Sõnade kõla on sõna sisuga seotud

Küllap on paljud märganud, et sõnade kõla on sõna sisuga kokku sobiv. Muidugimõista pole sõnaloojatest keeleteadlased ja muud loojad teab mis maagid või mantratega tegelejad, kuid ega nad ka päris ükskõikselt ka sõnu ei loo. Ikka mingi tundmuse järgi. Ja mis jõud teda mõjutavad, seda ei tea. Ja kui mingit sõna ei võeta omaks, võib üheks põhjuseks olla kõlaline sobimatus. Eeldan, et kui sõna on loodud, hakkab see ise sõna sisu ja sõnaga seotud mõistet mõjutama. Ja mõne sõna tähendus muutub ajaga. Nii et sõna ise muudab oma tähendust. Näiteks: armuke, pätt, röökima, hais. Mõnda sõna kasutataksegi valesti, või on see sõna ajutine muutumine. Näiteks: sõimama. Ka mõnda võõrsõna kasutatakse sageli valesti. Näiteks professionaalne.

Mõnda mõistet püütakse sõnavahetamisega ülendada. Näiteks sibi, seataitaja. Üteldakse parem fekalist või seatalitaja. Või öeldakse pederasti asemele homo.

Mõni kunagiammune tavalaine sõna kujuneb hiljem ropuks sõnaks. Ning mõni ropp sõna saab hiljem üsna tavaliseks.

Mõni sõna kaotab aja jooksul mõne tähe. Näiteks restoraanist saab restoran. Vibratsioon muutub.

Ja kui on tegemist paljude sünonüümidega, siis igaüks neist mõjutab mõistesse suhtumist erisuguselt. Kuigi mõnede sünonüümide tähendused on samad, ei saa erinevad kõladm vibratsioonid aga sünonüümidesse erisuguselt suhtuda. Erinevalt kõlavad: töökas, tarmukas, usin, virk, teokas...

Küllap mõjutavad ka erinevad keeled isesugust suhtumist mõistetesse.

Huvitavalt kõlavad müsteerium, nirvaana, paradiis, oratoorium, Uraan, Neptuun.

(30-07-2011 23:24 )Andres K Kirjutas:  Küllap on paljud märganud, et sõnade kõla on sõna sisuga kokku sobiv. .....

No ikka. Siia veel üks näide võrdluseks - äi ja ämm.
Kuipalju on anekdoote äiade kohta - no ei tule meeldegi...
Sõna "äi" kõlab ka justkui "pai"...
Aga kurjade-kiuslikkude ämmade kohta - päris palju!
Sõna "ämm" kõlab ka justnagu ähvardavalt-koledalt...
Muidugi on ka häid ja toredaid ämmasid (minul oli!),
neid kutsutakse vahel leebemalt - ämmamamma.
Artur Rinne laulis ju ka et "Pea ikka au sees oma
ämmamammat, ämmamammat - küll siis hästi
käib su käsi ..."

Seda kutsutakse sõnademaagia ja selle haru on nimedemaagia. Sõna on ka nimi ja nimel on vägagi oluline koht inimese elus.
Olen asja kohta lugenud siit ja sealt killukesi aga arvan, et kohalikel (foorumi omadel siis) shamaanidel on nimede kohta ka
nii mõndagi ütelda. Vanasti oli nimede panekul oma eriline rituaal see ei olnud juhuslik. Väljaöeldud sõna on kui helivibratsioonide
kogumik ja me ju teame, et helidega annab teha nii seda kui teist. Näitena - teatud modulatsiooniga madalad helid on võimelised
viima inimese kuni minestamiseni välja ja isegi tappa. Seda suhteliselt lihtsa (tehniliselt saavutatud) lainekujundi abil. Nüüd aga
kujuta ette, et teatud sõnad pannes ritta ja välja öeldes võivad tekitada laiete sageduse ja modulatsiooni "kompoti" millega on
võimalik saavutada ei tea mida. Väga vähe uuritud (avalikult vähemalt) ala.

