaalset siin minu ümber?

Tänud, kui vastate !

Päriselt ka mõnda kummitust oled näinud, või on kõik unenägudes?

Olen näinud päriselt ka.

Eilehommikune uni, mille osas ehk keegi targem tera nõu anda saaks:
Olen Oma Maja trepil.
Just see maja, mida ma reaaelus juba jupp aega taga ajan ning nüüd lõpuks saanud olen. Olen selle kahekordse puitehitise trepil ning kutsun lahkelt inimesi sisse. Nad aga kardavad ja keegi ei julge tulla. Tuleb vaid mu väike õde (kes saab õigepea neljaseks, kuid unes on füüsilises suuruses vaid kahene nups), peas uhke roosa kahekihiline kübar. Ta naeratab mulle laialt ning astub sisse. Asjatab natukene ning siis läheb maja alla - see on nõnda ehitatud, et ta sääl all kummargil käia saab. Mina palun meeldivalt ühel noorel (huvitav on see, et tema on kuskil kahekümnene ja mina midagi kolmekümne ringi, kui tunde järgi otsustada) naisel, kes minuga assistendiksolemise tõttu seotud on, ta sealt ära tuua. Ise aga jätkan inimeste kutsumist, ent keegi ei tule tõepoolest.

Lõpetan ja astun oma majja. Olen Kodus.
***



Mul on teooria, et see on mu Hingemaja, kuhu ma inimesi tahaksin kutsuda, ent kõik kardavad, sest nad näevad midagi nii uskumatut, et see neid pelutab. Õde saab siis vapper erand olema...

Veel ideid?

(08-04-2011 11:06 )AnnaNuustik Kirjutas:  Mul on teooria, et see on mu Hingemaja, kuhu ma inimesi tahaksin kutsuda, ent kõik kardavad, sest nad näevad midagi nii uskumatut, et see neid pelutab. Õde saab siis vapper erand olema...

Anna, kas sa võiksid mulle seletada mida tähendab hingemaja?
Võid ka postkasti kirjutada.

Hingemaja on see,kus elavad hinged!

Pi,kuidas sa nii elementaarseid asju ei tea...müstika.

Ma küll ei tea, mida täpselt pidas silmas Nuustik Hingamaja mõiste all, ent šamanismi ühes voolus on olemas mõiste "hingekamber" See on nö. meie hinge baasteadmised, see säde, millest hinge areng on alguse saanud. Hingeosakesed kinnituvad selle sädeme külge, ehk siis piltlikult hingekamber on koht, kus hoitakse meie kõige väärtuslikumat vara, mis on seotud hinge arengu ja hinge teadvusega

Minu tänane unenägu oli küll kergelt vastik.

Magasin oma rahulikku und nagu ikka.Ühelt maalt olin oma aias.Aias kasvab mul mitemid põõsaid ja kõik oli nagu päriselt.Kõndisin kuuseheki ääres, karusmarjapõõsaste kõrval.Hakksin liikuma maja poole, kuhu oli umbes 60 meetrit.Ühelt maalt tundsin, et keegi läheneb mulle.Ma tundsin kohe, et midagi halba hakkab juhtuma ja siis asusin kiirelt maja poole minema, aga oli juba hilja.Miski tõmbas mind krampi, tahtsin nagu midagi hüüda, aga tulutult, näolihased olid krampis.Tahtsin jooksma hakata, aga tulutult, olin pikali maha surutud.Tundsin, et keegi hoiab mind kinni, aga need polnud käed.Umbes selline tunne nagu tohutu energiavoog hoiaks sind kinni.Samal hetkel tundsin, et mul oleks nagu jõudu ja ma suunasin oma käed kuhugi suunda ja kasutasin omaenese jõudu.Selle tulemusel tekkisid sädemed.Umbes nagu ahjus põlevatelt puudelt eemalduvad sädemed.Peale seda suutsin püsti tõusta ja jooksma hakata.Sain 20 meetrit joosta ja uuesti olin pikali maas, jõud lausa tõmbas mind maad mööda endisesse kohta tagasi.Mingil imelisel kombel hakkasin uuesti keskenduma nagu ennem, aga seekord sain vabaks ilma "rünnakut" sooritamata.Krambid valdasid mind endiselt.Isegi kui ma uksest sisse astusin, siis olid krambid kogu kehas.Ma ei saanud mingeid häälikuid välja öelda.Jooksin oma tuppa.Kõik oli möödas.Ma ei tundnud enam ohtu.Ärkasin mõne hetke pärast üles ja tundsin kergendust, et tegemist oli unega.Tundsin tugevat tukslemist oma kuklas.Tõusin püsti ja esimene asi, mida ma tunnetasin oli see, et keegi oleks nagu täpselt selles samas kohas, kus mind unenäos rünnati.Aknast ma välja ei vaadanud, rulood üles ei kerinud.Läksin jõin vett ja üritasin endamisi tugevalt mõelda:"ära tule, sul läheb halvasti!"Läksin voodisse ja jäin uuesti magama.Enam selliseid asju ei näinud.

