Miks ma ei suuda muutuda?

Ometigi tean oma enesehävitussysteeme ja muid laastavate
lõpptulemustega skeeme aga pole jõudu et rakendada voi koondada tähelepanu sellelle teisele...

..Arutlegem..

(18-07-2011 17:55 )lendav kokk Kirjutas:  Ometigi tean oma enesehävitussysteeme ja muid laastavate
lõpptulemustega skeeme aga pole jõudu et rakendada voi koondada tähelepanu sellelle teisele...

..Arutlegem..

Tegelikult sa ju ise vastasid sellele...

Eks püüa vaikselt uuristada ja ükskord murrad selle tammi maha. Kui algul jätkub sihikindlust näiteks 10 minutiks, siis tasapisi see aeg kasvab päevani, nädalani jne. Motivatsioonile võib ju laastavalt mõjuda ka liiga suurte eesmärkide seadmine.

(18-07-2011 17:58 )temimoor Kirjutas:  

(18-07-2011 17:55 )lendav kokk Kirjutas:  Ometigi tean oma enesehävitussysteeme ja muid laastavate
lõpptulemustega skeeme aga pole jõudu et rakendada voi koondada tähelepanu sellelle teisele...

..Arutlegem..

Tegelikult sa ju ise vastasid sellele...

Vahel on nii, et mida rohkem üritad, seda suurem on ka sisemine vastupanu ning nii või teisiti on võitlus kaotatud juba enne lahingut.
Seega üheks lahenduseks on mitte võidelda, aga ikkagi võita
Piltlikult on see nagu astuksid enese kehast välja ja vaataksid toimetamisi eemalt, samas ikkagi otseselt kogedes kõike, aga juhiks on pigem süda ja hing kui inimkogemustest korrumpeerunud persoon. Seeläbi me küll kogeme edasi näiteks sõltuvusest tulenevat tungi, aga see ei mõjuta enam niivõrd meie otsuseid, sest sõiduki juhtimine toimub sügavamal hinge tasandil. Aja möödudes kõiksugu soovimatud nähud hakkavad lahtuma, sest puudub allikas, mis neid toidaks ja üleval hoiaks.

(18-07-2011 20:32 )levis Kirjutas:  Vahel on nii, et mida rohkem üritad, seda suurem on ka sisemine vastupanu ning nii või teisiti on võitlus kaotatud juba enne lahingut.
Seega üheks lahenduseks on mitte võidelda, aga ikkagi võita
Piltlikult on see nagu astuksid enese kehast välja ja vaataksid toimetamisi eemalt, samas ikkagi otseselt kogedes kõike, aga juhiks on pigem süda ja hing kui inimkogemustest korrumpeerunud persoon. Seeläbi me küll kogeme edasi näiteks sõltuvusest tulenevat tungi, aga see ei mõjuta enam niivõrd meie otsuseid, sest sõiduki juhtimine toimub sügavamal hinge tasandil. Aja möödudes kõiksugu soovimatud nähud hakkavad lahtuma, sest puudub allikas, mis neid toidaks ja üleval hoiaks.

Jap, nõus. Omaarust teen miskit muutuseks vajalikku aga alateadlikult on see tegu vastupunnimine. Lahendus on just loobumine selle tegemisest ja antud juhul siis võitlemisest - leppimine ja arusaamine, et hetkel on nii... ja mittemillegi tegemine selle muutmiseks. Tavaliselt käivitub iseenesest ka kui jõud otsa saab, käegalöömine. Muutused on siis eriti kiired tulema

Kui Sa teed täna neidsamu asju, mida eile, siis pole Sul oodata muid tulemusi, kui need mis Sul juba täna on. Lohisev lause, aga mõte on õige. Ehk võiksid Sa alustada lühikese ajaga, võtad igal lõunal täpselt viis minutit, et visualiseerida enda tulevast ja head elu. Kui Sa ei tea kuhu Sa lähed, siis Sa ei saa ka kunagi kohale jõuda.

