Mida teeksid, kui näeksid UFOt maandumas.

Tsitaat:Algselt postitas: XHK
PAANIKA!!!!!!!
panex täiega punuma, kui olen põgenenud saadan mendid et asja uurix kui kõik hästi läheb saan suure autasu kui halvasti siis ärkan metsas midagi ei mäleta ja keha arme täis :biting:

mina ka ma jookseks nii kiiresti mitte kui jalad võttavad ikka nii kiiresti nagu pole elu sees jooksnud :Psest räägitakse et kui näed ufo maandumist pealt siis võib sinuga igasuguseid asju juhtuta

Tsitaat:Algselt postitas: nettu


mina ka ma jookseks nii kiiresti mitte kui jalad võttavad ikka nii kiiresti nagu pole elu sees jooksnud :Psest räägitakse et kui näed ufo maandumist pealt siis võib sinuga igasuguseid asju juhtuta

Ja siis?
Oletame et rohelised mehikesed tulevad teed küsima, sina jooksed ära. Kui mina oleksin see roheline mehike, ma teeksin midagi et sind peatada, ja see arvatavasti ei oleks ilus asi. Peale selle, kui nad maanduvad ja tahavad sinuga midagi teha, kas sa tõesti arvad et saad talle kahvliga (või ükskõik mis veidrusega) vastu astuda?

Tsitaat:Algselt postitas: Metavo

Tsitaat:Algselt postitas: nettu


mina ka ma jookseks nii kiiresti mitte kui jalad võttavad ikka nii kiiresti nagu pole elu sees jooksnud :Psest räägitakse et kui näed ufo maandumist pealt siis võib sinuga igasuguseid asju juhtuta

Ja siis?
Oletame et rohelised mehikesed tulevad teed küsima, sina jooksed ära. Kui mina oleksin see roheline mehike, ma teeksin midagi et sind peatada, ja see arvatavasti ei oleks ilus asi. Peale selle, kui nad maanduvad ja tahavad sinuga midagi teha, kas sa tõesti arvad et saad talle kahvliga (või ükskõik mis veidrusega) vastu astuda?

aga ma olen lugenud kuskilt et igasuguseid asju võib juhtuta aga samas võiks ikke midagi küsida minu plaan järgmine vaikselt taganen ja kui reegivad eesti keelt siis ma olen nõus nendega juttu puhuma

Tsitaat:Algselt postitas: zed
See juhtus 1981 aastal (millal ka mina seda kuulsin), minu koolikaaslase isaga, sel ajal 60:dates aastates pensionieelikuga.
Kuna oli tegemist vaikse rahuliku mehega, saksa sõjaväest ja siberi laagritest läbikäinuga, polnud suurt põhjust tema jutus kahelda.
Töötas mees sel ajal suure kauba-auto juhina, nii-et erilist viinaviga tal polnud.

