Inimesed on arenenud ahvidest?

Allakäik tagasi algas enne inimtehnoloogia sündi. Ca 20000 a on aju maht vähenenud.

Njah, selle aju füüsilise mahu vähenemise tõin ma siin kusagil suure imestusega välja ka kunagi. Mingi valeinfo see pole, kuigi vähemalt minu esimene rekstsioon oli küll, et - kmm...vaevalt.
Kui selle põhjustele mõtlema hakata, siis ma ühe suutsin välja mõelda küll tegelt. See ei pruugi küll väga orginaalne olla, aga ma juba olen kohati sellise jalgrataste leiutamise endale harjumuseks võtnud. Ärge siis pahandage võimaliku plagiaadi üle
Nimelt - keel.
Keel võimaldas inimestel jagada teadmisi ja võimaldas nö kollektiivse intelligentsuse teket. Me mõtleme ju valdavalt sõnadega ja sõnad on lihtsustatud standardiseeritud tähenduslikud kujundid maailamst. Me ei loo tähendusi millega me mõtleme ja see säästab tohutult ressurssi. Me võtame oma mõtlemise aluseks olevad tähendused üle teistelt inimestelt läbi keele.

Praegu tuleb kohe meelde Alberti üks väide, et ta ei ole harjunud mõtlema sõnadega.

Tsitaat:“I very rarely think in words at all. A thought comes, and I may try to express in words afterwards.”

Pakun, et see on tema geniaalsuse võti ka. Ta kasutas mõtlemiseks palju iidsemat mehhanismi kui me üldiselt harjunud oleme. Me kõik kasutame teatud määral sõnatuid kujundeid mõtlemiseks, aga üldiselt üritame me seda ise piirata oma mõttemaailma standardvormi surumisega. Me otsime sõnu millega oma mõtteid väljendada ja see ongi standardiseerimine.
Ühest küljest see piirab, sest see raskendab orginaalsuse avaldumist. Teisalt ei suuda üks inimene iialgi luua endas nii keerulist maailmapilti kui suudab kultuur. Kultuur ongi selles kontekstis nö hajusmõtlemise keskkond. Inimkultuur on tervik, mis on jaotunud oma kandjatesse, inimestesse, elades mõneti oma elu. See mis on kultuuri eesmärk ja viis seda saavutada on täiesti omaette teema, aga siinkohal on tähtis vaid see, et hõlmates endas väga palju rohkem "arvutusvõimsust" ei nõua ta üksikutelt kandjatelt nii suurt pingutust. Aju on ju teatavasti tohutult ressurssinõudev organ inimese kehas, tarvitades ca20% energiat ja kaaludes vaid paar protsenti kehamassist. Erakordselt keerulise närvisüsteemi välja arenemine ja iseseisva maailmapildi loomine võtab tohutult kaua aega ja muudab inimlapsed väga aeglaselt iseseisvuvaks ja haavatavaks. Keele poolt vahendatav kultuur võimaldab keeruliste tähenduslike kujundite edasiandmist ja säästab seega vajadusest neid ise luua. Loodusliku valiku seisukohast on eelis väga suur.
Üksiku inimese aju taandareng ei tähenda seega üldse inimeste taandarengut vaid pelgalt mõtteprotsessi hajusaks muutumist. Kui Looduliku valiku keskkonnas seisneb mõtteprotsessi vajalikkus eelkõige ellujäämise tõenäosuse suurenemises, siis tänapäeva hajus mõtlemine on olnud erakordselt edukas. Me kasvame juba vaikselt välja planeedi taluvuse piiridest. Mis omakorda nõuab täiendavat mõtteprotsessi, et vältida selle taluvusepiiri ületamist. Sellega tegeldakse küllalt aktiivselt ja küll me midagi välja mõtleme.
See hajusmõtlemise kontseptsioon seletab üpris hästi ka põhjust miks me nii tobedalt üle tarbime ja näiliselt juba kahjustame endi ellujäämisvõimalust sellega. Asi on lihtsalt selles, et kultuuril on inerts ja üksikutel inimestel on seda raske muuta piiratud isikliku võimekuse tõttu. laenamine ja tarbimine oli kunagi väga hea idee, sest see võiamldas majanduse arenemist üle kriitilise piiri, kus tekkis võimakus paranda oluliselt näiteks tervishoidu ja tuua inmesed välja viletsuse virelemisest. Tööstusrevolutsioon on selles mõttes parim asi mis on juhtunud ajaloos. Samas on ekspluateeritud meetod ennast ära elanud ja nüüd elame me ületootmise tingimustes. Mõtteviisi tuleks muuta, aga indiviididel pole selleks ressurssi. Mõttevõimekust. Me kasutame mõtlemiseks kujundeid, millest on vaja nüüd vabaneda. See on muidugi vaid üks näide paljude hulgast.
Mailm pole muidugi nii vaene, et on vaid üks kultuur ja viis mõtlemiseks. On palju viise ja tänapäeval on need kõik segunemas ja tihti konfliktis üksteisega. See loob eriti tobeda olukorra, kus meil on valida paljude viiside vahel vaadelda ühte ja sama asja. Kas jumal on olemas? Milline jumal? Allah, Jahve, Jehova (yahweh+adonai=yahowahi= jehova ) ... Šhiva+Krishna+...? Või pole teda olemas? Need on erinevad viisid vaadelda maailma läbi erinevate mõtteraamistike. Need mõtteraamistikud võitlevad üksteisega, sest väidavad kõik ennast olevat ühe ja õige. Samas on need tänapäeval paralleelselt kättesaadavad ja see põhjustab suure segaduse ja on ilmselt ja vähemalt osaliselt põhjuseks aina rohkem levivale keskendumishäirete probleemile. Me ei tea enam millistes tähenduslikes mõistetes mõelda. Maailmas on liiga palju konfliktseis tähendusi. Hajusmõtlemine oli kunagi siiski geograafiliselt piiratud gruppide siseasi, nüüd on kõik segi. Lisaks veel aina rohkem tuure koguv teaduslik ratsionaalne mõtlemismall ...
Mis keskendumishäitretesse puutub, siis siinkirjutaja igatahes teatud määral kannatab nede all ja see kirjutis valmis kõrvalepõikena teiste tähtsamate (?) tegemiste kõrvalt. Väljendades soovi tuua natukene selgust sellesse kirjusse maailma lootuses, et see kaaskannatajates suuremat segadust ei tekita


