Selge, sellepärast mul turismireisil Püha Peetruse katedraali külastades külmavärinad üle kere käisidki ja ma sealt kabuhirmus välja päikese kätte jooksin.
Samas Vatikani muuseumis oli päris lahe atmosfäär kõigile neile kuulsatele religioossetele maalidele vaatamata.
Vat tiivulisi ingleid (reptiloidide keskmine kiht sinu järgi!)ei ole kirikutes näinud! Ja loodan, et ei näe ka kunag!
Tegelikult ainult must maagia hakkab peale iseenese rituaalse kinkimisega deemonile.
Ja eks neid vanu muistendeid ristteest tea ju igaüks!
Aga kus see silmaallikas Rakvere kandis ikkagi asub?
Ja kuidas on ikkagi võimalik, et paljud Jeesuse või Neitsi Marja pilti vaadates tervenevad?
http://para-web.org/viewthread.php?tid=1...1#pid27661
Ehk on nii, et ristitud tervenevad, aga mitteristitud ja deemoniga salakauba teinud ei tervene?
Ja tean paljusid, kes on sügavalt sisimas usklikud, aga kirikutes ei käi ja papid nende hingi ka omale ei saa - nii, et.... kõik ikkagi ei klapi sinu vaatenurgast...
Demonoloogilisest vaatenurgast muidugi klapib. Äkki sa oledki ainult musta maagiaga end kurssi viinud ja jätnud kõik need teised maagialiigid läbi võtmata, mis ometi samuti toimivad?
Muuseas, juba keskajal toonitati vajadust teha vahet filosoofilis-loodusteadusliku maagia ja demonistliku nõidumistegevuse vahel. Keskajale järgnenud perioodil tõsteti seda korduvalt esile. Albertus Magnus (umbes 1200-1280) eristas maage ennustajatest («aruspices», «divinatores») ja nõidujatest («necromantici», «incantatores») ja vaatles maagiat kui teadust asjade loomulikest põhjustest. Wilhelm Auvergne'ist (umbes 1180-1249) võrdles magia naturalis't meditsiiniga, kuna seda maagialiiki kasutatakse samuti inimeste ravimise eesmärgil.
Natuke üle lugemist:
http://www.folklore.ee/tagused/nr15/maagia.htm