Sõnade ja nimede alajaotus mis siin mängu tuleb on keeled. Iga keel kõlab oma teatud kõla ja sagedusega ning ühest keele ruumist
pärit inimene minnes teise kaotab teatud aja pärast oma keele rütmi ja varjundid - tekib aktsent. Siin tuleb veel mängu selline
sõnamaagia väike alajaotus nagu "legalese" millest olen ka vahest rääkinud. Kui vaadata ja võrrelda õigusteaduse ja tavalise keele
sõnastikke siis hoomab, et viimane muutub kiiremini. Õigusteadus on oma olemuselt määrav keel ja tihti on sõnadel lausa erinev
tähendus kummaski. Lihtsustatult on asi selles, et kui vanadel aegadel tehti lepingud maade omanduse suhtes, pärandatavate tiitlite
(nagu kuningas jne) siis selleks kasutati kindlaid termineid. Kuna sõnajõud on püsiv siis on lastud muutuda (võiks ka ütelda, et lausa
kindla eesmärgiga on muudetud) sõnade tähendust tavapruugis, et uued lepingud EI OLEKS kehtivad. Näide oleks midagi sellist (vabandan
aga ei ole olnud piisavalt sügavuti asjasse minna seega ka näide pinnapealne ja lonkav) - kui vanasti kasutati maa omandiõiguse puhul
sõna "kuulub"(kuuluvus) siis nüüd sõna "omand"(omandi) - viimane aga tähendas esmaste lepingute sõlmimise ajal ainult mitte seda
kelle OMA maa on vaid seda, et maa antakse kasutusse mitte aga ei anta EDASI õiguslikku kuuluvust. Hetkel aitab - teinekord võib
antud teemal edasi polemiseerida - teema on laiem kui seda esmalt võib arvata.

***********************************************************

Päeva arenedes toon teile ka mõned näited selle "sõbraliku" juriidilise keele ehk legalese kohta.

Üks - Wiki definitsioon: Legal writing - Wikipedia

Tsitaat:Legal writing is a type of technical writing used by lawyers, judges, legislators, and others in law to express legal analysis and legal rights and duties.

Juriidiline kirjutus viis on tehnika mida kasutavad juriidiliste elukutsete esindajad aga seaduseloojad ja nendega seotud ametid.

Kaks - Merriam&Webster sõnastik: Legalese - Definition; Merriam-Webster Dictionary

Tsitaat:... the specialized language of legal profession

...juriidilise tasutaga elukutse spetsiifiline keelekasutus.

Kolm - näited: Legalese

a large number of - many
accord (verb) - give
acquire - get

Nagu kolmest näitest näha on sõnade kasutuses erinevus olemas.
Kui veel käiku tuua nn "tavaline" tähendus - eestis sõna "kukk" näiteks - kus sõna tegelik
mõte selgub alles teksti põhiselt ehk kontekstis siis saamegi võimaluse, kuidas meile siis
nö "ära tehakse" ja seda väga mitmel tasandil alates Toompeast ja Kadriorust kuni pea iga
suvalise advokaadi kontorini.

Võimalik, et teema algataja ei pidanud just seda silmas, kuid ka see on osa sellest mis teema
võiks sisaldad - sõnade kõla ja sisu harmoonia ja disharmoonia.

Tänud huvitavate mõtete eest!
Ämma ja äia puhul mängivad rolli teatavasti ka muud tegurid. Eks see ole libe teema. Ent sõnamaagia pole ühegi sõna puhul olematu.
Sõnamaagia tuletab meelde mitmeid sellega lähedal asuvaid eluvaldkondi: mantrad, loitsud, palved. Tuletab meelde ka nimenumeroloogiat, millest on siin foorumis kindlasti juba juttu.
Mis puudutab nimesid, siis nimedemaagiat võib käsitleda laiuti, mitte ainult inimeste nimedega seoses.

Leidsin täna VÄGA omapärase video - sõnade maagia väljendatuna arvudes.
Paremal tulbas on veel mitu head videot - vaadake ka neid.
‪Beauty of Mathematics‬‏ - YouTube

Missugused on eesti keele kõige ilusamad sõnad?

http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvam...d=29691897

Kuskilt loetud lause: eestlased on kirjarahvas ja inimesed on sõnausksed.

Sõnad on kõnekeele aluseks, ja keel on pidevas muutumises ( väga huvitavalt seostus mulle siinkohal Exu öeldu, et sõnade tähendust on nö muudetud, et eelnevaid lepinguid kehtetuks tunnistada).

Veel üks mõttekild, võibolla mitte päris teemasse: hääl ja kehakeel on ainukesed abivahendid, mis inimesel füüsiliselt olemas ja kui keel on oma mõnekümne tuhande aastase ajaloo vältel teinud läbi tohutu arengu, siis zestide keel on jäänud praktiliselt samaks.

Sõnadest ja keelest on kirjutanud väga huvitavalt ka Jaan Kaplinski
http://jaan.kaplinski.com/philosophy/kee...oelus.html

Huvitav teema, tekitas seoseid ja mõtteid.

(01-08-2011 01:44 )lumm Kirjutas:  Sõnad on kõnekeele aluseks, ja keel on pidevas muutumises ( väga huvitavalt seostus mulle siinkohal Exu öeldu, et sõnade tähendust on nö muudetud, et eelnevaid lepinguid kehtetuks tunnistada).

