Inimesed on arenenud ahvidest?

(27-01-2013 16:56 )Heakuulaja Kirjutas:  Kasv on otseselt seotud temperatuuriga. Kui inimene riietub et tal on pidevalt soe siis ei pea ta küürutama ja ennast kerra tõmbama et soe oleks. Järelikult saame ennast valjasirutatud asendis hoida mis omakorda tingib kasvu.

Kasv on temperatuuriga seotud minu teada selle läbi, et suurema kasvu juures on kehal vähem pindala keha massi suhtes ja seega väiksemad soojuskaod. Sellepärast on põhjas elavad loomad üldiselt suuremad kui nende lõuna pool elevad sugulased.
Teine kasvu otseselt mõjutav tegur on söögipoolise kättesaadavus. Vähe süüa - väiksem kasv. Praeguse aja inimesed on suurema kasvuga arvatavasti pigem hea ninaesise tõttu.

Aafrikas oli hôim, vôi on siiani, kus mehed ja naised on kôik ùle 2 meetri pikkused. Naised veel, et olla pikemad ajavad endale rôngaid kaela.

Huvitav, kuidas pügmeed teie teooriasse sobivad.

Discovery-s on viimasel ajal palju sellest räägitud.Muldaševi teooriad,et inimene oli siin juba peaaegu miljard aasta tagasi ja saavutas pikkuseks 50m on soovunelmate ja mõtete väljakäimine teaduslikus kuues.On leitud ahvi ja inimese vahelüli-püsti kõndiv ja jalad nagu ahvil,kolju aga inimesele lähedasem.
Ma arvan,et tähtsam kui otsene põlvnemine on inimesel tänapäevase mõistuse ja kultuuri teke.Kui inimene on enam vähem 200000a. vana siis keel,religioon ja kultuur arvatakse on 40000a.160000a. ja mingit muutust?Mis või kes selle muutuse tekitas?Kas juhuslik geeni mutatsioon või mingi suunatud tegevus?Samas aga ei saa ka eitada inimese "erlisust" järsku keegi kunagi muutis metsinimesel midagi ja tulemus on näha.Arheoloogia ja geeniteadus ei suuda seda ei tõestada ega ümberlükata.
Neandertaallased elasid euroopas 300000a. tagasi,kolju maht oli sama mis tänapäeva inimesel.Kehaliselt aga olid tugevamad ja külmale paremini kohastunud.Miks nendel selle pika aja vältel ei tekkinud keelt,religiooni ja kultuuri?

Ja inimene arenes amööbist?

(27-01-2013 20:20 )tapsix Kirjutas:  Ja inimene arenes amööbist?

Väidetavalt isegi mitte amööbist vaid veel hulga tühisemast olendist,bakterist näiteks?Kõigil elaval on ju üks geenikood?Või on inimesel midagi muud?Inimembrüo areneb ka sabaga ja on kalakujuline või on kohe täismees ja pea kiilas?Põhiline ei ole ju kellest või millest arenes vaid kuidas inimene eraldus loomariigist,kuidas tekkis mõistus,kultuur,religioon
Kas just nii kui Kosmoseodüsseia filmis aga midagi kindlasti oli.Kes või mis aitas kaasa sellele on suur küsimus ja siiani vastuseta.

(03-12-2012 18:46 )tapsix Kirjutas:  Mõeldud oligi populatsioonigeneetikat, ehk siis, mis on ühist kollase, punase, valge, musta nahavärviga populatsioonide genoomides.
Inimese ja šimpansi genoom kattub 99% ulatuses; erinevate inimgenoomide vahe võib ka 1% ulatuses kõikuda - mõni inimene võib siis sama kaugel olla suguluse poolest kui inimahv.
Sorry, tuleb välja, et vihmaussi genoomi pole veel sekveneeritud.
Pakuks siis välja varbussi, kelle genoom sekveneeriti esimesena 1998 aastal.
http://et.wikipedia.org/wiki/Caenorhabditis_elegans
Genoom - genoom võrdluses on meil selle olendiga 7663 ühist geeni, see tädendab piisavat sarnasust, et võiks oletada sama algupära.
Sobiks nagu ka meie esivanemaks või. Seda varbussi vihmaussiga võrrelda siis ehk nagu tõukeratast võrrelda mersuga.
Tähtis oleks uurida just seda ühte protsenti erinevust ja see oleks tõesti põnev, mis sealt välja kooruks.

http://www.para-web.org/showthread.php?t...ehnoloogia

(27-01-2013 19:29 )tapsix Kirjutas:  Huvitav, kuidas pügmeed teie teooriasse sobivad.