Jap, nõus. Omaarust teen miskit muutuseks vajalikku aga alateadlikult on see tegu vastupunnimine. Lahendus on just loobumine selle tegemisest ja antud juhul siis võitlemisest - leppimine ja arusaamine, et hetkel on nii... ja mittemillegi tegemine selle muutmiseks. Tavaliselt käivitub iseenesest ka kui jõud otsa saab, käegalöömine. Muutused on siis eriti kiired tulema - kirjutas Temimoor

Eks ta ole - mille võrra me soovime muutuda, selle võrra rakenduvad ka pidurid, mis siis ei lase vabal persoonil oma suva ja voli järgi areneda. Loodusel on oma loomult, üks väga vigur-keeruline süsteem, mis päris ilmselt ei lase igal reipal kukel oma suvast-soovist paabulinnuks muutuda.

Oma pikkusest ikka pikemaks ei kasva, oma tarkusest targemaks ei saa ning samas - nii meeletult lihtne on oma rumalust ületada! Meil jääb üle vaid oodata, et (õige)aeg rakendab need geeni varjatud omadused, mis meis peidus, oma (õiget)aega ootamas.
Olete ehk ise märganud - kellele sobib noorus, kellele vanadus, aga kui veab, siis sobivad mõlemad!

Ehk ootad suurt muutust ja kiiresti, kuid see muutus peaks toimuma hoopis tasakesi ja pikkamööda. Iga inimese sees on olemas jõud, et saavutada eesmärk. Aga kui teisiti ei saa, siis tuleb end "tappa" ja uuena "ülesse tõusta". Nii sa tegelikult ei tapa mitte end, vaid seda "valemina", kes on sind kehastama asunud. Kui sa juba tunned, et "mina" pole mina, siis oled sellele "tõprale" jälili saanud. Su tunne ei peata sind.
Inimesel on olemas jõud, et võita kõik tema pahed. On vaja vaid tahe talveunest ülesse ärgatada!
Vahest inimene alateadlikult kardab temas peituvat kohutavat jõudu ja hoiab end ise tagasi. See ongi tark tegu, kui ei suudeta end veel piisavalt kontrollida ja "kupli" all pole kõik veel paigas. Mõni inimene küpsebki varem kui teine. Vahest tuleb küpsemiseks läbi käjja põrgutulest. Siis on see valus, kuid hiljem seda magusam meenutada. Ka valul ja ebaõnnel on eesmärk. Tähtis on jääda oma eesmärkidele kinlaks vaatamata kõigele muule. Siis tuleb ka võit, märkamatult, kuid kindlalt. Oluline on ainuüksi juba see, et inimene näeb alternatiivi ja soovib paremuse poole püüelda.
Tegelikult nii imal ja mage kui see ka ei tundu, on elus kõige olulisem armastus ja tänutunne. Kahjuks unustatakse need sageli ja sealt hakkavadki paljud hädad pihta.
Inimene koosneb umbes 80% ulatuses veest. Vee molekulid on aga mõjutatavad ja positiivselt laetavad. Seda on tõestanud katsed pühitsetud veega. Selle struktuur on terve ja vesi ei lähe pahaks. Nüüd võib igaüks teha kerge järelduse, et ka inimese organism on mõjutatav positiivsele mõjutusele ja pühitsemisele. Rakutasandil tuleb kogu organism panna positiivselt vibreerima. Organism tuleb iseseisvalt tööle panna ja lõpptulemusena muutub kõik. See on iseeneslik programmerimine, alateadlik, kuid tõhus.
Olulised on ka inimese mõtted. Tegelikud mõtted, sest iseend petta ei saa. Teisi saab.
Nii et muutus hakkab pisikestest asjades. Kui muutus lõpuks käes on, siis avaneb maailm teisiti ja jõuad teatud äratundmisele. Kuidas keegi. Peaasi et on eesmärk ja see oleks positiivne.
Inimene on eriline. Ükski loom pole arenenud mõistuslikuks, kuigi nad on inimestest miljoneid aastaid kauem planeedil paterdanud. Järeldus? Tehke ise
Olgu mis ma siin ikka patran.