Üks keeruline mõttekujund mida ma üritasin kohmakalt suruda keelelisse vormi Loodud paljude teiste inimeste mõttekujundite kombineerimisel ja filtreerimisel. Minu panus oli väike aga kujund sai üpris keeruline. Vist natukene liigagi keeruline minu taandarenenud aju jaoks, et ma suudaksin seda hoobilt asjalikult väljendada. Hajusmõtlemise võlu ja valu.

See mida me tihti nimetame erinevateks Jumalateks on vaid Jumala nimetused
teistes keeltes. Allah=Jumal nagu k vene keele Bog (Бог) mis tõlkes on lihtsalt
Jumal. Nii on paljude keeltega. Erinevateks muutuvad nad alles siis mõningate
propagandistide väljendites kes püüavad keeli sassi ajada nagu juhtus Baabeli
torni ehitamisel, et inimestel puuduks üksmeel ja jõud.

(21-10-2011 17:58 )ei kukkunud kännust kaugele Kirjutas:  Allakäik tagasi algas enne inimtehnoloogia sündi. Ca 20000 a on aju maht vähenenud.

(21-10-2011 23:19 )Lorenz Kirjutas:  Njah, selle aju füüsilise mahu vähenemise tõin ma siin kusagil suure imestusega välja ka kunagi./.../Kui selle põhjustele mõtlema hakata, siis ma ühe suutsin välja mõelda küll tegelt./.../
Nimelt - keel.
Keel võimaldas inimestel jagada teadmisi ja võimaldas nö kollektiivse intelligentsuse teket. Me mõtleme ju valdavalt sõnadega ja sõnad on lihtsustatud standardiseeritud tähenduslikud kujundid maailamst. Me ei loo tähendusi millega me mõtleme ja see säästab tohutult ressurssi.

See võiks ju ollagi hetk, mil lendaja laenas meile oma meele.
Ja see zombistab meid, kuigi lihtsustab suhtlemist jne. Ja nüüd on meil põhimõtteliselt võimalus lendaja meelest lahti öelda, kuid see on seotud suurte ebamugavuste ja hirmudega, võrreldav astumisega pimedasse tuppa.

Huvitav, kui suured olid inimgrupid 20K aastat tagasi? Kes elasid koos? Kes veel üksteisest aru said?