Pügmeed elavad minu teada vihmametsades, kus vilja kasvatada ei saa. Kui saabki, siis suurte raskustega. Kariloomi neil ka vist pole. Seega on neil arvatavasti raskusi toidu hankimisega ja sealt ka väike kasv?

---

(27-01-2013 20:35 )Xtzone Kirjutas:  

(27-01-2013 20:20 )tapsix Kirjutas:  Ja inimene arenes amööbist?

Väidetavalt isegi mitte amööbist vaid veel hulga tühisemast olendist,bakterist näiteks?

Huvitav teooria on see, et kõik mitmeraksed organismid olevat pärit ühest ainsast juhusest kunagi kaugel minevikus. Nimelt olevat kunagi väga ammu sattunud bakter arhedi (lihtne eluvorm, sarnane bakteriga) sisse, seal ellu jäänud ning nad koos paljunema hakanud. See võib iseenesest tunduda veider põhjus elu plahvatuslikult keeruliemaks muutumisele, aga nii see olevat olnud. Bakter nimelt muutus arhedi sees nö. jõujaamaks (mitokondriks), mis varustas organismi energiaga. See võimaldas ka mitmerakuliste organismide teket, sest uus liitorganism oli oma arenguvõimelt mitmekülgsem. Tänapäevalgi on mitmerakulistel organismidel kaks DNA-d. On nö rakutuuma DNA ja on mitokondri DNA. Mitokondri DNA pärandub muide rangelt naisliini pidi, spermidel seda pole.

Ma ei tunnista kunagi , et ma arenesin ahvist . Pigem eeldan ja unistan , et keegi võlupulgaga lõi meid ja nüüd me roomame mööda maad siin . Mitte miski ei muuda minu meelt selles , pigem elan roosade prillidega .

(27-01-2013 22:01 )Lorenz Kirjutas:  

(27-01-2013 19:29 )tapsix Kirjutas:  Huvitav, kuidas pügmeed teie teooriasse sobivad.

Pügmeed elavad minu teada vihmametsades, kus vilja kasvatada ei saa. Kui saabki, siis suurte raskustega. Kariloomi neil ka vist pole. Seega on neil arvatavasti raskusi toidu hankimisega ja sealt ka väike kasv?

---

Hm, ja Sa mõtled seda tõsiselt või. Millega siis seletada seda, et veel tänapäevalgi leitakse kuskil Amazoonase või Sumatra džunglitest nn. aborigeenide(algrahva) rakukesi, kes ei ole mitte allameetrised ja samuti kui kinnine kogukond omavahel sugu tehes on siiski ellu jäänud(teaduse jüngrid on selle teatavasti ära keelanud - suktsessioon)

Servast kergelt müstiline (kuna Hiina kinnine siis andmed vanad, poolikud ja küsitavad) dropade hõim Hiinas kes kõik sellised "alla meetri mehed". Väidetavalt olla nende esivanemateks sellised meetrised tulnukad väljast poolt Päikesessüsteemi.

Tunnen paari inimest kellede suguvõsa on olnud mitu viimast aastasada sellised just alla 2 meetri poisid, kuid lapsepõlv Siberis küüditamise tagajärjel kus ratsiooniks olid nõgesed ja samblad andsid neile lisaks mitmetele sisepuudustele kaasa ja lühikese ja kidura kasvu. Samas nende järeltulijad on traditsiooniliselt just nii sutsuke alla 2 meetri poisid.