Lugu ise järgmine.
Tuli ta oma kaubakoormaga oktoobrikuu hilisõhtul Kaliningradist.
Kümmekond kilomeetrit enne Lätit, piire veel polnud, üks NSVL kõik, oli maantee auto ees pikk ja sirge.
Ühel hetkel koitis ta tähelepanu ere täht, mis rippus veidi kõrgemal horisondist, otse ees maantee kohal.
See valgusallikas püsis muutumatuna paarkümmend minutit, siis korraga kasvas läbimõõdus paar korda, aga ikkagi kujutas endast nagu suurt tähesarnast hägusate servadega eredat valgusallikat.
Olekski olnud kogu lugu ja jäänud sinna paika, kui äkitselt hakkas osa sellest paisunud tähest, mis ise põhitoonilt oli kollakas, siniselt vilkuma.
Vilkumine ei olnud korrapärane vaid nagu taat ütles, sarnanes morsega.
Vilkumise intervallid olid erinevad, ja nagu ta mainis, seerias mingi pikk jutt.
Meest hakkas asi huvitama.
Peatas auto teeveerele, võttis taskulambi kaasa ja ronis pimedale teele.
Lihtsalt naljaviluks, vana sõdurina, plõksis taskulambiga morset vastu.
Korraga ei tulnud muud pähe kui "kolm lühikest, kolm pikka, kolm lühikest st. SOS".
"Oh-sa-juudas!"- mehe sõnad, "täht jättis signaalitamise, muutus tumekollaseks, ja muutus korraga tohutu suureks." "Ta kattis kinni, kurat, pool taevast,
Jäi siis jäi korraks auto kohale seisma ja kustus.
Selle tohutu ümmarguse valgusallika piirjooned olid olnud hägused, valgus aga ühtlane kogu alal, ilma ühegi detailita.
Vanahärra ronis tagasi autokabiini, "Imelik tunne oli sees, niisugune hirmus ärevus, nagu kaprali vilet oodates, et peaks kohe kaevikust välja ronima ja üle välja jooksma."
Taat ütles, et istus vist minutit viisteist.
Automootor töötas, tuled põlesid.
Vaadates kabiiniaknast väja, märkas ta korraga maantee kõrval, kuuskede taga nagu mingit õhetust taevas.
Nagu tulekahju kuma. "Kurat, asi hakkas uuesti huvitama."
Ronis kabiinist välja, taskulamp käes, ronis üle kraavi, jalad said märjaks, ja jõudis puude vahele.
Metsatukka polnud enam kui poolsada meetrit, ja tüvede taga maapinnal seisiski sama helenduv kera: "Nagu kahekordne eramaja kogult-suuruselt".
Ta astus vaikselt lähemale. Veel mõned sammud ja kera pinnale tekkis korraga sügavmust trapetsikujuline nelinurk.
Taadi sõnul: "See kasvas täpselt mu sammude taktis, mida lähemale astusin, seda suuremaks kasvas."
"Igaks juhuks võtsin selg ees, paar sammu tagasi, ja must nelinurk kahanes kohe."
"Pidasin veidi aru, miski nagu ei ähvardanud, ja astusin vaikselt edasi.
Kaugust oli raske hinnata, valguslaigu piirjooned olid ähmased, ainult must nelinurk oli selge ja nagu liikus minu poole.

Korraga, ei saanudki aru, mis moel, oli minu ümber see sama valgus igast küljest, ka alt ja ülalt.
Hirmu polnud mingit, pigem tegi nalja.
Seisin selle valguse sees, mingit ruumi nagu polnud, samuti udu, oli lihtsalt valgus.
Silm ei leidnud midagi millest oleks saanud pidet, et hinnata kus ma olen.
Tundus, et seisin ja vahtisin enda ümber jupp aega.
Äkitselt alguses häguselt, tekkis mu ette kaks inimesesarnast kuju.
Ma ei liigutanud end, ja need kujud, muutudes järjest selgepiirilisemaks, liikusid veidi mu poole.
Tegemist oli kahe inimesega tumesinistes riietes, mingites töötunkedes.
Huvitav, et nende näojooned olid sarnased, nagu kaksikutel.
Ei osanud midagi muud teha, ütlesin "Tere!".
Need vennad noogutasid ja ütlesi vastu "Tere!".
Samas nende hääl kõlas sarnaselt minu omale, nii nagu inimene kuuleb oma häält kui käed kõrvadel.
Mulle tegi asi nalja, ja hakkasin naerma. "Kas me saame kuidagi aidata?" Kõlas mul peas.
"Vaevalt, vastasin" ja naersin edasi.
Jätsin vist lolli mulje."
Samas märkasin, et meeste näojooned nagu muutuvad, muutuvad ähmaseks ja siis selgeks tagasi, see oli imelik. Mõtlesin, et peaks midagi ikkagi küsima: "Kas tulete kaugelt?" Kohe tuli vastus "Ei, siitsamast."
"Ons see teie lendav taldrik?"
ja üritasin koputada jalaga vastu kohta kus seisin, aga ei kostnud mingit heli, "ei ole, see ei ole sõiduvahend" tuli kohe vastus.
Koht kus viibisin oli ikka sama, ei mingeid muutusi, lihtsalt igast suunast valgus ja kaks seisvat meest mu ees. "Kuulge kas lasete mul minna või viite kaasa?" otsustasin küsida. "Ei saa kaasa võtta kui tahaksid tulla, see ei ole sõiduvahend" vastati. "Kuule, sa pead nüüd auto juurde minema, sul temperatuur koormas tõuseb" kõlas korraga.
Kurat! mul oli Kaliningradist võetud kuus tonni krevette refresheraatoris!
Ühtäkki seisin jälle väljas.
Suur helendav ketas ees, selle keskel see must trapets. Hakkasin kohe tee poole liikuma, üle õla nägin veel kuidas trapets sujuvalt kahanes mida kaugemale jõudsin.
Kuusetukast läbi, üle kraavi ja maanteele.
Auto seisis vanas kohas, pargid peal, mootor töötas.
Keerasin ennast ümber, ja ei näinud enam midagi, isegi seda õhetust taevas polnud.
Kähku auto taha.
Oligi raisk!
Kuradi Kaliningradi venelased olid plommi pannes jätnud haagile splindi peale vajutamata, ja eks kui Panevezhisest läbi sõitsin, seal oli teeremont ja kuumaastik, logistas lahti.
Plomm tolknes ühe traadi otsas.

