02-11-2011, 14:14
Oma kogemustest olen mõelnud, et kas saab nii olla, et kui kuskil on pikalt ja väga negatiivseid emotsioone olnud, siis sellest tekib elamisse mingi paranormaalne nähtus? Üritan võimalikult lühidalt oma loo ära jutustada, et millest mul selline mõte tekkinud on.
Lugu siis selline:
Kunagi lapsepõlvekodus elasin koos kasuisaga, kes mind tõsiselt vihkas. Tänu sellele oli kodune elu väga pingeline, täis ahastust jne kõike negatiivset. Mingiaeg hakkasin unes nägema elutuba ja, et sinna seina sisse on müüritud keegi naine. Nägin seda unenägu korduvalt ja peale seda hakkasin kartma seda tuba. Ei julgenud pimedas sinna üldse minna ja isegi mitte sinnapoole vaadata. Tundsin ka ennast ebamugavalt köögis ja esikus. Ma ei rääkinud sellest mitte kellegile. Magamistubades tundsin ennast paremini. Kolisime ära sealt. Pere läks laiali. See korter on mulle ja õele jäänud suvekoduks. Ükskord istusime perega ja jutt läks paranormaalsete nähtuste teema peale. Sain siis teada, et seal samas lapsepõlve kodus kunagi kui vanaema külas oli, siis ta magas elutoas ja järsku kas tundis või oligi nii, et ta hõljus õhus. Hüüdis keset ööd siis ema appi. Sain ka teada õe käest, et temal on kogemusi olnud seal, kui üksi suvel seal on käinud. Oli esikus koristanud, st isa nokamütsid nagisse konksu otsa rippuma pannud. Käis korra teises toas ja tagasi tulles olid mütsid maas laiali. Mõtles algul, et kukkusid maha võibolla ja pani uuesti, aga pärast jälle olid maas laiali. Olen ka ise hiljem kogenus seal, et asjadega on mingi jama. Omaarust panin asjad esikusse kapi peale, aga korterisse tagasi minnes olid need elutoas. See oli siis esimene koht.
Sain tuttavaks mehega ja kolisime kokku. Ehitasime maja. Enne seal pole keegi elanud. Pole seal enne mingit maja ka olnud, olen uurinud. Kahjuks meil oli palju pingeid ja mida aeg edasi, seda hullemaks läbisaamine muutus. Lõpuks oligi vaid kisa ,pinged, sõimamised jne jamad. Hakkasin seal majas tundma, nagu keegi jälgiks mind. Kui pesin nõusid seljaga trepi poole, siis oli pidevalt tunne, et keegi seisab trepipeal ja jälgib mind. Pidevalt kontrollisin, aga polnud seal näha kedagi. Ükskord õhtul hilja kui hakkasin magama minema, kuulsin kõrvalt lapse toast , et miski/keegi nagu tõmbas millegiga mööda tapeeti. Mõtlesin, et ju laps, et ei maga veel. Läksin vaatama.Laps magas ja tapeedi peal oli selline rasvane käe jälg. Vat siis mul tuli hirm, aga ikka mõtlesin, et vbl see jälg varem seal juba, et laps millalgi teinud. Ühel teisel ööl järsku hakkas magamistoas laelamp imelikku häält tegema. Tegi sellist häält, nagu oleks kärbes lambi sees. Uurisime koos mehega lampi, aga polnud seal ühtegi putukat. Siis kostus lae pealt ehk pööningult jooksmist. Mees ei uskunud mineid paranormaalseid asju, kuigi tal oli näost näha, et oli segaduses. Ütles lõpuks, et hiired jooksevad. kas hiired ikka teevad pesa klaasvilla sisse? Teiseks oli see selline jooksmine, nagu 100 venelast, mitte väiksed hiired. Tol ööl meil und ei tulnud mitte kumbalgi. Kuna suhe ei toiminud, läksime lahku. Jäime aga sõpradeks. Mees leidis uue naise, kellega ma ka suhtlesin mõnda aega. See naine rääkis mulle, et seal majas kummitab ju. Rääkis täpselt sama, et kui nõusid peseb, siis tunneb,e t keegi on trepil ja vaatab. Üks öö oli neil selline, et mingi koer kuskil õues haukus terve öö ja magada nad ei saanud terve öö. Järsku naine kuulis trepihalli nurgas krõbistamist. Läks vaatama, et hiir või mis. Nägin aga nurgas suurt musta kogu, mis vuhises temast mööda majast välja. Oli olnud läbipaistev inimese mõõtu must kuju. Peale seda läks paanikaks tal muidugi. Arusaadav ka. Mina kujusi pole näinud, aga teised kogemused on samad.
Mis te arvate, et kui on elamises palju negatiivseid emotsioone, siis kas sellest võib midagi paranormaalset tekkida või ongi nii, et lihtsalt kummitabki neis kohtades ja kust iganes need sinna siis ilmunud on. Peale kooselu olen elanud üksinda ja pole enam üldse tundnud paranormaalseid asju. ma ei karda midagi. Vabalt saan käia elamises öösel pimedas ringi, ilma, et mingit hirmu oleks ja tunnet, et keegi jälgib jne selliseid asju.