Celtic - enam-vähem sinnaringi.
Hirmus lausa, kui haritud Sa oled! =)

See koda... Minu tagasihoidliku selgituse kohaselt... on kogu inimese olemus ja loomus maja kujus.

Muidugi - selle kontseptsiooni asemel võiks olla ka - ideemina, st pisike valmis versioon kujunevast inimesest sinna maani, kuhu ta end programmeerinud/projekteerinud on, ent...

Maja struktuur sümpatiseerub mulle paremini kõikist pisi-minadest ja minugi poolest - kasvõi Lilledest.

Vahet pole, kuidas me asju nimetame, kuni lõpptulemus on sama - st mõistmine, millest jutt käib ja oskus kuulduga midagi peale hakata.



Falanx - paistab, et keegi tahab Sinu hinge kallal maiustada.
Mina soovitaks: kaitse, kaitse, kaitse.

Rünnak olgu viimane abinõu ja kui juba, siis korralikult, et teataks, et Sinuga tõesti ei jamata.

See juhtus nüüd küll mõned kuud tagasi, kuid on siiani jäänud painama.

Tulemas oli arvestustenädal. Esimene arvestus, ajaloo arvestus, pidi meil toimima koos ühe kaheteistkümnenda klassiga.

Ööl enne arvestust nägin unes ühte poissi. Olin teda ka varem koolipeal näinud, kuid suhelnud polnud. Anyways unenäos me olime koos keldrikorrusel asuvas rõivistus. Ta tuli, võttis mul seljatagant ümbert kinni ning suudles mind. Järgmisel päeval sattusime juhuslikult arvestusele kõrvuti istuma, istusin tema ja ühe tema klassivenna vahel.

Mõni aeg hiljem, nägin unes jälle sedasama poissi. Järgneval päeval suhtlesin temaga jälle koolis, väga ettearvamatult tuli ta minuga kõnelema vahetunnis.

Seda "ette nägemist või tunnetamist" on mul antud noormehega üsna mitu korda peale seda ette tulnud. Kuidas oskate seda kommenteerida?

Ilus noortevaheline armastus. Nii armas! Ilusaid hetki teile!

Oehh, oleks see vaid nii

Poisil on olemas keegi kahjuks.. Aga mind huvitab just see, et me suhtleme noormehega ainult siis, kui ma teda unes näen. Miks on see nii?

(20-04-2011 21:40 )caiasha Kirjutas:  Poisil on olemas keegi kahjuks.. Aga mind huvitab just see, et me suhtleme noormehega ainult siis, kui ma teda unes näen. Miks on see nii?

See on sellepärast nii, et sa ei julge temaga suhelda. Astu esimene samm ja kaovad ka sul need unenäod mis karjuvad, et "Liiguta!"

Nii vägevad lood, see unelemine tundus minu jaoks väga huvitav. Mul endal on tihti, et natuke aega enne ärkamist näen ma kõige veidramaid asju silme ees. Ma kas jutustan lugu, ma näen kirja oma silme ees ja jutustan seda.Teinekord ma arvutan, mu silme ees on numbrid ja siis ma kirjutan neid, need on muidugi väga pikad ja keerukad arvutusprotsessid. Sellisel hetkel ma hakkan ka jutustama kõva häälega, sellisest seisundist on väga raske välja tulla, keha oleks justkui kinni naelutatud ja ise hõljuksid nagu kahe maailma vahel. veider

Jaalika - Sa pole õnneks ainus.

Minu meelest on see suhteliselt lahe, sest olen ise nõnda ennustusi vastu võtnud ja oma tulevasi kirjutamisi näinud jm-d põnevat kogenud.

Mul pole rohkem muud ütelda, kui seda, et katsume asju rahulikult ja veidi rohkem kontrollida ning sellest tasandist maksimumi võtta! =)

... Kes teab, mis võtmed end ilmutavad, kui mõistus vabakäigul sõidab?