Hiljem kui autos istusin ja sõitsin tundus küll rumal, et midagi küsida ei osanud, ükskõik mida.
Kas või mis sest kuradi Nõukogude Liidust saab, või kas sakslane mulle kunagi penssi ka hakkab maksma.
Igatahes tundusid toredad poisid olema."

Sellise jutu rääkis mulle see vanahärra.
Mul ei olnud põhjust juhtunus kahelda.
Taat polnud mingi põhulõug, pigem elu jooksul paksust ja vedelast läbi käinud mees.

Lõpetuseks võib öelda, et need küsimused, mis taati 1981.aastal huvitasid ja jäid küsimata, said kõik vastuse aja jooksul:
NSVL kadumist nägi taat oma silmagagi ja penssigi jõudis veel sakslaselt saada oma sõduriaastate eest.

,

kui see polnud kosmose laev võis see vabalt olla mingi labor maja või mis veel:hy::hy::it::it:

Ma jookseks hirmust minema..
Hiljem kodus muidugi kahetseksin , et miks ära jooksin....

Ehh... Mida ma teeksin kui näeksin UFO-t maandumas? Hetkel mõtlen ma sedasi, et võibolla luuraks kuskilt eemalt ja vaataks mida nad teevad jms..., aga arvan, et tol hetkel kui ma näeksin siis jookseksin padavai niikaugele ja niikiiresti kui võimalik minema...

jooxex minema ja teeks näo et mina olin puu otsas kui pauk käis.

kui olex päev siis ilmselt olexin julgem ja lähexin vaixelt asja uurima aga kui öö siis alguses ilmselt veidi hirmunud aga pärast saax uudishimu võitu ja lähexin ikkagi uurima aga olexin ääretult ettevaatlik

lähen pisut lähemale, kui nad minuga kontakti tahaks, siis nad tuleks minuga suhtlema. Ise küll tüli ei lähe norima parem teen paar pilti

ma ei mõtlekski...
paneks täiest jõust jooksu
lihtne on öelda et jääks vaatama või midagi taolist, aga kui het käes siis on raudselt kõigil junn jahe

Tsitaat:Algselt postitas: yodalr
Mõtlen päris reaalset olukorda, kõnnid näiteks õhtul metsa vahel kruusa teel. Järsku sähvatab midagi sust üle ja maandub umbes 500m kaugusele metsa.
Ise olen mõelnud, et jookseks kohe sinna asja üle vaatama ja suveniire võtma. Btw NASA pakub 10 000 000 dollarit sellele kes tõestab, maa välist elu, ehk siis kas humanoide või bakteri stuffi mida-iganes.

[Teadet on muutnud 16-6-2004 postitaja fyb]

nojh. nasakatel praktiliselt ongu ainukesena tehnika teistele planeetidele reisiks lol

teavitaks, varjuks, jälgiks, levitaks
(tegevusjärjekord)

võtaks jõu kokku ja läheks uurima

Ei teagi isegi mida teha nii segaduses oleks
Läheks vist vaatama mis tahavad siit ning miks nii tihti külastavad maad.
Äkki saab isegi universumi saladused teada

Tsitaat:Algselt postitas: Apocalypse
Ei teagi isegi mida teha nii segaduses oleks
Läheks vist vaatama mis tahavad siit ning miks nii tihti külastavad maad.
Äkki saab isegi universumi saladused teada

Äkki võtavad su kaasa,seega saad kõik universumi saladused teada,saad veel teisele planeedile ka ja võibolla ei saa enam Maale kunagi tagasi?
Ps! Mõelge kõik variandid läbi,mõttelend on üüratu ju!