Lugu siis selline:
Kunagi lapsepõlvekodus elasin koos kasuisaga, kes mind tõsiselt vihkas. Tänu sellele oli kodune elu väga pingeline, täis ahastust jne kõike negatiivset. Mingiaeg hakkasin unes nägema elutuba ja, et sinna seina sisse on müüritud keegi naine. Nägin seda unenägu korduvalt ja peale seda hakkasin kartma seda tuba. Ei julgenud pimedas sinna üldse minna ja isegi mitte sinnapoole vaadata. Tundsin ka ennast ebamugavalt köögis ja esikus. Ma ei rääkinud sellest mitte kellegile. Magamistubades tundsin ennast paremini. Kolisime ära sealt. Pere läks laiali. See korter on mulle ja õele jäänud suvekoduks. Ükskord istusime perega ja jutt läks paranormaalsete nähtuste teema peale. Sain siis teada, et seal samas lapsepõlve kodus kunagi kui vanaema külas oli, siis ta magas elutoas ja järsku kas tundis või oligi nii, et ta hõljus õhus. Hüüdis keset ööd siis ema appi. Sain ka teada õe käest, et temal on kogemusi olnud seal, kui üksi suvel seal on käinud. Oli esikus koristanud, st isa nokamütsid nagisse konksu otsa rippuma pannud. Käis korra teises toas ja tagasi tulles olid mütsid maas laiali. Mõtles algul, et kukkusid maha võibolla ja pani uuesti, aga pärast jälle olid maas laiali. Olen ka ise hiljem kogenus seal, et asjadega on mingi jama. Omaarust panin asjad esikusse kapi peale, aga korterisse tagasi minnes olid need elutoas. See oli siis esimene koht.
Sain tuttavaks mehega ja kolisime kokku. Ehitasime maja. Enne seal pole keegi elanud. Pole seal enne mingit maja ka olnud, olen uurinud. Kahjuks meil oli palju pingeid ja mida aeg edasi, seda hullemaks läbisaamine muutus. Lõpuks oligi vaid kisa ,pinged, sõimamised jne jamad. Hakkasin seal majas tundma, nagu keegi jälgiks mind. Kui pesin nõusid seljaga trepi poole, siis oli pidevalt tunne, et keegi seisab trepipeal ja jälgib mind. Pidevalt kontrollisin, aga polnud seal näha kedagi. Ükskord õhtul hilja kui hakkasin magama minema, kuulsin kõrvalt lapse toast , et miski/keegi nagu tõmbas millegiga mööda tapeeti. Mõtlesin, et ju laps, et ei maga veel. Läksin vaatama.Laps magas ja tapeedi peal oli selline rasvane käe jälg. Vat siis mul tuli hirm, aga ikka mõtlesin, et vbl see jälg varem seal juba, et laps millalgi teinud. Ühel teisel ööl järsku hakkas magamistoas laelamp imelikku häält tegema. Tegi sellist häält, nagu oleks kärbes lambi sees. Uurisime koos mehega lampi, aga polnud seal ühtegi putukat. Siis kostus lae pealt ehk pööningult jooksmist. Mees ei uskunud mineid paranormaalseid asju, kuigi tal oli näost näha, et oli segaduses. Ütles lõpuks, et hiired jooksevad. kas hiired ikka teevad pesa klaasvilla sisse? Teiseks oli see selline jooksmine, nagu 100 venelast, mitte väiksed hiired. Tol ööl meil und ei tulnud mitte kumbalgi. Kuna suhe ei toiminud, läksime lahku. Jäime aga sõpradeks. Mees leidis uue naise, kellega ma ka suhtlesin mõnda aega. See naine rääkis mulle, et seal majas kummitab ju. Rääkis täpselt sama, et kui nõusid peseb, siis tunneb,e t keegi on trepil ja vaatab. Üks öö oli neil selline, et mingi koer kuskil õues haukus terve öö ja magada nad ei saanud terve öö. Järsku naine kuulis trepihalli nurgas krõbistamist. Läks vaatama, et hiir või mis. Nägin aga nurgas suurt musta kogu, mis vuhises temast mööda majast välja. Oli olnud läbipaistev inimese mõõtu must kuju. Peale seda läks paanikaks tal muidugi. Arusaadav ka. Mina kujusi pole näinud, aga teised kogemused on samad.
Mis te arvate, et kui on elamises palju negatiivseid emotsioone, siis kas sellest võib midagi paranormaalset tekkida või ongi nii, et lihtsalt kummitabki neis kohtades ja kust iganes need sinna siis ilmunud on. Peale kooselu olen elanud üksinda ja pole enam üldse tundnud paranormaalseid asju. ma ei karda midagi. Vabalt saan käia elamises öösel pimedas ringi, ilma, et mingit hirmu oleks ja tunnet, et keegi jälgib jne selliseid asju.
.