Seda kui suured olid grupid täpselt tol ajal ei tea ja eks need varieerusid väga erinevalte põhjustel kindlasti suurel määral.
Küll leidsin ma huvitavat infot uurimustest inimgruppide optimaalse suuruse kohta. Optimaalse just neurofüsioloogilisest aspektist, mitte siis kultuurilisest. Selleks optimaalseks grupi suuruseks öeldakse tavaliselt 150 inimest. Võttes aga arvesse inimeste individuaalset erinevust võib laiemalt ja abstrakstemalt öelda et 95% tõenäosusega on optimaalse grupi suurus 100 - 230 inimest.
Üks huvitav võõrkeelne tsitaat ka.

Tsitaat:Dunbar, in Grooming, Gossip, and the Evolution of Language, proposes furthermore that language may have arisen as a "cheap" means of social grooming, allowing early humans to efficiently maintain social cohesion. Without language, Dunbar speculates, humans would have to expend nearly half their time on social grooming, which would have made productive, cooperative effort nearly impossible. Language may have allowed societies to remain cohesive, while reducing the need for physical and social intimacy

http://vimka.delfi.ee/?action=view&id=82...jargnemine

Ärge käige mu järel, olen ise eksinud!

Molekulaarbioloogias muutuvad üha olulisemaks geenidest väljapoole jäävad pärilikkusaine järjestused, mida veel hiljuti nimetati rämps-DNAks, kuna need ei kanna otsest infot valkude tootmiseks. Nüüd on selge, et need mittekodeerivad DNA-jupid mõjutavad geenide avaldumist.

Inimese ja inimahvide erinevusi selgitasid bioloogid pikka aega erinevate geenijärjestustega. Erinevused on üsna väikesed, näiteks šimpansi ning inimese genoomi valke kodeerivad järjestused on peaaegu 99 protsendi ulatuses identsed. Käitumine ja välimus seevastu on kahel liigil üsna erinevad.Selle põhjused võivad olla seotud geenide aktiivsusega.

Loe edasi...

Uurimuse pdf: http://www.mobilednajournal.com/content/...3-2-13.pdf

Tsitaat:"Inimese erakordsuse leiab ainult tema kõrvade vahelt; kui otsite seda mujalt, tabab teid pettumus."

Panin just tähele kui sobiv tsitaat se on!
Bioloogiline evolutsioon on vorminud meist sotsiaalse olendi. Nüüd toimub evolutsioon juba sotsiaalsel tasandil. Inimese väärtus pole tema geenides vaid mõttemaailmas.
Darvinismi laiendamisest suvalistele paljunemisvõimelistele entiteetidele.
Bioloogilise evolutsiooni pärilikkuse kandjaks planeedil Maa on geenid, aga teistsuguses keskkonnas võib evolutsioneeruda mingi muu pärilikkusekandja. Dawkins on pakkunud välja mõiste 'meem', mis oleks inimkultuuri pärilikkuse kandjaks.
Ingliskeelne essee ajaloolisest püüdest laiendada darvinismi kultuurile : Link

Siinkohal toimub enamasti inimeste seas jagunemine. Ühed tunnevad ennast ebamugavalt kui öeldakse, et sa oled evolitsiooni vili. No OK, bioloogiliselt, aga see mis teeb meist tegelikult inimese on ju midagi muud. Meie kõrvade vahel ja selle allutamine darvinismile ... kogu maagiaa nagu kaob mehhanistliku seletuse varju. Kogu väärikus.
Tegelikkus on muidugi märksa keerulisem ja iidne vastasseis tileoloogilisuse ja mehhanistlikkuse vahel on tänapäeva teaduses hägustumas viimasel ajal. Keerukus võib tekkida lihtsalt lambist, nagu oleks loodud, lihtsate eeltingimuste korral. Seda nimetatakse emergentsuseks ja seletaks pm inimkultuuri teket bioloogilisele baasile. Kui keegi ütleb, et ta ei suuda mõista keerukuse teket lihtsusest, siis pole ta kuulnud sellest nähtusest, nimega emergentsus. Ühest küljest on see nagu mehhanistlik, kirjeldatav matemaatiliselt pm, aga teisest küljest on see peaaegu maagiline. Kord lihtsalt tekkib kaosest. Kust siis?

