Mingi vaimude välja kutsumine.

Tere olen siin uus,kuid on mul on üks lugu rääkida.
See oli umbes 3 aastat tagasi kui kutsusime vaime välja.Nimelt selle taldrikuga.Algul mõtlesime ,et teeme seda kusagil keldris,kuid siis arvasime ,et endal hakkab päris kõhe tunne.tegime seda väljas.Meid oli umbes 5-6 tükki seal.Päris täpselt enam ei mäletagi.Ilm oli kaa üpris hea,tuult praktiliselt ei olnudki.Kutsusime siis mingisuguse vanamehe välja.Ta elas mingi 70-s.küsisime igasuguseid küsimusi.Mina isiklikult küsisin,et kas ta teeks midagi,et me tahame teada kas sa oled päriselt siin.Ma ütlesin ,et tee näiteks hästi suur tuulehoog.Algul mõtlesime,et see on naljaga kõik ,et mingisugust tuulehoogu ei tule,kuid siis ilmus hästi suur tuul.See kestis umbes 10-15 sekundit ja kõik jäi jälle vaikseks.Ehmusime ära ja jooksime kõik laiali.Pärast tulime tagasi ja küsisime,et kas ta tahab ära minna ja ta ütles ei.Arvasime,et keegi teeb seda meist naljaga ja jätsime selle pooleli.rebisime tolle paberi katki ja viskasime ära.Taldriku kaa lõhkusime ära,kuid pärast kolme aastat kardan ma igasugu asju.Muidugi mina küsisin päris palju asju,kuid me kõik arvasime ,et see on naljaga,et keegi niikuinii liigutas seda.Tagant järele mõelda on päris jube.Ma ei saa aru,kas ma hakkan ise juba natuke lolliks minema aga igatahes ma kardan põhimõtteliselt igat praksatust või kui öösel kõik magavad siis ma ei julge kunagi ise tulesid kustu panna , ning pimedas kaa ei julge olla.On see reaalne ,kui tuult ei ole ja järsku tekib suur tuul.Pärast toda viimast korda,kui me tolle vanamehe välja kutsusime pole ma julgenud mitte kedagi välja kutsuda.Isegi minu perekond naerab mu üle,et ma kardan kõikke.Aga ma ei saa ju midagi selle vastu teha.Ükskord olin sünnipäeval ,kus kutsuti neid vaime välja ja ma ei julgenud seal olla,kuna kõik see vanamehe värkk tuli mulle meelde.On see ikka normaalne?Või on lihtsalt see kõik mu peas kinni?

Ma julgen arvata, et see on tõenäoliselt sinu peas kinni.
Ka tuulevaiksel päeval võib tühjast kohast väike tuuleiil tekkida.
Vaimolendiga tuuleiili seostada ma ei julgeks.
Oleksid sa palunud vanahärral taldrikut õhku tõsta ja see oleks juhtunud, siis leiaks põhjuse närveerida või uskuda, et te kellegagi üldse kontaktis olite.
Olen nüüd siin foorumis igapäev erinevaid teemasid lehitsenud ja ikka ja jälle leinud end hämmeldunud olekus - eestlane on meeletult kergeusklik.
Valdavas enamuses tunduvad käsitletavad juhtumid kas siis teemaalgataja väljamõeldisena, teaduslikult seletatavana või lihtsalt naljakana.
Muidugi on ka neid teemasid, mis panevad mõtlema ja uskuma, kuna kordan enda esimeses postituses öeldut - minu puhul pole tegu skeptikuga, vaid paranormaalsete ilmingute uskuja ja huvilisega.
Sinu puhul ma julgen öelda, et te ei olnud vaimolendiga kontaktis.
Võin vabalt eksida, kuid lihtsalt tunne on selline.

Vaimude väljakutsumise ja nendega suhtlemise osas olen ma pigem skeptiline just seetõttu, et vähemalt foorumipõhiselt jääb mulje, justkui iga katse igaühel läheb alati õnneks ja kontakt leiab aset.
Ise usun, et päris nii see ei käi, et võtame lambist taldriku või Ouija laua ja hakkame vaimudega juttu ajama.
Kindlasti on see võimalik, aga õnnestub see ikka vähestel.
Ja ka neil mitte alati, arvan ma.

Sulle, Johannake, soovitan mitte muretseda ja igat krõpsu ja pimedat karta.
Ela oma elu ja ära mõtle enam tollele naljale, mida te kunagi sõpradega tegite ja kus keegi taldrikut liigutades teiste kulul nalja tegi.
Ja pea meeles, et paljas õhk ei saa sulle füüsiliselt liiga teha, kui isegi peaksid lüliti juures vaimuga trehvama.