Pigem vastupidi - et uued lepingud ei oleks "vettpidavad".

Naljakal kombel luges minu selektiivne silm välja hoopis vastupidise

Aga samal teemal edasi mõeldes jõudsin Johannese evangeeliumis kirjutatud lauseni: alguses oli sõna. Mind on mõjutanud ka tugevalt Ursula K. Le Guin' i kirjutatud "Meremaa triloogia"

Lühidalt: sõna oli loomise vahend, teades asja nö pärisnime , sai seda lihtsalt nimetades luua. Teatud helikombinatsioon andis tulemuseks materiaalse(füüsiliselt väljenduva) eseme. Siinkohal seostus mulle Paabeli torni lugu, et keeled segati ja enam ei saadud aru (uued lepingud).
Ehk on vanad lepingud kehtivad ja kunagi "leitavad ja loetavad"? Ja sõna kasutatav loomiseks.

(07-08-2011 00:34 )lumm Kirjutas:  Naljakal kombel luges minu selektiivne silm välja hoopis vastupidise

Aga samal teemal edasi mõeldes jõudsin Johannese evangeeliumis kirjutatud lauseni: alguses oli sõna. Mind on mõjutanud ka tugevalt Ursula K. Le Guin' i kirjutatud "Meremaa triloogia"

Lühidalt: sõna oli loomise vahend, teades asja nö pärisnime , sai seda lihtsalt nimetades luua. Teatud helikombinatsioon andis tulemuseks materiaalse(füüsiliselt väljenduva) eseme. Siinkohal seostus mulle Paabeli torni lugu, et keeled segati ja enam ei saadud aru (uued lepingud).
Ehk on vanad lepingud kehtivad ja kunagi "leitavad ja loetavad"? Ja sõna kasutatav loomiseks.

Hmmm, jumala nime nimetamise suhtes on keelav kogu see judokristlik islam. Siuke mõte et kui teaks jumala õiget nime, siis sellega siis saaks ka selle jumala...no vähemalt ei saaks enam inimestest üle rullida....

Et jumala tõelist nime juudid varjavad, muidu jäävad juudid võimust ilma....

Segane jutt, aga uitmõte, kust võiks midagi ka hargneda....

Ühe raamatu järgi on jumala tõeline nimi "Ma olen see, kes olen" või "Ma saan selleks, kes kelleks saan." Heebrea keeles "EHYER ASHER EHYER." Seda nimetatakse veel Moosese koodiks. Raamatu olen läbi lugenud, oli palju tarka ammutada sealt küll, aga muidu tundub, et sarnane ajupesu nagu "The Secret." Natuke tõtt võib olla küll, aga kindlasti ka palju üleliigset jama.
Mina igatahes seda Jumala nime pühalikku väge ei suuda tõsiselt võtta, ei arva, et just seda nime peab koguaeg korrutama, et oma reaalsust luua. Arvan, et pigem alateadvuse programmeerimise asi, sama hästi võin ma ise mingi lause välja mõelda ja programmeerida see enda ajus nii ära, et sellel mõju on.

(07-08-2011 18:20 )euroruubel Kirjutas:  Hmmm, jumala nime nimetamise suhtes on keelav kogu see judokristlik islam. Siuke mõte et kui teaks jumala õiget nime, siis sellega siis saaks ka selle jumala...no vähemalt ei saaks enam inimestest üle rullida....

Et jumala tõelist nime juudid varjavad, muidu jäävad juudid võimust ilma....

Segane jutt, aga uitmõte, kust võiks midagi ka hargneda....

Kui nüüd sellest aspektist vaadata, siis ma tahaks vihjata sõnapaarile jumal ehk looja.
Kui sul on sõna, siis sa lood ja oledki looja ehk jumal
Ja jumala nimi ongi "see, kes sa oled"(sina ise)

Point on mu arust selles, et keski või miski on meid loomisest (sõna abil loomisest), välja jätnud (piiblis kirjeldatud Aadama ja Eeva paradiisiaiast väljaajamise lugu).

Selles kontekstis meenub Jeesuse sõnad (mälust): "Sina oled minu isa koda. Seal kus oled sina on ka minu isa."

Aga seda Piibli jutu seost Jumala nime ja nimedega olen ennemgi omaette arutanud.
Paljud müstikud on tegelenud Jumala nime ja nimede teada saamisega - just kui see
annaks neile midagi. Sama kehtib nii judaismi kui islami kohta kus sellele teemale ON
päris palju tähelepanu osutatud. Olen jõudnud arvamusele, et nimemaagial ja sellel
otsimise protsessil on mingi seos aga milline jääb hetkel hämarusse - infot vähe.