Teeksin enda 500m rekordi jooksu üle .Kuna mul on lähim mets nii umbes 500m kaugusel ja mujal metsades ma eriti ei käi . Arvatavasti jooksin peale seda kolm nädalat rahustavat teed.(H)

Mina tarduks koha peale ja seisaks seal ilmselt nii kaua kui nad ära lähevad või minu poole tulema hakkavad

Kui mõistus peas siis jookseks minema!

Aga kui mingi adrenaliini vajadus, siis mängiks põõsast ja jälgiks, siis roomaks laeva juurde ja näppaks mõned asitõendid!

Arvatavasti ma jookseks ära, aga mine sa tea. Lähedale igatahes küll ei läheks.

Ei tegelt oleks nii, et kui sa minema jooksed, siis pärast kahetsed, et olen ma loll küll oleks võinud vaadata neid, aga kui vaatama jääd ja ufod sind märkavad, nugadega sinu poole jooksevad, mõtled, et olen ma ikka loll küll (hyes)(hyes)(hyes) .

Noh siis muidugi ei julgeks vaatama minna kui nad tervelt maanduvad, aga ütleme kui kukuks lihtsalt mingi leegitsev objekt 500m kaugusele, siis läheks ju ikkagi vaatama?

kas moderaator saaks muuta teema pealkirja kohasemaks. Ma arvan et me soovime siin arutada mida teeme kui UFO maabub. Seega oleks ehk asjakohasem küsimus "Mida tahaksid teha kui UFO maandub"

Mida teeks on fantaasiamaailma valdkonnas rohkem. Me võime ette kujutada mida tahes.

Kuid mida me konkreetselt teeme... see sõltub meie hetketahtest.

Ma pakun, et ma tahaksin näha kuidas ta maandub. Edasist ei oska esialgu tahta ning see läheb sellesse teeks ja oleks valdkonda.
Edasist tegelikult ei saagi tahta. Sest meil pole mingit eelinfot mis peale seda juhtuma hakkab. Või on kellelgi nii advekaatne allikas et kätt südamele pannes võib vanduda et teab seda ? Ja ta usaldab seda ?

Muudetud: 20-2-07 kell 01:18:39 thor199

Tervist!
Üks kolmandik arvaks, et läheks lähedalt kohe uurima või koguni laeva, aga ei arvestata sellega, et see kõik seal võib olla radioaktiivne, nagu need tuhamäed mis meil siin Eestis on. Keskkonnast räägin mõnes teises teemas, aga parandaksin siin ka ühe vea : Maa kirjutatakse suure tähega, sest see on meie koduplaneedi nimi.

Kas keegi teab, kust võiks saada ja mis hinnas kiirguse mõõturit?

Kindlasti on Ufo maandumispaigad ka elekromagneetiliselt häiritud, selleks otstarbeks on minul isegi olemas isetehtud elektromagnetvälja andur. Kuidas see võib töötada: Kui näiteks lamp on sul seinas, aga ei põle, siis vool on ikkagi juhtmes ja seda välja, mis on selle vooluga juhtme ümber - see andur püüabki. Tuled hakkavad anduril vilkuma, kui see sealt midagi leiab.Mul on ka terve hulk füüsika materjale nende asjade kohta (magnetväli), mida ma ka varsti siin avaldan või annan teile viidad.

Ma usun, et maapinnas on teatud ained, mis soodustavad elektri püsimist seal, sellepärast seal ka väli.
Kui tõesti keegi peaks kiiritatud piirkonda sattuma, siis VALGED linad kaasa! See natukene neutraliseerib.

Pärast inimesed saavad rabanduse kui näevad teisi nii ringi liikumas, nagu kummitused.....

Foks, fu! Milleks need valged linad veel? Mis aga radioaktiivsusesse puutub - miks peaksid nad rohkem radioaktiivsed olema kui Sina või mina, näiteks? Aga ma olen nõus, et parem karta, kui kahetseda.

nad ise ei pruugi radioaktiivsed olla aga neil võib ju igasuguseid meile võõraid kemikaale olla mis on radioaktiivsed ju.