Tuleb välja, et geenide sisse-välja lülitumist mõjutavad paljud siiani teadmata olnud tegurid. Ka üldisemad keskkonnamõjud omavad siin rolli.
Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit.

Kas katsetused uue liigi arenguks? On kellelegi mingi loogiline seletus, kuidas võib tekkida selline mutasioon?
http://www.youtube.com/watch?v=gQPlxUb-p...re=related
http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=BXE8NaGKR-Y

See on nahahaigus. Keratiinikiht naha all on ebanormaalselt paks, mis põhjustab naha pragunemist ja nö soomuste kujunemist. Seda haigust põhjustav geenimutatsioon põhjustab ühtlasi silmade ja nina väärarengut. Või puuduvad need hoopis.
Wiki

(27-10-2011 19:50 )Lorenz Kirjutas:  Tuleb välja, et geenide sisse-välja lülitumist mõjutavad paljud siiani teadmata olnud tegurid.

Olen vastu võtnud sündiva lapse, kes kaalus vaid 1,5 kg. Kõik raseduse ajal tehtud uuringud (vereanalüüsid, 3D ultraheli jms) olid korras, aga ometi oli tegemist nagu hiljem selgus sellise diagnoosiga lapsel, mida maailmas on ainult paar diagnoositud. Pikemalt pole vaja vist rääkidagi, millised arenguanomaaliad kõik sellel lapsel esinesid.. jah, ta jäi ellu.. Aga kujutan ette milline šokk see vanematele oli - nemad teadsid vaid, et sünnib alakaaluline laps. Perekonnas polnud iialgi ühtegi väärarengut ega tõsiselt rasket haigust diagnoositud ja nüüd siis selline košmaar.

Julm on seejuures see, et loodus sallib sellisei mutatsioone. Looduses on olemas palju erinevaid viise muutmaks geneetiline materjal veakindlaks. Võtame kasvõi näiteks tuumareaktoritest avastatud bakterid. Nende genoom oskab ennast ise parandada. Neil on seda vaja, et püsida elus oma elukeskkonnas.
Kui elukeskkond pole nii keeruline, siis sellised veaparandus mehhanismid annavad järgi. Miks? Selleks, et looduslikul valikul oleks materjali, millega tötada. Liigid arenevad vaid mutatsioonide selekteerimise kaudu. Pole mutatsioone - pole arengut. Meie genoom on seega põhjusega haavatav.
See põhjus tundub aga meile inimestena küüniline. Eriti, kui kellegiga juhtub midagi sellist, mida PiziIngliito kirjeldas. Sellel on konkreetne põhjus, ja seda saaks vältida pm. See on meie taak, me oleme osa Lodusest siin planeedil.
Samas oleme me avastamas väljapääsu. Diagnostika valdkonnas vähemalt.

Lorenz - loodus EI tegele üksikindiviididega ei looma ega inimmaailmas. Tema juhtida on kooslused
ja ökosfäär tervikuna. Selles valguses on üksikindiviidi "ohverdamine" lubatud isegi kui neid hukkub mitu.

(27-10-2011 19:50 )Lorenz Kirjutas:  Tuleb välja, et geenide sisse-välja lülitumist mõjutavad paljud siiani teadmata olnud tegurid. Ka üldisemad keskkonnamõjud omavad siin rolli.
Raske lapsepõlv muudab geenide avaldumise mustrit.

Huvitav oleks teada, kuivõrd subjektiivne on see määrang raske lapsepõlv. Kas muutused genoomis toimusid siis ja ainult siis kui näiteks ainet X oli liiga vähe lapsevanematel ja lapse varases nooruses või läksid muutused läbi ka siis kui laps ise ja tema vanemad hindasid oma elu kehvaks, kuigi põhimõtteliselt kõik vajalikud ained (vitamiinid jms) olid olemas? Ja vastupidi. Rikkas peres võis ju ka põhimõtteliselt mingist ainest toidus puudu olla, kuid see ei põhjustanud lapsel hinnangut "raske lapsepõlv", kuna oldi rikkad.

Mil viisil saab mõjutada vanemate töökoht lapse geene (kui otsene muteeriv kiirgus jms välja jätta)? Kas ainult nii, et nö musta töö tegijatel on väike palk, mille eest ei saa täisväärtuslikku toitu ja see rikub geene? Või avaldab mõju ka see, et vanemad on raske töö tõttu kogu aeg väsinud ja stressis? See oleks juba jällegi paravaldkonda kippuv asi.
See näitaks kas mõtlemisel ja suhtumisel ka mingi mõju on geenide sisse-väljalülitamisele.

