Kolme kuuga kodu

Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Paari aasta taguses Terminaatori filmi oli koht, kus inimese pead, kuid roboti metallist keret omav hübriid vandus käsi südamel, et ta on "lihast ja luust" inimene ja et ta on sündinud üheks kindlas Ameerika osas ühel kindlal kuupäeval - kui ta aga alla vaatas ja nägi oma purustatud metallset roboti skeletti, siis hakkas ta ahastusest karjuma.

Palju reaalsem võimalus on selles, et mingi uus hing/vaim on keha üle võtnud - st keha on sündinud Maal, kuid hing/vaim/mina "teab", et ta on süninud mõnest Maast kaugemal asuvas mitme kuuga planeedil.

Jah, küllap see on eelmise elu mälestus!
Aga on ka võimalus, et sul on selgeltnägija võimed (näed tulevikuelu ette) ja peatselt kolidki oma koduplaneedile elama.

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Juhul kui sa tunned, et nii on, siis nii on. Sobra netis ringi ja uuri, kas veel kuskil leiad vihjeid " kolme kuuga planeedist" vms. Või mis tulnukid kuskilt pärinevad, jne.
Inimestele, kes "ära panna" tahaks, muidugi rääkida pole mõtet.

Meenub miski vana film vin Dieseliga.
Aga seal oli kolm päikest.

Hmm..

Mulle on nägijad öelnud, et olen ("varem") elanud Mujal.
Ise pole nö puudust tajunud, ju olen siin sama kodus, kus mis tahes teisel Universumikivikesel.

Kindlasti on selliseid veel, nagu austatud teema algataja.
Keegi meist ei ole oma otsinguis üksi, sest vaata, palju inimesi Maal elab. =))

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  ... Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

On küll veel palju sinusuguseid. Küsi Hilja Ader´i käest, üks meediume, tema kirjutab sulle täpsemalt kust pärined. Üks meediumitest, keda usaldan. Olin 16 a. kui käisin koduplaneedil/tähel. Hilja Ader kirjeldas 15 aastat hiljem sama keskkonda, mida ma seal nägin ja kogesin + veel lisas lisainfot.
Ka minul oli kõva igatsus tagasi, aga sellega harjud pikapeale. Kunagi lähed sa nii kui nii tagasi sinna kust tulid. Siin olemine on väga üürike ja naudi seda mis on. Tegelikult on Maa loodus kauneim mis olla võib, usu mind. Ja loomi on ka siin rohkem kui mujal. Kui vaid oleks inimesed ja elukvaliteet parem, siis jääksingi siia kui lubataks.

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Kui su hingel pole maapealses osas piisavalt kogemusi siis on see tunne üsna loomulik ,et tekib igatsus minna päriskoju ja tunned siin ennast võõrana ja ei saa omasugustega suhelda. Sinusuguseid kõrgelt arenenud olendeid on maapeal 1 % ja see % kasvab üsna suure kiirusega kuna vastupidiselt maale kehastuda soovijatele on lausa järjekorrad ja keha on praegusel ajal üsna raske saada. Ühele kohale ,et kehastamis õigust saada võib lausa 50 hinge kanditeerida. Aga kui sa oled eelnevates eludes kehastunud kõrbe tingimustes, pole kordagi eelnevalt viibinud maapealses dzunglis ,siis võib elu osutada raskeks. Aga võta teadmiseks ,et teised olemustasandid , mille oled läbinud ei paku samaväärseid kogemusi, emotsioone, seksuaalsuse ja rahaga seotud küsimustes. Teiste universumite elanike seisukohalt maapeale kehastunuid hingi peetakse erakordselt õnnelikeks ja nad vastupidiselt igatsevad maale kehastuda.

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Ja too "nägija" mõtles täpsemalt mida selle all, et sinusuguseid on veel?