Mulle on räägitud et kui kedagi surnud inimest näed unes ja lähed temaga kuskile kaasa (autoga,rongiga,sõiduvahendiga)siis sa oled surnud.

Mulle on räägitud ka midagi sarnast, aga minu seisukoht on selline, et unenägusid ei ole võimalik ainuõigelt tõlgendada ja absurdne oleks uskuda pimesi teiste tõlgendusi. Ma olen läinud pidevalt surnutega kaasa enda unenägudes ning ilmselgelt ei ole ma surma saanud. Ma arvan, et teised võiksid suunata sind sellega, et pakuvad välja, mida sinu unenägu tähendaks nende puhul, aga see on ka kõik.

Ilmselt minu kõige veidram unenägu oli kogu öö järjest kestev (jaa, ilmselt selle koha peal vaidlevad teadjamad mulle vastu) uni, milles nägin enda tablettide võtmise tõttu koomasse langemist ning seejärel suremist ja teise ilma minemist. Kõige veidramaks muutis selle asjaolu, et see tundus olevat nii reaalne, nagu ma oleksin ka tegelikult seda kõike läbi elanud.

Vahel harva näen ka unenägusid, mis kohe järgmisel päeval tõeks saavad, kuid seda juhtub võibolla kord paljude aastate jooksul.

Nii ongi Uurid midagi, tõenäoliselt mingit enda probleemi, midgi lahendamist vajavat... vaatad vahepeal mõne unenäo ära... ja uurid jälle edasi... ärkad ehk vahepeal, uinud jälle ... ja uurid jälle edasi

Tulen hommikul laevapealt ning kuna olen suhteliselt väsinud, heidan magama. Järgmisel hetkel, mida mäletan, oleksin nagu poolenisti ärkvel. Silmad on kinni, liigutada ei saa, aga samas kuulen aknast tulevat liiklusmüra. Tunnen et keegi lamab minu peal (raske on) ning ameleb minuga. Mõtlen küll, et okei...kahtlane...aga mis seal ikka, suudelen vastu. Mingil hetkel hakkab see olend mu otsaesist imema ning nüüd asi minu meelest juba eriti imelik. Natuke isegi piinlik hakkab. Libistan käed üle selle olendi selja ning tunnen sõrmede alla paljast selgroogu, ilma naha ja lihasteta, lihtsalt mühklik kont. Mind läbib õudne hirmutunne, üritan ennast liigutada, aga ei suuda. Üritan endale sisendada, et ärka nüüd üles. Kuulen veel kuidas üks selline öuduka hääl ütleb mulle, et see on uni ja peale seda ma ärkangi päriselt üles.

Vot selline uni. Samalaadseid poolunesid olen veel kogenud, kuid mitte enam sama elavaid ja tõepäraseid.

Freiya.
Kaua Sa kavatsed teistele eineks olla?

Uni peegeldab reaalsust ja see siin näeb välja täpselt nii, nagu annaks Sa pidevalt enda energiat teistele, sellele lausa kaasa aidates.

Kui ma eksin, siis vabanda.

Kuid uni ei eksi ja esmane tunnetus samuti mitte.
Sul on õigus öelda Ei.

Tervist , olen siin foorumikeskkonnas uustulnuk ning pajatan ka siis enda esimese , ja minujaoks kõhedusttekitava loo ...

See oli mingi 2-3 aastat tagasi , olin kindel et teen enesetapu läbi tablettide ,et oleks valutu ja ei mäleta enam miks ja mis minus selle depressiooni tekikas kuid õhtul magama minnes olin kindel et ärgates viskan endale surmava koguse tablette alla ... ning just see sama öö , nägin esimest korda elus niisugust und, mis muutis täielikult minu mõtlemist.
Nägin unes , et olin kuskil täiesti võõras majas , mingi tüdrukuga ( meenutas natukene minu esimest armastust ) , ning mängisime seal tagaajamist ja samas ka peitust või midagi .. Täiega lõbus oli seal, mitte midagi intiimset me ei teinud, lihtsalt mängisime ja kõik oli nii tore, ärgates olid kõik pahad mõtted peast kadunud ja olin jube õnnelik , tahtsin edasi elada ning jube tore oli, kui ma õieti mäletan siis ka lähiajal peale seda unenägu tuli see tüdruk mulle külla ning me tegime nii mõndagi

ehk oskate mingit selgitust tuua või midagi, mina isiklikult ei oska , üks lugu on veel aga sellest räägin hiljem , peale seda kui olen sellele unenäole tõlgenduse saanud ...