Ma arvan, et emotsioonid muudavad hormonaalset talitust. Noh kasvõi näiteks seda, et inimene nutab. Kui näärmed saavad aru, et nüüd on vaja pisaraid valada, küll saavad ka muud kohad aru.

Olen veendunud, et inimesed on ahvidest aretatud. Aretajateks on aga naised!
... ja muutuvad kiirest tagasi ahvideks, kui naised inimese-aretusele käegalöövad.

Ehk on inimesed arenenud hoopis kaladest? Mõned teadlased igatahes väidavad nii, ja et uuringute kohaselt meie varajasemas, kalalaadses vormis, oli meil "kuues meel".
Teadlased on siis avastanud, et me pärineme röövkalataolisest esivanemast, kes umbes 500 miljoni aasta eest meie ookeanites veel tegutses. Tal olid elektrosensorid mille abil ta oma saaki leidis ja püüdis; kommunikeeris ja üleüldse vist vees ringi orienteerus.
Selle sama "kuuenda meele" abil oli tal võimalik tajuda vees olevaid elekrivälju.

Humans are descended from fish-like animal with a 'sixth sense'

Äkki on meil natukene seda kuuendat meelt veel alles jäänud ja just seepärast mõned meist näevadki näiteks vaime või tajuvad igasugu teisi para-asju, mis ehk lõppkokkuvõttes ongi kõik lihtsalt energia?

Ps. Ei leidnud tõesti paremat kohta kuhu postitada. Alati võib ümber tõsta

Kõik maapeal elavad loomad on arenenud kaladest.
Kaladest arenesid kahepaiksed, kes asusi juba nii vees kui maal, kahepaiksetest arenesid roomajad, kes elasid juba ainult kuival maal, roomajad läksid mitmesse harru, ühest harust tulid imetajad, teistest harudest dinosaurused, muud roomajad ja oletatavalt ka reptiloidid.

Kuid Shponglebobi jutt jääb tõeseks ikkagi, sest meie mõned tajud võivad tõesti ju sellast ajast pärit olla, kui me veel kalad olime.

...

Hmm.. kuigi praegu putukate arenguteed ma ei osaka 100% väita, nemad kaladest ei tulnud, vaid selgrootutest veeloomadest. Seega on nad ikka väga erinevad meist.

(04-11-2011 09:42 )Marina Kirjutas:  Hmm.. kuigi praegu putukate arenguteed ma ei osaka 100% väita, nemad kaladest ei tulnud, vaid selgrootutest veeloomadest. Seega on nad ikka väga erinevad meist.

Hea kiire ja lihtne evolutsiooni ajaloo kirjeldus:
http://www.youtube.com/watch?v=5Q55z6EsL8M

See on tüüpiline jada, mida on koguaeg propageeritud.Inimest on siin nitmeid kordi loodud ja ta ei ole arenenud ahvidest nagu räägitakse.
Ja peale praeguse tsivilisatsiooni hukku luuakse inimene uuesti kõrgtase olendite poolt,et ta leiaks omale õige arengutee.....

(08-11-2011 17:50 )HUGOTH Kirjutas:  See on tüüpiline jada, mida on koguaeg propageeritud.Inimest on siin nitmeid kordi loodud ja ta ei ole arenenud ahvidest nagu räägitakse.
Ja peale praeguse tsivilisatsiooni hukku luuakse inimene uuesti kõrgtase olendite poolt,et ta leiaks omale õige arengutee.....

Kes on need "kõrgtaseme olendid" ja mis on meie tsivilisatsiooni arengu teel valesti, et vaja õiget leida?

Saladuslikud esivanemad- dok. saade vene keeles:

http://rutube.ru/tracks/4984122.html?v=2...0d979970fe

(10-11-2011 22:45 )igihali Kirjutas:  Saladuslikud esivanemad- dok. saade vene keeles:

http://rutube.ru/tracks/4984122.html?v=2...0d979970fe

Superhea dokumentaal.
Niipalju siis evolutsioonist ja darvinismist - väljamõeldised, mida on kinnitatud lauslameda propaganda ja võltsingutega.
Me oleme lihtsa taandarengu tulemus.