Ma tean samuti, et kuulun kuhugi mujale maailma, mitte selle reaalsuse süsteemi jne, seda pole võimalik sõnades kirjeldada.
Küsimus on alati olnud selles, kuidas leppida eluoluga siin, kui omad kogemusi hoopis meeldivamast (minu parameetritega enam sobivamast) maailmast.
Vaatamata nendele teadmistele ei tunne keegi end teistest paremana ega midagi sellist ma loodan..

(08-09-2011 15:43 )vabatahtlik_elajas Kirjutas:  

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Ja too "nägija" mõtles täpsemalt mida selle all, et sinusuguseid on veel?

Ma tean samuti, et kuulun kuhugi mujale maailma, mitte selle reaalsuse süsteemi jne, seda pole võimalik sõnades kirjeldada.
Küsimus on alati olnud selles, kuidas leppida eluoluga siin, kui omad kogemusi hoopis meeldivamast (minu parameetritega enam sobivamast) maailmast.
Vaatamata nendele teadmistele ei tunne keegi end teistest paremana ega midagi sellist ma loodan..

Aga mis alustel te kinnitate ENDALE, et tegu pole mitte Sci-Fi filmidest põhjustatud ja loodud illusiooniga?

Eks kõik ole võimalik, kuid kui vaadata seda puht loogiliselt ning kaalukalt, siis tegelikult oleme me kõik siia ilma sündinud "Mina kesksena" Kes näeb endast kaugemale on arenunud hing juba ja kes ei näe ei taippa veel midagi ja alles õpib. Samuti nagu ükski asi ei ole põhjuseta on teema algataja siiski planeedil Maa elamas. Maailmas aga on miljardeid ja miljardeid inimesi, kes tunnevad ennast niivõrd erilisena ja teistsugusena. Võib oletada, et sisimas on see lausa kõigil inimestel mingil määral. Seega ei loeks ma sellist tunnet miskiks eriliseks. Samuti vb, kui sa lõpuks avastad ka erilisust enda ümber, mitte ainult endas- ehk pääsed järgmise tiiruga sinna, kus kolm kuud.

(08-09-2011 15:50 )excubitoris Kirjutas:  

(08-09-2011 15:43 )vabatahtlik_elajas Kirjutas:  

(14-07-2011 13:02 )DeWinter Kirjutas:  Ma tean, olen alati teadnud, et minu kodu on kohas, kus on kolm kuud taevas. Ma tean, et sellel planeedil siin ei ole kunagi kolme kuud olnud. Mõnikord ma tajun, et oma sisemuses ihkan ma minna koju, enda päriskoju. See veider ja natuke kurb igatsus on olnud minuga terve mu elu. Ma ei tihka sellest just paljudele rääkida, kuid kunagi rääkisin ühe „nägijaga“, kes väitis, et minusuguseid on siin maapeal veel. Kas siin on kedagi, kes saab aru? Kas on keegi veel, kes on minusugune?

Ma ei ole kuskilt laevalt kogemata alla kukkunud. Ma sündisin, vähemalt see kord, siia tavalise inimesena. Kuid ma tean, vahetevahel kui ma julgen selle peale mõelda, et ma tahan enda päriskoju minna.

Ja too "nägija" mõtles täpsemalt mida selle all, et sinusuguseid on veel?

Ma tean samuti, et kuulun kuhugi mujale maailma, mitte selle reaalsuse süsteemi jne, seda pole võimalik sõnades kirjeldada.
Küsimus on alati olnud selles, kuidas leppida eluoluga siin, kui omad kogemusi hoopis meeldivamast (minu parameetritega enam sobivamast) maailmast.
Vaatamata nendele teadmistele ei tunne keegi end teistest paremana ega midagi sellist ma loodan..

Aga mis alustel te kinnitate ENDALE, et tegu pole mitte Sci-Fi filmidest põhjustatud ja loodud illusiooniga?

Nojah, siin see vahe tulebki, et see, mida inimene teab, ei vaja kinnitusi. Kinnitusi ehk usu toitmist vajavad igasugu paranoiad ja illusioonid, sci-fi filmide jm loomingu, teiste inimeste ütlemiste jne näol.