Keskkonna mõju inimese kasvule ei saa ega tohi alahinnata. Samas ei ole see ainuke faktor ja tava tingimustes on siiski määravaks kaasa antud geenivaramu.
Mis aga puutub ahvidesse siis meil on ühine esivanem - selles olen päris kindel - kellest mõlemad alamliigid põlvnevad. Seda ei sega isegi Piiblist või Sumeritelt võetud loomislugu. Teatud ajani arenesime siin planeedil vabalt. Mingil hetkel aga teatud jõud sekkusid loomulikku arengusse. Nibiru seltskond pigem tegi katseid neandertaallastega kui ahvidega. Väliskujult olid ju nemad lihtsam algmaterjal kui ahvid. Arvata võib, et neisse istutati mingi viirus mis kandis edasi geneetilist materjali mis muutis iga järgneva põlvkonna rohkem "inimeseks" ja vähem neandertaallaseks.

Ja kuidas on lugu rassidega?

Vastus küsimusele miks on tänapäeva inimesed keskmiselt pikemad kui keskaja inimesed.
Kuna üleüldine gravitatsiooni on põhimõtteliselt konstantne ja kuna keskajal elas vähem inimesi siis mõjus gravitatsioon neile tugevamini, aga kuna inimesi tuleb järjest juurde siis gravitatsiooni per nase jääb järjest vähemaks, siis sellest tulenevalt ka inimese pikkuse kasv. Ja miks on polaar aladel inimesed lühemad kui näiteks ekvaatoril? Siis see on sama asi miks lastakse rakette kosmosesse võimalikult ekvaatori lähedalt.
Tegelt peaks selle panema naljanurka aga sobib siia kah.

Lorenz, väga-väga huvitav leid:

Tsitaat:Huvitav teooria on see, et kõik mitmeraksed organismid olevat pärit ühest ainsast juhusest kunagi kaugel minevikus. Nimelt olevat kunagi väga ammu sattunud bakter arhedi (lihtne eluvorm, sarnane bakteriga) sisse, ...

Kas saaks natuke täpsemalt, mõni nimi, viide, pealkiri? Ilma igasuguse norimise ja irooniata.

(28-01-2013 08:39 )tapsix Kirjutas:  Ja kuidas on lugu rassidega?

Peaks ülesse otsima - siin kuskil oli üks rassiteema ka - kui see veel alles on.
Lühidalt peaks olema nii - alguses olime kõik suht tumedad - nagu neegused ja ahvid.
Mingi hetk hakkas tööle evolutsioon - need kellel oli mingi põhjus kas siis lokaalne kliima
muutus või areng mõistuse osas liikusid uude kohta ja uued tingimused muutsid alguses
käitumise mudelit pikema aja jooksul ka välimust.

Kui võtta aluseks hetkel veel mõnevõrra veel valitsev "Aafrikast välja" teooria siis sealt
panid ajama need kellel mõistust rohkem ehk nö teravamad pliiatsid. Teised vegeteerisid
seal edasi ja suuremalt jaolt teevad seda tänase päevani. Erinevad rassid tähendavad siis
erinevaid "põgenemise laineid" pluss keskkonna muutustega kohanemist.

Kui võtta aluseks mingid pool utoopilised ja sisuliselt ilma mingite tõendusteta teooriad
millede aluseks on vaid kanaldused ja ja muud mõistuse akrobaatika ilmingud siis on
erinevuste allikateks erinevad tähesüsteemid. Need teooriad nagu seletaksid mingeid
aspekte, kuid samas jätavad sama palju ja enamgi puudu detaile millede pärast paljud
kahtlevad ka selles "aafrikast välja" teoorias.

Tundub muutuvat konsensuseks, et ajaloo jooksul on "keegi" näppinud inimeste geneetilist
koodi. Kes ja miks, ning ka millal täpselt nõuab veel lähemat vaatlust.

Seega võiks väga lühike vastus olla, et erinevad rassid on nagu perekond kus ühed on veel
nooremad ja totumad teised aga käivad juba koolis. Sama võrdlust tuuakse tihti tulnukate
ja maalaste vahele.
Igapäevane praktika näitab seda kinnitavat. Samuti näitab igapäeva praktika, et kui tavalises
perekonnas vanem vend hoiab nooremat siis meil siin on suhted tiba paigast ära.

