Keha- ja lihase mälu.

Laule on võimalik laulda erinevas helistikus. Kuid muusikamaailmas räägitakse palju lihasemälust, mis mille mõjul kiputakse ikka laulma selles kõrguses, millega on harjutud mingit laulu pikalt harjutatud.
Diafragmale keskendatud laulmise ajal on raske mööda panna. Ja lugu tuleb paremini meelde, kui üritatakse seda diafragmale keskendudes ümiseda.
Vahel on nii, et käsi teab seda, mida pea ei tea. Näiteks mõni ei tea, kuidas mingit sõna kirjutatakse, aga kui ta sooritab kirjutamisliigutuse, tuleb talle see meelde.
Mõnikord teevad käed üsna vaistlikult mingeid tööalaselt õigeid liigutusi, mida seletada ei osata.

Täiesti tõsi.

Isegi preagu teevad suurema osa kirjutamisest ära käed ja ise vaatan ma ekraani, aga kui ma peaks mõnd klahvi silmadega otsima, siis on seda raske leida

Miks aju meie käsi just meie omadeks peab, on teadlastele ebaselge

Lihasmälu müüt - http://www.coryholly.com/articles/article.cfm?id=171

Iga lihase kokkutõmbe käsk saab alguse ikkagi ajust, mitte kusagilt mujalt, kuna lihastes või lihaste juures pole lihtsalt ühtegi iseseisvat rakku, mis oleksid võimelised "mäluks"...

Tuleks arvestada ka sellist situatsiooni, kus pikka aega korratud liigutuste seeria sunnib teatud lihaseid tugevamaks saama, teisi jällegi nõrgenema - mille tulemusel tekkib illusioon lihaste endi mälust - kuigi tegemist on keha(lihaste) kohastumusega tegevuse effektiivsemaks sooritamiseks...
Näiteks tehes igapäevaselt kätekõverdusi, treenid sa ainult neid lihaseid, mida nende jaoks vaja on, seega mida aeg edasi, seda lihtsamaks nende tegemine muutub...

Igat nn. "lihastemälu" tuleb ikkagi eelnevalt aju abil harjutada.
Nagu masinkirjutamine nõuab eelnevalt pikka perioodi harjutamist, kus inimene klaviatuuri vaatab ja oma liigutusi teadlikult ette planeerib...

(26-06-2011 12:05 )Nielander Kirjutas:  Lihasmälu müüt - http://www.coryholly.com/articles/article.cfm?id=171


Igat nn. "lihastemälu" tuleb ikkagi eelnevalt aju abil harjutada.
Nagu masinkirjutamine nõuab eelnevalt pikka perioodi harjutamist, kus inimene klaviatuuri vaatab ja oma liigutusi teadlikult ette planeerib...

Tänapäeva nooruse kohta see "pikk periood" harjutamist ei kehti. Neil on harjutamise aeg väga lühike, praktiliselt olematu. Olgugi kahe sõrmega, aga trükkida kiiresti ja klaviatuuri vaatamata - on neile kukepea.

Nielanderi jutus on palju täiendavat, kuid tegemist on kohati ka pooliku tõega; eriti kohas, kus eitatakse lihasemälu.
Sellele ei vaidlegi vastu, et asju tuleks harjutada peas.
Kindlasti ei piirdu iga mõtlemine peaga. Näiteks ka siis, kui astraal lahkub kehast. Aga viimane näide ei sobi muidugi lihasemälujutga kokku.
Pardoon!
Eks võib muidugi uurida, mis alustel laulupedagoogid ja koorijuhid pidevalt lihasemälust kõnelevad. Mingit mõistet pole kindlasti mõtet eitada.
Tegelikult on terves kehas möödunud elulooga seotud info. See kehtib kõikide kehade kohta. Kehaga seotud aura kannab ka mälu ning informatsiooni.

Segadust tekitab lihtsalt see termin "lihasmälu"...
Olemas on muidugi ja samas ka loogiline, et inimesed justkui eeldavad, et tegemist on lihaste endi mäluga, aga lõppkokkuvõttes on ikkagi tegemist "ajumäluga"...
Kuigi see mälu tuleb ilmselt veidi teistest aju osadest kui "tavamälu"...