Ja ära saa must valesti aru, ma ei pea sind ega teisi selliste teemade autoreid luuletajateks.
Täitsa võimalik, et kellegagi kontaktis olite, kuid see kõik tundub lihtsalt pigem farsi või kellegi naljana.
Ära karda seda, mida ei ole mõtet karta.
Loe siinseid teemasid, mis natuke mõistlikumad tunduvad ja kindlasti leiad kellegi poolt kirja pandud targemad soovitused nendeks juhtudeks, kui tõesti kunagi vaimuprobleemiga end eest leiad.

Kena päeva jätku!
Ja veelkord, ära karda tühja-tähja! : )

Olen ka taldrikut keerutanud ning saime mitme erineva vaimuga kontakti. Palusime neil ka enda kohalolu toestada - yks pani ohupallid liikuma, teie kergitas mu oe pikki juukseid.

Taldriku keerutamine on tegelikult vaga ohtlik, eriti kui oled algaja. Iial ei tea, kelle vaim valja tuleb ning kas ta on nous hiljem ka tagasi minema. Vaimud ei ole midagi, mida oma lobuks kasutada, kuida noorematel on ikka huvi selle vastu (olin isegi siis umbes 14-15). Lugesin kunagi "Paradoksist" et seltskond noori oli kusagil kyynis ohtul hilja taldrikut keerutanud, ainut yks inimene ei soovinud osaleda. Korraga olla koigil vaga kylm hakanud, nagu oleks jaine tuul kyyni puhunud ning koik jooksid laiali. Koik taldrikut keerutanud inimesed surid suht lyhikese aja jooksu. Kui nende surmasid hakkasid ka sensitiivid uurima, selgus, et nad olid valja kutsunud yhe voimsa Norra noia vaimu, kes ei olnud just vaga sobralikult meelestatud. Kuna nad jooksid laiali, jai vaim tagasi saatmata ning ta pohjustas palju kurja.

Viimaseid vaime, kes mul ja oel valja tulid, kaks soja ajal surma saanud poissi, neid me lopuks tagasi ei saatnudki. Iga kord tulid nad taldrikuga valja ja lopuks jaid meie juurde - yks oe juurde, teine minu. See oli huvitav, nad vastasid igasugustele kysimustele ka ilma taldrikuta, naiteks nii, et panin kae pliiatsiga paberile ning ta kirjutas vastuse labi minu kae. Samuti joonistas ta labi minu, seliseid asju, mida ma ise poleks osanud joonistada.

Sattusin sel ajal haiglasse ning "minu" vaim tuli sinna minuga kaasa. Maletan, minuga koos oli palatis yks vaike tydruk, kes yhel paeval tahtis joonstada, ta nii pinguta ja pusis, aga iga kord tuli tal valja piip. Ytlesin siis "oma" vaimule, et ta tydruku kiusamise lopetaks, tal endal oli igatahes naljakas.

Hiljem jai isegi kirjutamise pool ara, piisas, kui toetasin nimetissorme siledale pinnale, ning ta liigutas seda vastavat vastusele kas "J" voi "E" kujuliselt. Nad olid meiega pari tykk aega, kuni lahkusid lopuks ise.

Kui sa kardad, et vanames jai teiega, siis miks mitte temaga uuesti yhendust votta ning paluda rahulikult lahkuda? See voib tunduda esialgu hirmutav mote, kuid see voib aidata. Kui kardad taldrikut, siis uuri naiteks pendliga, kas keegi yldse on sul kannul. Voib ka olla, et ehmusid kogu yritusest niivord, et nyyd alateadlikult otsid igalt poolt vaime.

Ole tubli!

Mõtle kõige jubedam asi, mis sinuga juhtuda võib ja valmista end nii hästi kui oskad end selleks valmis (vaimselt ennekõike). Siis võid maha rahuneda, öösel tuled süüdata ja magada. Kui midagi peaks juhtuma, on see 99% kindlusega kergem asi, kui see, milleks sa end ette valmistasid. Aga sellele suudad sa veel palju paremini vastu pidada. Kuid veel suurem on tõenäosus, et sinuga ei juhtu tegelikult mitte midagi.
Hea on ka see, kui inimesel on mingi selline hobi, mis teda jäägitult kõidab. Nii et isegi enne magamist sellele mõtled. Siis sul unuvad need hirmud kiiremini ära ja lõpuks on kadunud.