(28-01-2013 09:41 )excubitoris Kirjutas:  Tundub muutuvat konsensuseks, et ajaloo jooksul on "keegi" näppinud inimeste geneetilist
koodi. Kes ja miks, ning ka millal täpselt nõuab veel lähemat vaatlust.

Oled ju kursis Zecharia Sitchini teooriatega - nendega siis nagu Illuminaadid tahavad meile näidata. Kui oled läbi lugenud Roger Kerri stoori alates 32-st leheküljest, siis võime edasi arutada.
Vabandust, et ei too seda tsiteerituna, kuna mulle tehti selgeks, et see on trollimine ja võimalik lipsti bänn teenida.

(28-01-2013 10:27 )tapsix Kirjutas:  Roger Kerri stoori alates 32-st leheküljest

Kas kõrgema mina antud nägemusi on võimalik ka kuidagi teaduslikuks teooriaks aretada, sest mul ei ole kõrgemat mina kes igasuguseid huvitavaid nägemusi jagaks ja loogiliselt tunduvad seosed on lihtsalt loogiliselt tunduvad seosed.

Minul on küll Kõrgem Mina ja ilmselt selle pärast toimub pidevalt mingi deja vu.

(28-01-2013 10:27 )tapsix Kirjutas:  Kui oled läbi lugenud Roger Kerri stoori alates 32-st leheküljest, siis võime edasi arutada.

Kordan:

(28-01-2013 09:41 )excubitoris Kirjutas:  Kui võtta aluseks mingid pool utoopilised ja sisuliselt ilma mingite tõendusteta teooriad
millede aluseks on vaid kanaldused ja ja muud mõistuse akrobaatika ilmingud siis on
erinevuste allikateks erinevad tähesüsteemid. Need teooriad nagu seletaksid mingeid
aspekte, kuid samas jätavad sama palju ja enamgi puudu detaile millede pärast paljud
kahtlevad ka selles "aafrikast välja" teoorias.

See Orioni sisalike jutt läbi loetud. Sitchin on selle kõrval lausa "kivisse" raiutud - või siis savisse põletatud.
Ma arvestan selle infoga ja hoian seda seal kõrvade vahel aga hetkel on see vaid töö eelne hüpotees.

(28-01-2013 09:14 )Marina Kirjutas:  Lorenz, väga-väga huvitav leid:

Tsitaat:Huvitav teooria on see, et kõik mitmeraksed organismid olevat pärit ühest ainsast juhusest kunagi kaugel minevikus. Nimelt olevat kunagi väga ammu sattunud bakter arhedi (lihtne eluvorm, sarnane bakteriga) sisse, ...

Kas saaks natuke täpsemalt, mõni nimi, viide, pealkiri? Ilma igasuguse norimise ja irooniata.

Ma eile tegelikult kirjutasin suht seda mis pähe kargas ja ei uurinud asja üldse. Kui ma nüüd natukene materjali läbi vaatasin, siis tuleb välja, et on olemas teooria nimega sümbiogenees, mille kohaselt on mitokondrid ja plastiidid (taime rakkude organellid) kunagi olnud iseseisvad bakterid ja vetikad. Palstiidididest vast tuntuimad on kloroplastid, mis tegelevad taimedes fotosünteesiga.
Tuleb välja, et teooria üks peamisi vedajaid on Lynn Margulis, kelle abikaasa oli juhtumisi Carl Sagan. Viimane on mulle suht tuttav nimi.

(24-01-2013 18:29 )Nielander Kirjutas:  See teooria(pigem pelk hüpotees) pole muidugi iseensest midagi uut, aga sellega on tõsiseid probleeme. Esiteks ei ole inim-DNA's näha mingisuguseid tulnuklikke jadasid(inimese ja simpansi DNA klapib 98% ulatuses). Teiseks ei ole inimeses füüsilises mõttes midagi sellist, mida ei ole muudes loomades juba olemas(meeled, koed, organid, luustik - need kõik on põhimõtteliselt identsed). Alati võiks ju spekuleerida, et iidsed tulnukad aretasid inimese eelasi(nagu meie aretame näiteks koeri) vastavalt oma vajadustele, aga mis positiivseid tõendeid meil sellest on.