Ma ei väärtusta vaidlemist kui sellist, aga eks see ka loeb midagi, mida ma eelmises kirjas mainisin. Ütelda lihtsalt, et seda on ja seda ei ole, ei paku veel rahuldust.
Mõistan,et kõik mälu pole pelgalt ajus, sest üks vaimsuse põhitõdedest, mis on ka tunnetatav, väidab, et kõik on kõiges.

Ma ju ei vaidlegi. Lihtsalt väljendasin arvamust, et see termin iseenesest on pisut eksitav...

Kahjuks ma ei jaga su maailmapilti...

Terminid võivad olla sageli eksitavad.
Antud juhul ei tea- peaks ehk seda lihasemälu puudutavat valdkonda
uurima.
Maailmapilt on omaette teema ja sellest pole minu arust kahju, kui teise maailmapilti mõnikord osaliselt ei jagata.

Kui sul läheb kõvaks, kas see on ka siis lihasemälu?

(29-06-2011 23:37 )Päikeseinsener Kirjutas:  Kui sul läheb kõvaks, kas see on ka siis lihasemälu?

Oleneb kui kõvaks ja kelle/mille peale.

(29-06-2011 23:37 )Päikeseinsener Kirjutas:  Kui sul läheb kõvaks, kas see on ka siis lihasemälu?

Mul on siuke tunne et ses "lihasemälu" teemas tuleb mõnele mõistus tagumiku lihaseid pidi kohale nüpeldada.

Aru paika ei pruugi muidugist jääda, aga äkki tagumiku lihasmällu õppetund jääks?

Püsige teemas ja ärge tehke asjast nilbet komejanti - sest see kuulub kõik kustutamisele.

Küsija suu pihta ei lööda, vaid... antakse rihma.
Minu silm siin küll kuskil nilbust ei leia, kurat, me
oleme suured inimesed ju. Aga eks jätan meelde,
et siin foorumis peab sõnu valima.

Vabandust, et nilbitsesin!

Tsitaat:Iga lihase kokkutõmbe käsk saab alguse ikkagi ajust, mitte kusagilt mujalt, kuna lihastes või lihaste juures pole lihtsalt ühtegi iseseisvat rakku, mis oleksid võimelised "mäluks"...

Südamelihase kohta see, ei kehti...

Kas lihastes (ja teistel kehakudedel) on mälu? Ega seda enne ei saagi 'väita', kui pole selgusele jõutud, et mis on teadvus. Kas rakkudel on teadvus, mälu? Osad väidavad, et on, teised mitte. Alamatel organismidel on (enese)teadvus? Kui jah, siis neil on ka mälu. Viimases "Tarkade klubis" oli vist juttu sellest, et kalad teadvustaad (tunnevad) valu, mis tähendab, et neil on eneseteadvus. Sama kehtib ilmselt ka putukate kohta. Kuna nende närvisüsteem on suhteliselt vähearenenud, siis võib see viidata tegelikult rakuteadvusele (rakud vahetavad infot omavahel 'mitte materiaalselt' ja tekib ühisväli). Aga eks iga üks usub seda, mis tahab.

Südameteadvust minu meelest uurisid ka need Global Consciousness 'tüübid'. Viidet ei viitsi otsida hetkel

Tänud Flash! Huvitav teemaarendus.
Kuuldu järgi on peale südemesiirdamist ilmnema uued huvid, hobid, omadused.
Mis puutub valusse, siis see on ka suuresti info. Sama lugu on ka mõnulemisega. Näiteks söömine, päevitamine, käimine, massaaz.
Traditsioon räägib, et mainitud peksukarise abil üritati kunagistel aegadel kurja vaimu välja ajada.Aga ma pole ütelnud, et ma seda pooldaksin.Viimane jutt läks pisut teemast välja. Pardon.

Kindlasti ei ole koorijuhid ja laulupedagoogid anatoomiaalaselt eriti autoriteetsed spetsialistid, pigem on nende väidete paikapidavus oletuslik. Tegelikult juhindub inimtegevus ikkagi ajust saadavate signaalide järgi . On meelelised aistingud (kuulmine, nägemine,haistmine) ja füüsilised (katsumine) . On veel aistingud, mida tajutakse nii vaimselt kui füüsiliselt (valu, mõnu ). Lihasemäluga ei seletu näiteks amputeeritud organi (käe, jala, vms.) fantoomvalud. Südamesiirdamise järgsed isiksusemuutused seostuksid kuidagimoodi hoopis spirituaalselt.