WEIRD.

Hommikust. Tõusin mõned minutit tagasi üles ja mõtlesin oma unenägude üle veidike. Ütlesin elukaaslasele ka, et nägin täna väga imelikke unenägusid, kuid sellepeale vastas ta et "Oled sa kunagi mõnda normaalset unenägu näinud?" See selleks. Tuli millegi pärast mõte siia kirjutada, sest kedagi teist väga ei huvita. Nägin kokku kolme unenägu.

Esimene. Nägin oma sõpru, kes töötasid nagu kuskil maa all kaevanduses. Järsku olid seal sellised imelikud metallseinad.. kõik hakkasid kuhugi jooksma ja karjuma, et põgenege jne. Ma isegi ei tea mida mina tegin aga järsku käis nagu hull plahvatus, maa all. Aga hiljem sain teada, et paljud inimesed said surma. Ja kuskil uudistes näitas, et Maast oli nagu tükk välja plahvatanud Ei oska väga seletada seda vaatepilti. Mina muidugi läksin vaatasin kas mu lähedastega on kõik korras ja nii see oligi. Seal vist lõppes mu esimene unenägu.

Teine. Istusime öises rannas kahe sõbrannaga. Istusime vist mingisuguses autos, kuidagi nii , et mina olin näoga nende poole ja nemad istusid mul vastas. Siis vaatasin mingi hetk enda seljataha ja nägin kuud. Noorkuu oli aga see oli imelik, et kuu tegi nagu tiire. Selliseid tiire, et ta nagu.. .hmm kuidas öelda.. et tekkis nagu täiskuu või noh jah. Ütlesin teistele ka, et issand vaadake kui imelik, teised korraks vaatasid ja ütlesid et me küll midagi ei näe. Paar korda vaatasin seda kuud veel ja sis enam ei julgenud. Seal lõppes teine.

Kolmas. See on kuidagi nii weird, et ma tükk aega mõtlesin selle peale, et kas ma olen seda und varem näinud või on see katkend mingist väga halvast filmist. Siiani kindel ei ole Hakkas sellega, et ma olin ühe tüdruku kehas. Tüdruk vb mingi 13-14. Ta oli vist lastekodust ja otsis oma isa ja endist korterit. Räägin siis mina vormis, kuigi see ei olnud mina. Sõitsin rattaga mööda teed, mis minu päris kodulinnas täiesti eksisteerib. Tundsin veel et väntan kõigest väest aga autorivi oli seljataga väga pikk ja keegi mööda ka ei sõitnud. Siis keerasin ühele tänavale, mis samuti on päriselt olemas aga sealt edasi veel ühele, mis kõrgele mäe otsa viib. Selles kahtlen sügavalt, et selline olemas on . Seal mäe otsas olid kortermajad , sellised vanad, puumajad paari korteriga. Ja seal oli üks poiss, kes minuga rääkima hakkas ja ta juba nagu teadis miks ma sinna läksin ja mida ma otsisin. Ta näitas mulle korteri kätte ja tegi ukse lahti. Korter oli küll väga vana aga seeest nii korras. Mänguasju oli väga palju ja perepildid olid seintel aga ma ei tundnud ennast ära. 'siis tuli sinna minu isa, saime hästi läbi ja oli täpselt see mees, kes piltidel. Aga mingihetk tuli välja, et ta ei olegi mu isa ja ta pidi seda millegipärast mängima. Minu jaoks varises maailm kokku ja ma võtsin oma ratta, ning jälle sõitsin mööda seda teed, kus autod mu taga rivis olid. Sõitsin kuhugi linnas välja...

Oeh, nüüd on need kirjas. Mul oli lihtsalt vaja siia kirjutada need, vabandan kui kellelegi ajaraisk. =)

Ma olen korduvalt unes näinud, et üritan kõigest väest keerata ust lukku, aga uks ei lähe lukku. Tavaliselt pean kellegi eest põgenema ja tahan ust lukku keerata, et ta sisse ei pääseks. Võti keerab, aga ei toimi.

Kas keegi oskaks öelda, mida see tähendada võib? Need unenäod on väga kurnavad ja ahastusse ajavad, sest väga abitu tunne tekib, kui ei saa ennast unenäos kaitsta.