Hüpotees ta on, ei vaidll vastu. Ja see toetub kuuldud/nähtud/loetud juttudele/lugudele. A`la Eeva tehti küljeluust jne. Et jah, Darwini teooria mind ei rahulda. Eriti kui puudub veel see olemasolev lüli mis seletaks kes oli meie otsene eellane.

(09-02-2013 18:29 )robotboyy Kirjutas:  Aga jätkan siis originaal teemaga. Praegu kromosoomid võivad muteeruda, kui ainult kaotades informatsiooni, kui tänapäeval ja üleüldse, pole ükski teadlane leidnud ühtegi kromosoomi mis suurendab oma informatsiooni hulka. Selles ongi kõige suurem viga evolutsiooni teoorias.

See tundub pigem olevat viga sinu informeerituses. Geenid ei liigu vaid vanemalt järglasele, vaid võivad ka üle kanduda hoopis teisele liigile. Viirused tegelevad nagunii DNA süstimisega oma peremeesraku geneetilise materiali hulka ja vahel võtab viirus kogemata ühelt peremeesrakult kaasa mõned geenid ja süstib selle hoopis teise liigi raku geneetilise materiali hulka.
Kui inglise keel üle jõu ei käi, siis soovitan materiali ingliskeelsest wiki.
Paljudel bakteritel on geenide vahetamiseks lausa omaette struktuur. Wiki

(10-02-2013 05:23 )Lorenz Kirjutas:  

(09-02-2013 18:29 )robotboyy Kirjutas:  Aga jätkan siis originaal teemaga. Praegu kromosoomid võivad muteeruda, kui ainult kaotades informatsiooni, kui tänapäeval ja üleüldse, pole ükski teadlane leidnud ühtegi kromosoomi mis suurendab oma informatsiooni hulka. Selles ongi kõige suurem viga evolutsiooni teoorias.

See tundub pigem olevat viga sinu informeerituses. Geenid ei liigu vaid vanemalt järglasele, vaid võivad ka üle kanduda hoopis teisele liigile. Viirused tegelevad nagunii DNA süstimisega oma peremeesraku geneetilise materiali hulka ja vahel võtab viirus kogemata ühelt peremeesrakult kaasa mõned geenid ja süstib selle hoopis teise liigi raku geneetilise materiali hulka.
Kui inglise keel üle jõu ei käi, siis soovitan materiali ingliskeelsest wiki.
Paljudel bakteritel on geenide vahetamiseks lausa omaette struktuur. Wiki

Mulle tundub, et sul käib üle jõu minu teksti arusaamine. Ma rääkisin kromosoomidest, et need ei muutu, need on võimelised ainult kaotama informatsiooni. Sina aga räägid siin geenide vahetamisest. Geen ei muutu kui see kandub teisele liigile, see teine liik lihtsalt muutub ja selle organismi geenide hulka tuleb veel üks. Bakter on ka organism.

(09-02-2013 18:29 )robotboyy Kirjutas:  Praegu kromosoomid võivad muteeruda, kui ainult kaotades informatsiooni, kui tänapäeval ja üleüldse, pole ükski teadlane leidnud ühtegi kromosoomi mis suurendab oma informatsiooni hulka.

Kui kromosoomid omavahel nö infot vahetavad, siis on võimalik, et üks saab rohkem infot vastu kui ära andis seega mida tähendab "muteerumine ainult infot kaotades"?

Kusagilt olen lugenud,et aafrikas mõnede suguharude esindajad ei pidavat saama valgete ja teiste neegritega lapsi.Lõuna aafrikas elanud ja praeguseks juba väljasurnud suguharudes (hotentotid?) oli naistel eriline tagumik mida mujal ei esine.Loomulikult see ei tõesta,et on teisest liigist.
http://en.wikipedia.org/wiki/Sarah_Baartman